22 jaanuar 2018

kanakari, tõepoolest

Olla olnud üks mees, Ojasoo nimeline, vägevasti õnnistet andidega Jumala enda poolt. Paraku see mees ei andnud endale aru, et hei, olgugi sa ärritunud, luba on sul väljenduda üksnes verbaalselt. Paraku läks ta oma seisukohta selgitama füüsiliselt.. naisterahva kallal. 

Oleks ta siis meesterahvast kolkima läinud - oh ei, naisterahvast. Ja nagu me kõik teame, on naisterahvas nõrgem osapool. Sestap ka nende vahendid probleemide lahendamisel. Esiteks: mees on süüdi. No kuidas teisiti, ei saa ju olla. Ja mis jääb nõrgukesel naisterahval üle - ikka häält tõsta. Ja uuesti ja uuesti. 

Ojasoo, va nõrk mees, tüdinedes sellest kaeblemisest, otsustas teema rusika jõul lõpetada. On ikka nõrk mees, kõik ta suudab, aga naise vingumist mitte.

Ühiskond, avastades, mis juhtunud on, ei jaganud just ülemäära kiitust Ojasoole - ikkagist nõrk mees, oleks pidanud endaks jääma. Rahulikuks noh; härrasmehelikuks. 

Asjaolu, et üks meie ministritest asjassepuutuvat seltskonda kanakarjaks nimetas, pean ma tööõnnetuseks, ega tunne kaasa ka selle tagajärgede üle. Mis on lubatud härjale, pole lubatud Zeusile.

Kui nüüd lõpuni aus olla, siis ei teadnud ma mingist teatrietendusest siiamaani. Ja nüüd kus ma tean, väga ei koti. Olgu Ojasoo või ilma temata; minu elule see oluliselt midagi ei lisa ega ära ei võta. 

Küll aga on mul alust arvata, et mõndagi jääb hoomamata neil, kes isiklike tundmuste asemel karjaga koos kaagutanud. 

2 kommentaari:

  1. Mina olen Ojasoo kohta lugenud ka meessoost töökaaslase ründamisest ja isegi mingis suvakas lastelaagris (kuhu tal isegi asja ei olnud, aga kuhu ta mingil täiesti lambi põhjusel sisse tormas, arvas, et teda tänaval häirinud koer on ilmtingimata just sellest aiast vms) laudu ümber lükanud. Nii et tundub, et seda enesekontrolli on tal üsna vähe teise osapoole soost sõltumatult.

    VastaKustuta
  2. Mina lugesin kunagi ammu kellegi kommidest, et Ojasoo isa olnud samasugune säde, nii et geenivaramu ruulib.

    VastaKustuta