19 november 2018

siis, kui kõik on hästi



Juba mõnda aega vaevlen inspiratsiooni puuduse küüsis. Kas seda just vaevaks saab nimetada, aga siiski, häirib, justnagu oleks miskit valesti, või puudu. Oli aegu, mil postitasin blogisse vaat et ülepäeviti, nüüd näen vaeva, et nädalaski miskit kirja panna. 

Loen mina uudiseid, et on valitsuskriis. Ja mind ei koti, üldse mitte. Ei muretse kah. Isegi EKRE pärast ei muretse. Nagunii on valimiste tulemuseks 'keskmiselt loll eestlane'. Demokraatia üks paradokse.

Ehk peaksin sagedamini külastama Levikat. Paraku on alkohinnad sedavõrd rõiged (rõlged, räiged vms), et uueks parooliks on saanud: 'õlu on rikaste inimeste jook'. 'Ära joo, mine kainena Levikasse', ütled sina. Proovisin, masendav.

Millega ma siis tegelen nädalavahetustel? Hoian last, kui ma juhtumisi kinni ei istu. Ja kinni ma viimane nädalavahetus istusin. Ehk sellest räägikski (vihje: mõned blogid tagasi). Näet, tuligi teema :)

Kohus otsustas, et ma pean oma süütegude eest kartsa minema. 2x2 päeva, vabalt valitud ajal. Põdesin, mis ma põdesin, aga ühel päeval oli vaim valmis - pestud, kustud, raamatud kaenlas, seisin kartsa ukse taga. Sisse ei lastud. Üteldi, et kella kümnest on öörahu. Nojah, vantsisin koju tagasi.

Järgmisel korral olin targem, sain õigel ajal sisse. Esimese asjana sain ametnikult verbaalse koosa teemal 'ma ju ütlesin, et KOHE PAREMALE'. Mina loll läksin uitama ei tea kuhu. Lisaks vestlesin selle ametnikuga, et miks ta esitab küsimusi, kui ta ei usu mind (nii ta ise ütles). Selgitas, et tema täidab ankeeti. Üritas mind veenda, et ma olen sündinud Nõukogude Liidus. Ütlesin, et mina ei mäleta sellist asja. Üldse ei mäleta kus sündisin.

Kartsa siseelu.. hmm.. ütleme nii, et see pole nõrkadele. Esimene küsimus mis esitati - mille eest ja kui kaua? Küsija selgitas, et tema näiteks istub peksmise eest. Minul nii vägevat põhjust polnud. Sellegi poolest tehti peatselt selgeks, millal kusta tohib (mitte siis kui süüa tuuakse) ja millal käsi peab pesema (enne kui süüa tuuakse). Täitsa ok, ütlesin, et õpin. See hädade tegemine on üldse üks piinlikumaid hetki, kuna pott on poolavalik. Kannatad, kuniks näed, kuidas vanad olijad asju lahendavad, siis teed nende järgi.

Hotelliga seda kindlasti võrrelda ei saa. Aegajalt mõni naaberkartsa tegelane leiab, et temale on nüüd ülekohtust küll ja kukub prõmmima ja lõugama. Kui ta selle juures piisavalt püsiv on, tuleb ametnik ja hakkab vastu lõugama. Muul ajal pead valmis olema kambrikaaslaste tundidepikkusele valjuhäälsetele heietustele, kuidas elu neid halvasti kohelnud on. Ja seda keeles, mis ei ole sinu emakeel. Ja proovi sel ajal raamatut lugeda. Umbes sama raske, nagu lugeda hommikul raamatut ühistranspordis. Loksutab pisut vähem, seda küll.

Teagi, kuidas lõpetada seda blogi. Ahjah, kõik on hästi. Sain töökoha kodu lähedal. Kollektiiv ok, ülemus ok. Töö ise kah ok. Isegi kass on eluga rahul. Mis sa hing veel tahad.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar