15 jaanuar 2019

tööjõupuudus või juhtimisargus


Võtan taas sõna tööjõupuuduse teemal. Mõni aeg tagasi imestati, et kuidas ometi Soome bussijuht saab teenida kõrgemat palka, toetudes väitele, et tema töö on tulemuslikum. Avab ta siis uksi kiiremini, sõidab kiiremini, pakub sõitjatele hommikukohvi või mida? 

Kiiremini sõitmine näikse vähemasti Tallinna ühistranspordis hoo sisse saanud. Peatusesse jõudmine, sealt lahkumine ja kurvide võtmine on sedavõrd jõhkrad, et soovitused tugipostidest kahe käega kinni hoida näikse ülearused olevat. Vähemasti kogenud reisijale.

Kui buss hakkab peatusesse jõudma ja mina oma 6 aastase tütrega tahan maha minna, siis tuleb oma tegevust üsna täpselt ajastada. Eriti siis, kui lisaks lapsele ka mõlemas käes söögikraam, mis mul õnnestunud kampaaniamüügist kätte saada. Ajaaken, mil buss on lõplikult peatunud, uksed avanud, et väljuda, on ütlemata üürike. Mida või keda võtta või jätta. Tulge ometi mõistusele, tehke see peatusevahe 10 sekundit pikemaks ja ärge õpetage juhtidele vormel 1 sõidustiili. Saab ka teisiti.

Tulemus? Klientide rahulolu, tänan küsimast.

Ja see kiirustamise sündroom on pea kõikjal töökohtadel, kuhu olen sattunud. Jookse kiiremini, liiguta kiiremini. Selle asemel, et istuda maha, kulutada 15 minutit analüüsiks, kuidas oleks kõigile kergem. Aga ei, nüüd pole aeg istumiseks ega mõtlemiseks, nüüd tuleb tööd rabada. Ja seda mõtlemise aega ei paista tulevat ega tulevat. 

On's see mõttelaiskus? Ei. See on argus, et kui me nüüd maha istume ja mõtlema hakkame, siis oleme omadega kuses. 

Lisaks on see ülbus, et mitte kuulata soovitusi töötajatelt, kes otseselt või kaudselt alluvad sinule, või on mõjutatud sinu valikutest. Või jõuame jälle liiga väikese emmi juurde? 

Muutused ettevõttes nõuavad nägemust ja julgust. Mis ma enda kogemusest võin rääkida, on see, et nägemus võib olla, ent julgust selle elluviimiseks mitte. Sul tuleb kellegagi rääkida; töökaaslaste või ülemustega. Suurem osa neist laidavad su mõtte maha või räägivad sulle muinaslugusid, kuidas üks messias kah kunagi proovis, aga siis suisa risti löödi.

Isiklikult soovitan muutusi ellu viia ilma küsimata ja aru pärimata. Lihtsalt tee oma tegu ära. Vähemasti ei saa keegi ütelda, et sa ei proovinud. Ja kui ei õnnestu, siis valid uue firma ja elu läheb edasi. Lehvitad vanale ja soovid neile ilusaid matuseid.

Peab kätte jõudma aeg, mil 6 mehe töö teevad ära 4 meest, ja seda seejuures vähema pingutusega. Vastasel juhul unustage kodanikupalk ja muud hüved, mida põhjamaade areng meile tõotab.

Tulevikuühiskond on selline, kus loll saab kodanikupalka, elab ja saab söönuks, ent neil kellel leidub nutikust, elavad veel paremini.

Siinkohal ja lõpetuseks hõikan välja 'slõugami', mida oleks tore vastata tööintervjuu küsimusele - 'on teil veel mõni küsimus?'.

Jah on. Mulle meeldib tööd teha ettevõttes, mille edukus ei sõltu sellest, kui kiiresti töötajad jooksevad, vaid kui targalt nad astuvad. Kas teie ettevõte on selline?


ps. neile, kes kommentaarides soovitavad mul omaenda firma asutada ja neid põhimõtteid rakendada.. - ehk kunagi, täna veel mitte. ma ei raja ettevõtteid, ma muudan neid. tänan tähelepanu eest.


Meeleolu kõrgendamiseks mõned uuemad muusikapalad.

trap, bass, house, smthng... don't forget your bass volume :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar