02 aprill 2019

mõtlemise eest meil palka ei maksta

Mõtlemise eest meil palka ei maksta

Küllap oled kuulnud ütlemist, et 'lobisemise eest meil palka ei maksta'. Lobisemine pole just keelatud, aga töö peab käima, jalad ja käed peavad liikuma. Vägagi õige lähenemine; egas töö lobisemisega tehtud saa, ikka reaalse töö tegemisega. Paraku on sellise juhtimise kultuuril teatavad miinused. 

Sina (ettevõtte juht) leiad endale töötajad, kes on suutelised tegema teatavas ajaühikus vastava hulga liigutusi, ent sellega see piirdubki. Kui sa tõstad palka, siis tööviljakus sellest ei suurene. Tuleb jälgida turuhinda, pakkuda piisavalt, et keegi tuleks, ja mitte üle pakkuda, sest see vähendab ju kasumit. Raske ülesanne, kujutan ette. Eriti olukorras, kus ukse taga järjekorda töötahtjate hulgas tänasel päeval napib.

Kes siis suudavad püsida konkurentsis? Kas need kes maksavad töötajatele keskmisest rohkem palka? Võimalik, aga riskantne. Spetsialiseerumine suureneb, lojaalsus suureneb, kuid kasum ju väheneb. Nokk lahti, saba kinni. Ja siis sa vaatad hämmastusega, kuidas mõned sinu konkurendid suudavad palgata suurema tasu eest töötajaid, ning teenida samas suuremat kasumit. See pole ju võimalik!?

See on võimalik, kui sa julged töötajatel kasutada peale oma musklijõu ka ajusid. Ehk siis, lased neil ise mõtelda, ise otsustada; ja mis kõige hullem, võtad kuulda nende arvamust. Riskantne äri, eksole. 'Kuhu jääb juhtimine, kui ma selle lambakarja omapäid põllule lasen?'

Tead sa juht; sinu alluvad ei ole lambad, või kui, siis sina oled lammas. Omast arust oinas, aga siiski lammas. Kas sa ikka tead, mis on lamba ja oina erinevus? Lisaks sarvedele? Sarved, ma mõtlen, on kaasaskäivad atribuudid sinu ametiga, sinu positsiooniga. Sarvi tuleb kasutada siis, kui pole muud võimalust. Aga need teised asjad, on need, mille pärast su sarvi tegelikult kardetakse.. või austatakse. Ja pane nüüd tähele, sinu sarvi ja neid 'teisi asju', ei pea kartma niivõrd sinu alluvad, vaid sinu konkurendid ja ülemused. Sinu alluvatel on vaja tunnet, et nad on vanajumala enda selja taga.


Liiga väike, et olla suur

Suheldes töökaaslastega ja jutustades, kuidas siin ja seal kaasaegsemas ettevõttes asju aetakse, kuidas näiteks IT lahendused muudavad töö kiiremaks, lihtsamaks ja kergemaks, olen korduvalt kuulnud vastuväidet, et 'aga meie oleme ju väike ettevõte'. Kõlab kõikeütleva ja põhjapaneva argumendina, ent minul tekib rida küsimusi.

Esiteks: kui suur on suur ja kui väike on väike. Kas me lähtume üldtunnustatud (pff.. kelle poolt tehtud?) hinnangust, et alla 100 töötajaga ettevõte on väikeettevõte? Meil on piisavalt näiteid, kus kõigest mõnekümne töötajaga ettevõte teenib miljoneid ja nende töötajad elavad kui kuninga kassid. Ning on ka teisi näiteid, kus ettevõte kiitleb tuhandete töötajatega, mainimata jättes, et nood elavad kui rotid.

Teiseks: mis tähendab, et me oleme liiga väikesed, et võtta kasutusele efektiivsemaid tööprotsesse? Kui sa ütled mulle, et ettevõttel pole piisavalt finantse, et soetada viimase peal tehnikat, siis sellest saan ma aru. Aga kui finantse on, siis kuidas 10 profiriista kümne töötaja käes on kehvem, kui 100 profiriista saja töötaja käes. Efektiivsus on sama ju.

Kolmandaks: Millal oleks ettevõttel aeg investeerida kaasaegsematesse süsteemidesse ja töövahenditesse? Kas siis, kui ettevõte on saanud suureks. Hmm.. kui kui ettevõte on saanud suureks ilma efektiivsusesse panustamata, siis järelikult pole tal seda üldse tarvis. Ehk siis, kui üldse, on tarvis efektiivsusesse panustada just väikestel ettevõtetel.


Haridus, kogemus ja talent

Viimasena puudutan spetsialisti töötasu. Spetsialist on oma tiitli saavutamiseks õppinud, kulutanud aega ning ilmselt ka raha. Kui spetsialistile pakutakse töötasu, mis on võrreldav labidamehe omaga, on see solvav. Kujutagem ette, et ma töötan lihtsa labidamehena, mis pole kindlasti kergete killast, ent siis tekib mõte, et ehk hariks ennast. Pühendan aega ja raha kursustele ning eksamitele, ent tulemus - seesama palk. Kas tõesti lähen spetsialisti ametikohale üksnes sellepärast, et kontoris tuul ei puhu ja vihma ei saja. Kas see ongi areng, kas see ongi karjäär?

Viimatine töövestlus ühes baltikumi suurimas logistikaettevõttes jättis üsna hapu maitse. Taheti siis mida? Taheti vastutust logistikasüsteemide toimimise eest, kõrgtasemel MS Exceli tundmist, head, eesti, vene ja inglise keele tundmist, analüütilist mõtlemist, paindlikkust jms. Vastu pakuti mida? Labidamehe palka. Olgu siinkohal ka nimetatud see firma: 'Sanitex', 'Baltic Logistics Solutions'. Leedukate värk kuulu järgi.

Üleskutse siinkohal kõigile vähegi spetsialisti nimetusega või selle väärilist kogemust omavatele tööotsijatele - selliseid rotipesasid tuleb boikottida. Milleks kulutada sadu tunde ja tuhandeid eurosid enda harimisele, kui selle palga saaks kätte ka labidat liigutades. Ja nii ongi, pigem labidas, kui selline alandamine.

Lõpetuseks

Eestlased, pangem pead ja seljad kokku, vaadakem julgemalt tulevikku, ehitagem ärid, kus oleksid õnnelikud nii omanikud kui töötajad. Meil on ajusid ja meil on mune, pangem need maksma.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar