14 detsember 2018

Odini sõdurite ristiretk lapsevankrite vastu

Korraldati meeleavaldus. Tore. Kodanikel peab alati olema võimalus oma meelt avaldada; nõus.

Aga vaat, mingid jorsid tulevad meeleavaldusele lapsevankriga. Ja vähe sellest, seletavad, et nemad pole üldsegi nõus käimasoleva meele avaldamisega. 'Tõmmake uttu, tõmmake nahui. Meie regasime ju selle ürituse. Bljääd, on siin demokraatia või ei ole.'

Täitsa prsses, nagu Võru linna klubid, kus iga laua peal silt, et see on reserveeritud. Seltskonda pole, aga reserveeritud. Mingid külaklannide pesad. Et tuleks viisaka inimesena, prooviks lauda istuda - ei reserveeritud. Meil siin kohe külaossid tulevad, hakkavad jalgu hargutama, küünarnukke laiutama. Arbusõ propali.

Ja teie, kes te selle lollimänguga kaasa lähete, ei näe, et hr Helmede eesmärk pole muud kui hästitasuvale tööle saada. Tarvis ainult sinu häält.

Et neegrite hordid ründavad Eestit? Tulge mõistusele, nad põgenevad siit, ja mitte EKRE vaid kliima pärast. Muttafakka te kardate? Mis hüsteeria? Viimane reede, mil ma väljas ennast tuulutamas käisin, ei käperdanud mind ükski neeger. Küll aga valget värvi eesti keelt kõnelevad inimesed, kes seletasid, et parasjagu baarinurgas oimetuna lebav neiu pole minu mure. Et tõmmaku ma uttu. Võeti lausa kahelt poolt käevangu, et mind kui ülemäära muretsejat eemale toimetada. 

Et see ongi siis valge inimese komme - uimasta noor neiu ja kepi ta läbi? Valgel on lubatud, neegril mitte. 

Või tahamegi, et kogu Eestist saaks Võru?




19 november 2018

siis, kui kõik on hästi



Juba mõnda aega vaevlen inspiratsiooni puuduse küüsis. Kas seda just vaevaks saab nimetada, aga siiski, häirib, justnagu oleks miskit valesti, või puudu. Oli aegu, mil postitasin blogisse vaat et ülepäeviti, nüüd näen vaeva, et nädalaski miskit kirja panna. 

Loen mina uudiseid, et on valitsuskriis. Ja mind ei koti, üldse mitte. Ei muretse kah. Isegi EKRE pärast ei muretse. Nagunii on valimiste tulemuseks 'keskmiselt loll eestlane'. Demokraatia üks paradokse.

Ehk peaksin sagedamini külastama Levikat. Paraku on alkohinnad sedavõrd rõiged (rõlged, räiged vms), et uueks parooliks on saanud: 'õlu on rikaste inimeste jook'. 'Ära joo, mine kainena Levikasse', ütled sina. Proovisin, masendav.

Millega ma siis tegelen nädalavahetustel? Hoian last, kui ma juhtumisi kinni ei istu. Ja kinni ma viimane nädalavahetus istusin. Ehk sellest räägikski (vihje: mõned blogid tagasi). Näet, tuligi teema :)

Kohus otsustas, et ma pean oma süütegude eest kartsa minema. 2x2 päeva, vabalt valitud ajal. Põdesin, mis ma põdesin, aga ühel päeval oli vaim valmis - pestud, kustud, raamatud kaenlas, seisin kartsa ukse taga. Sisse ei lastud. Üteldi, et kella kümnest on öörahu. Nojah, vantsisin koju tagasi.

Järgmisel korral olin targem, sain õigel ajal sisse. Esimese asjana sain ametnikult verbaalse koosa teemal 'ma ju ütlesin, et KOHE PAREMALE'. Mina loll läksin uitama ei tea kuhu. Lisaks vestlesin selle ametnikuga, et miks ta esitab küsimusi, kui ta ei usu mind (nii ta ise ütles). Selgitas, et tema täidab ankeeti. Üritas mind veenda, et ma olen sündinud Nõukogude Liidus. Ütlesin, et mina ei mäleta sellist asja. Üldse ei mäleta kus sündisin.

Kartsa siseelu.. hmm.. ütleme nii, et see pole nõrkadele. Esimene küsimus mis esitati - mille eest ja kui kaua? Küsija selgitas, et tema näiteks istub peksmise eest. Minul nii vägevat põhjust polnud. Sellegi poolest tehti peatselt selgeks, millal kusta tohib (mitte siis kui süüa tuuakse) ja millal käsi peab pesema (enne kui süüa tuuakse). Täitsa ok, ütlesin, et õpin. See hädade tegemine on üldse üks piinlikumaid hetki, kuna pott on poolavalik. Kannatad, kuniks näed, kuidas vanad olijad asju lahendavad, siis teed nende järgi.

Hotelliga seda kindlasti võrrelda ei saa. Aegajalt mõni naaberkartsa tegelane leiab, et temale on nüüd ülekohtust küll ja kukub prõmmima ja lõugama. Kui ta selle juures piisavalt püsiv on, tuleb ametnik ja hakkab vastu lõugama. Muul ajal pead valmis olema kambrikaaslaste tundidepikkusele valjuhäälsetele heietustele, kuidas elu neid halvasti kohelnud on. Ja seda keeles, mis ei ole sinu emakeel. Ja proovi sel ajal raamatut lugeda. Umbes sama raske, nagu lugeda hommikul raamatut ühistranspordis. Loksutab pisut vähem, seda küll.

Teagi, kuidas lõpetada seda blogi. Ahjah, kõik on hästi. Sain töökoha kodu lähedal. Kollektiiv ok, ülemus ok. Töö ise kah ok. Isegi kass on eluga rahul. Mis sa hing veel tahad.


26 oktoober 2018

Laine Hüvitis

'Tahaks ametit vahetada, aga mitte kohe.'

Laine Randjärv, endise nimega Laine Jänes otsustas, et aitab küll poliitiku tööst, tahaks midagi asisemat teha. Et nagu päriselt, kultuuri juhtida. Ja juhtumisi osutuski peagi vabanevaks kohaks 'Eesti Kontserdi' juhi koht. Auväärne amet, näitamaks, et mitte kõik poliitikud ei lõpeta oma karjääri lihtlabase nõukogu liikmena.

Rääkis oma iluloo komisjonile ära, mispeale viimased selili maas ja ühehäälselt talle toetuse andsid. Paraku tööle asumise aeg liiga kähku - kõigest kolm kuud, et senised kohustused üle anda ning uuematesse süveneda. 'Ehk saaks mõne kuu veel aega juurde, saate vast hakkama küll.'

Õigupoolest ma väga ei pahandagi. Nii võiks kogu Eesti tööhõive toimida. Et kandideerin, ja kui osutun valituks, räägin murejuttu, et kartul veel vaja üles võtta, millalgi. 'Oodake mind, küllap ma tulen. Vaadake, ma pole meeleheitel tööotsija; ma tulen, millal saan.'

Jõudu tiibadesse, Laine Kotkas.

19 oktoober 2018

aga mis siis, kui maa ongi lapik?


Lapiku maa teooria ümber käib üks kummaline trall. Või mis kummaline, pigem lihtsameelsete naeruvääristamine, et kuidas nad ometi veenvate tõendite valguses miskit jampsi usuvad. Aga milleks ärrituda, sellest ma aru ei saa. Või on see valgustatute viimane võimalus tõestada, et 'mina küll nii loll ei ole'.

Süüvigem teemasse, te valgustatud. Ütlete, et kui raketi või lennukiga maast piisavalt kaugele lennata, siis paistab maa ümmargusena. Nõus teiega, nii see tõesti paistab.

Oli kord aeg, mil kogu maailmapilt oli paigas; lõpuks. Newton pani seadused kirja. Enam polnud midagi vaielda, kõik oli valemite järgi tõestatav - kuniks tuli Einstein. Hakkas rääkima, et ruum on kõver sealtkohast, kus gravitatsioon seda sunnib. Et lausa valgus ja aeg ise saavad uued väärtused gravitatsiooni mõju all. Olgugi, et esialgu tegelase vaimse tervise suhtes paljudel kahtlusi oli, kannavad tänasel päeval tuhanded särki valemiga e=mc2. Isegi need, kes ei usu, et maa lapik on.

Füüsikud on siiamaani hädas küsimusega, kas universum on lõpmatu või mitte. Ühe teooria kohaselt oli universum enne paisumist (Suurt Pauku) koondatud lõpmata väikesesse punkti, singulaarusesse. Et nagu õhupall enne täis puhumist. See eeldab seda, et oli ruum, kuhu paisuda. Aga, et enne ruumi polnud ja nüüd see siis lõpmata on, käib meie kujutlusvõimele üle jõu.

Einstein rääkis meile nii ruumist kui ajast. Aeg kulgeb, aga ruum paistab püsivat paigal. Või vähemasti muutub vastavalt koos ajaga. Tahaks kontrollida, aga ei saa. Kui oleks võimalus kella tagasi keerata 10 aastat tagasi, et kas tõesti oli kõik nii, nagu ajalooürikud räägivad. Ei saa ju.

Küllap oled kuulnud väidet, et sa ei saa kaks korda astuda samasse jõkke. Et selleks ajaks, mil sa teist korda 'samasse' jõkke astud, pole see enam seesama jõgi. Esiteks on vesi muutunud - vana vesi on ära voolanud ja uus asemel. Ka jõesäng ja kallas on muutunud, olgugi suures pildis me suurt muutust ei tarvitse märgata. Ja sa ise oled kah muutunud - nii sinu keha kui vaim. Täiesti teaduslikult tõestatav, kusjuures.

Aga mis siis, kui maa ongi lapik - ja lõpmatu. Tahad tõestust? Jah palun; hakka ükskõik mis suunas sirgjooneliselt liikuma, piiri ette ei tule. Ütled peale oma maailmareisi, et jõudsid samasse kohta tagasi - oot, on see ikka see sama koht? Ei ole ju. Üksnes mõtteline koht, laius- ja pikkuskraadidega seletatav, aga see koht pole enam sama, see on muutunud. Ruum on muutunud, aeg on muutunud ja sa isegi oled muutunud. Tagasi minna pole võimalik. Üksnes sinu mälestused, mis ei tarvitse kattuda ajaloolaste kirjapanekutega.

Ja selle kõige juures kulutada ohtralt närvirakke, tõestamaks, et maa on tegelikult ümar? Ja kui ongi, mida see muudab. Et näed asju teisiti? Ehk lased emme koos lapse ja vankriga enne bussi; ei kirtsuta nina, kui parm sult 20 senti palub; ootad liikluses, millal sinu kord, et tänad teenindajat; ei aja õlgu laiemale, kui need tegelikult on.

cheers

04 oktoober 2018

avalik kiri kohtule ja politseile

Teisipäeva õhtul, kell 23:20 kuulsin prõmmimist uksele. Küsimuse peale, kes on, vastati, et politsei. Tegin ukse lahti ja mulle torgati nina alla paber, kus oli kirjas sundtoomise korraldus. Et pane nüüd riidesse ja lähme. Et mul sellises olukorras vaidlemiseks palju ruumi polnud, panin riidesse ja läksin politseiga kaasa.

Et miks siis? Sellepärast, et ma polnud kuuletunud kohtu korraldusele ilmuda kohtuistungile. Selle korralduse leidsin ma enda postkastist, paraku kaks nädalat hiljem kui istung toimus. Ma tõepoolest ei vaata oma postkasti sagedamini kui korra kuus; peamiselt selleks, et kokku korjata sinna kogunenud reklaambrozüürid. Korralduses oli ka kirjas, et kui mul pole võimalik istungile ilmuda, annaksin sellest ka teada. Et istungist oli möödunud juba kaks nädalat, ei näinud ma teatamisel enam mõtet.

Et miks siis kohtunik mind näha tahtis? Üks trahv, 160€, tasumata. Ja politsei poolne vastutulek, et ehk sobib mulle alternatiivne karistus - töö või arest. 

Et ma nii mõnegi pahandusega hakkama olen saanud ja minu trahvide sissenõudmine kohtutäituritele oli usaldatud, elasin ma oma elu rahumeeli edasi. Iga kuu läks minu palgast mingi summa kohtutäiturile, nii nagu seadus ette näeb. Et vähemasti üritan endale jalgu alla saada ja lunastan oma patud ausa tööga.

Koos minuga olid arestikambris kohtuniku juurde viimist ootamas veel kaks noormeest, vanuses 25-27. Üks neist teenis elatist rikšana (need kes kolmerattalise jalgrattaga vanalinnas turiste sõidutavad), teine oli ehitusmees, plaatija vms. Enda sõnutsi oli ta muuhulgas ka tööl olnud uue kohtumaja ehitamise juures. Mõlemad kinnitasid seda, et nemad pole korraldust kohtuistungile ilmuda kätte saanud. Kohtunik vastas ühele neist, et 'nii väidate teie'. 

Kohtuistungil oli ka muud rahvast - need kes kutse peale kohale olid ilmunud ja need kes sunniviisiliselt kohale toodi. Neile, kes ise kohale ilmusid, anti valida: raha, arest või töö. Neile, kes enda sõnutsi polnud teadet kätte saanud ja siis sunniviisiliselt kohale toodi, anti valida raha või arest. 40€ tähendab ööpäeva arestis. Kui maksad kohe, saad vabaks, kui ei, istud kinni. Ühel noormehel oli trahv 120€, teisel pisut üle 200€. Minu peale kohtunik halastas, kuna selgitasin, et mul on kodus kassipojad, kelle jaoks neli päeva söömata oleks pisut ränk. Jupitas mu aresti nii, et sain ise valida millal oma karistust kannan. Paraku pean oma 6 aastasele tütrele selgitama, et kahjuks issi sinuga järgmised kaks nädalavahetust tegeleda ei saa - issi läheb vangi, issi on kriminaal.

Nüüd siis kurtmine politseile. Mis oli selle progrommi eesmärk? Et lahendame need väikesed trahvid tööga, et saab vähemasti lahendatud ja sügisesed puulehed riibutud? Aga milleks selline käte väänamine, millest selline kärsitus?

Ja kurtmine kohtule - kui kohus pole saanud kinnitust, et kodanik on kutse kohtuistungile kätte saanud, siis järelikult ei ole. Ja järelikult ei saa teda ka kohelda kriminaalina. 

Seoses minu trahviga on mul veel üks kaebus politseile; nimelt selles, et politsei rikkus protseduurireegleid. Kui ma sellest politseiametnikule suusõnalise kaebuse esitasin, vastati, et aga näe, me ometigi tõestasime, et sa oled süüdi. Nimelt oli politseile tulnud anonüümne vihje, et mina kanepit müün. Tõendeid neil polnud, ega saanudki olla, kuna ma pole kanepit kellelegi müünud. Aga läbi mind otsiti ja leiti ~2 grammi kanepit. Tõestus käes, süüdi, järelikult oli ka politsei poolne teguviis õigustatud.

Kuhu me sedasi jõuame, kus nii politsei kui kohus rikuvad seadust, ent mina pean olema seejuures seaduskuulekas? Kuhu me jõuame sedasi, et kodanikku karistatakse tema eksimuse eest topelt, ülekohut tehes. Kannab oma karistuse; hästi, ent lisaks määratud karistusele jäi kodanikul ka tööl käimata, ehk lausa kaotas töökoha.

Selle kirja sisu on edastatud kohtule, politseile ja ajakirjanikele. Näeb mis saab. Mina näen siin võimalust ühishagiks toimunud ülekohtu vastu.

26 september 2018

Töötegija Manifest ehk Eesti 2072

Sissejuhatus

Aastal 2072 saan ma 100 aastaseks. Sinna on veel 54 aastat minna, ehk siis 8 aastat rohkem, kui ma senini elanud olen. See oleks tõeliselt lahe näha Eestit aastal 2072, näha oma töö vilju, näha oma järeltulijate käekäiku. 

'Eesti 200' on avanud uue peatüki Eesti arengu pikemas kaugvaates; sedavõrd pikemas, et selle algatajad ei oma lootustki näha selle tulemit. Rääkige nüüd eestlaste usuleigusest või usu puudumisest. Kui me suudame näha Eestit kaugemale, kui me endi loodetav/oodatav eluaeg selleks vähematki põhjust annab, siis saame endid lugeda vägagi usklikuks rahvaks. 

Sedavõrd väikese rahva jaoks nagu me oleme, on suureks luksuseks omada omaenda riiki, oma seadust, meie endi valitud valitsust, eesti keelt ja kultuuri. Ja kõige selle juures nautida elatustaset, kuhu kuuluvad vähem kui 10% rahvastest või riikidest. Me oleme või sees, kallid eestlased, kuigi jah, paljud meist tänasel päeval seda veel ei koge. Ja see on ka üks põhjustest, miks seesinane kirjatükk sündinud on.

Teemaarendus

Viimased 5 aastat minu tööelust on olnud arendavad, huvitavad, ja kuidas seda nüüd väljendatakse - väljakutseid pakkuvad. 'Huvitavad' oleks ehk pisuke liialdus, pigem tõestada iseendale, et suudan teha nüri tööd kauem kui seadusega paikapandud prooviaeg seda nõuab. Ma tegin seda, ma sain hakkama - ma tean kuidas kasvab muru, ma tean kuhu kaob prügi ja mismoodi maitseb higi. 

Mis mind juba mõnda aega häirinud on, on see higi teema. Tubli aga loll. Ja kui ülemus veel takka kiidab, et sa oled ikka eriti tegija, siis kuidas sa teda kuivale jätad - higistad ju. Annad endast kõik. Paraku ütleb minu üle 40 vanune ihu, et kuule mees, pane pidurit, kui sa lapselapsi näha tahad.

Point (see mis ma nüüd tahtsingi ütelda)

Higi valamine jäägu neile, kes seda tõeliselt naudivad. Olgu siis tööd tehes, saunatades või trenni tehes. Higi ei pea valama selleks, et väärikalt elu elada, et oleks katus pea kohal, et oleks riie selga panna, et oleks maitsev söök laual. Higi valagu robotid, mitte inimesed. Me suudame enamat, me suudame seda, et teeme mis hingele hea, nii, et ihul pole nurisemiseks põhjust kurta.


Lahendus

Lahendus õnneliku Eesti tulevikus peitub suuresti töötajates. Nendes, kes tööd täitsa päriselt teevad. Nendes, kes hoolitsevad selle eest, et muru kasvaks ja prügi kaoks. Nendes, kes teavad higi maitset. Nad teavad lahendusi üsna paljudele küsimustele, et kuidas teha asju nii, et kergem oleks. 

Paraku sumbuvad nende ettepanekud kurtide keskastmejuhtide kõrvade vahel. Sest nendelgi on omad mured - täita ülesanded etteantud võimalusi mööda. Mitte, et nad poleks nõus alluvate ettepanekutega aga lihtsalt pole aega maha istuda, mõtelda ja arutada. Töö tahab tegemist; pole aega mõtlemiseks. 

Mäletan värvikalt hetke, kus hakkasin korduva probleemi ajal katsetama lahendusi, mis edaspidi asjategemisi lihtsustaks, kui mu otsene juht andis korralduse, et nüüd pole aeg mõtlemiseks vaid tegutsemiseks. Sest minu mõtlemine tekitas viivituse töö kulgu. Hoolimata sellest, et minu lahendus oleks edaspidi märgatavalt vähendanud aega ja vaeva, polnud mõtlemine lubatud. Töö oli vaja ära teha kohe ja nii nagu senini tehtud. Kuuletudes otsesele juhile, tegin ma töö ära, nii nagu senini tehtud, kuid trots jäi alles. Mind polnud kuulda võetud, minu panust ei hinnatud, mind alavääristati.

Probleem

Neetud on see, kes ristil ripub ja 
loll on see, kelle käes on labidas

Kristluse üks müsteeriume on see, kuidas sai süütule Jeesusele kaela väänata kogu maailma patud. Loogika ütleb, et kui mees on süüdi, siis kannatab ka oma pattude eest. Ja kui pole süüdi, siis ei saa. Aga Jeesus sai süüdlaseks, olgugi ta süütuna elanud. Sel lihtsal põhjusel, et kuskil varem oli kirja pandud, et kes ripub ristil, see ka neetud on. Ristile ta jõudis ja neetuks sai.

Labidas lihttöötaja käes kannab sarnast  märki. Kui sa juba oled labida kätte võtnud, tähendab, et sa oled loll, ega oma väärilist alust tähtsamate otsuste tegemisel. Sa oleks pidanud sisenema teisest uksest, viigipüksid jalas, heitmas põlglikku pilku labidale ja selle hoidjatele. 

Tõsi, enamus neist, kes pole suutelised väärikalt riietuma ja lipsu ette siduma, ei oma tõesti arusaamist suuremast mängust. Ent siin peitubki suur ülbus, suur viga ja veel suurem rumalus. 

Viitsimatus süveneda pisiasjadesse, argus ülemuste ees, oma naha hoidmine, lihtsam alluvatele pähe istuda, kui enda ülemustega raksu minna, tõdeda, et sa ise oled lõpuks see saamatum ja kasutum.

Grand Finale

Igas ettevõttes olgu tööl inimene, kes siis aegajalt, või alaliselt, vaatab üle kõik toimuva, kuulab töötajaid, süveneb pisiasjadesse, võtab vahest isegi labida kätte, et tunnet tunda. Ja et siis tema kogemust ja arvamust hinnataks vääriliselt, ehk siis võetaks arvesse ja tehtaks vastavad muudatused.

Siis võib juhtuda see, et kaob hala tööjõupuuduse järgi. Võib juhtuda see, et leiame spetsialistid endi hulgast. Võib juhtuda see, et Eesti majandusmudel saab eeskujuks kogu maailmale. Et labidaga mees pole loll, vaid oma eriala ekspert. 



18 september 2018

päev, mil eestlased ajalugu tegid (15.09.2018)

See päev, mil eestlased ajalugu tegid, oli 15. september 2018. Sel päeval suutsid eestlased kaasata tavakodaniku aktsiooni rohkem kui 10 korda, kui neid endid on. 13 miljonit vabatahtlikku prügikoristajat üle maailma, üldsegi mitte paha tulemus. Kui palju mahult või kaalult nüüd prügi reaalselt ära koristati ja likvideerimisse jõuab, selgub lähemate kuude jooksul. Ent juba praegu on selge see, et mitte ühelgi rahval ega riigil pole väärilist ette näidata. Me tegime selle ära, me koristasime ära tuhandeid tonne prügi.

Et mis edasi, on's sellest kasu, ikka tekib ju prügi. Las ma nüüd räägin. See suvi (2018), mil ma oma lapsega ühes Eesti mererannas, RMK telkimisalal suvitasin, sain tuttavaks grupi sakslastega. Et nad lahkelt pakkusid maitsmiseks veepudelis olevat metsakohinat, läksid meie mõlemate keelepaelad valla. Muuhulgas märkisid nad, et kuidas küll, Eestis, peale seda kui mõni telkkond oma asjad kokku on pakkinud ja minema sõitnud, üldse prügi pole maha jäänud. Et Saksamaal nii pole.

Eksole, majanduslikult ja kultuuriliselt oluliselt rikkam riik näib Eesti kõrval välja nagu hooletu prükkar.

Ja ma mäletan erinevust. Kümme aastat tagasi, kui me koristasime, oli palju neid, kes koristamise asemel portaalide kommentaariumites seletasid, et sellest pole midagi kasu. Et teised ikka prügistavad edasi. Ja et mis sellest prügist edasi saab ja kas üldse saab. Ma ei tea mis sinust ja sinu suguseltsist saab, ent minu laps teab praeguseks ilma sunduseta, et prügi ei sobi põõsa alla, vaid prügikasti. 

Et kas mul oli 10 aastat tagasi lootust, et nüüd enam ei kunagi ei keegi ei prügista loodust? Hah, olgugi ma naiivne, nii siiski mitte. Selge on, et see kõik võtab vähemalt ühe põlvkonna jagu aega. Vanad peavad lihtsalt eest ära surema, kõlagu see kui dramaatiliselt tahes.

Igatahes on riikide valitsuste tasemel käimas arutelud, kuidas üldse vältida olukorda, kus kodanikul võib tekkida kiusatus kergemat teed minna ja oma prügi, olgugi see kasvõi jäätisepaber, poetada kuhugi.. 

Ühes vanas ja targas raamatus räägitakse, et 'hea mees jätab pärandi ka oma lastelastele'. Üsna mõnda aega mõtlesin, et see tähendab raha. Et kui kord mina suren, on minu järeltulijad majanduslikult kindlustatud. Majad, autod, ärid.. Nüüd olen hakanud mõistma, et ehk see tähendab ka seda, et nemad ei pea minu sitta koristama, kõlagu see kui vulgaarselt tahes. Aga korda see mul läheb.




31 august 2018

Pullerits vs. Nublu

Pullerits avaldas hiljuti esseetaolise kirjutise pealkirjaga 'täiesti mittelahe põlvkond'. Meenutab seal oma noorpõlve kuulsat bändi ja võrdleb seda tänase päevaga. Muuhulgas ütles seda:

'Uue põlvkonna häälekad esindajad /../ omaealiste seas vähemuses, on pidevalt valvel, et rünnata igaüht, kes peaks esinema nende arvates kohatu mõttega, viskama nende arvates nurjatu nalja või saama hakkama millegi sellisega, mis võiks nende arvates riivata kelle tahes enesetunnet.'

Vot, ja mina jäin kinni sinna vähemuses olevate esindajatega. Kes need on? Mida fkki üldse tähendab 'vähemuses olev esindatus'?

Et tänapäeva noored on nagu lambakari, puuduliku ajumahuga, kaasa minemas vähegi kõvema häälega kisaja või rusikamehega? Et mis siis nagu erinevust sinu 'tähelepanuväärse' bändiga? Et sinu põlvkond tegi ilgelt arukaid ja ratsionaalseid otsuseid? Ise kah aru saad.

Vaata, mina ütlen sulle, kui eakohane:
1. esiteks oled sa rongist maha jäänud
2. pole olemas 'vähemuses olevaid esindajaid'
3. sinu esseed on viimasel ajal puhas pask

Aastat 25 tagasi kiitsin ma sind keskkooli õpilastele, et vat sedasi tuleb kirjutada esseed. Mida pergelet ma nüüd kiita saan. Mull ja argus tõelise konflikti ees.

Tänasel päeval on meie ees Nublu, vähemus kui lubate. Kirjutab tekste, mis ei pane kõike paika, ent ometi mõtlema, süüvima. Kritiseerib see midagi? Jah. 

Või paneme siis noortele pahaks, et nad üldse suu lahti tegid?

dääm..

23 august 2018

tõhusa solvangu käsiraamat. pt1

solvama

'kelleski ülekohtu-, alandustunnet tekitama v. tekitada püüdma, kedagi haavama'

Sa solvasid teda. Pinginaabrid solvavad teineteist, kuidas oskavad. Mind ei saa keegi solvata. Märkus, naer solvas. Peep solvab alati teisi. Sõnadega, tahtmatult solvama. Polnud südant teda oma keeldumisega solvata. Karistamine ei tohi last solvata. Solvatud mees. Oli solvatud teise jahedast olekust. Tunneb end sügavalt, rängalt solvatuna. Olin südame-, hingepõhjani solvatud. Solvav hüüdnimi. Ütleb midagi solvavat. Ei jäta teist tõvevoodiski solvamata. Meid solvas see, et üks meie hulgast oli olnud niivõrd silmakirjalik.

'midagi sügavalt puudutama, riivama.'

Ära solva mu usku. Solvatud mõistus, tunded, enesearmastus, uhkus. See solvab peremehe au. Kriisked solvasid kõrva.

17 august 2018

#Dorvits, #viimanetööpäev, #lahkumiskõne

Minul on viisakalt head aega ütlemisega keeruline olnud, mõnikord pole osanud, mõnikord pole tahtnud. Sellegi poolest, minu järjekordne katse:

---

Lahkumiskõne

Lahkun siit ettevõttest rikkamana kui tulin. Omandatud töökogemused ja teadmised süsteemi toimimisest on väga väärtuslikud. Neile on võimalik lausa hinnasilti külge panna.

Vimma ega kibedust ma kaasa ei võta. Need on liiga rasked. Ma ei jõuaks neid kaasas tassida. 

Madis (nimi muudetud) ütles, et tema veel jääb mõneks ajaks; et see on kindel koht. Minu isiklikul hinnangul oleks tal samuti aeg edasi liikuda. Mitte tingimata ettevõttest minema - pigem ameti mõttes. Aga küllap ta teab oma aega ise paremini.

Olin pisut pettunud juhatuse mõningates valikutes, kuid pean samas tõdema, et ma ei tea nende valikute raskust.

Jaksu ja paremat homset.


Teie Dorvits

---




#motivotionletter coming soon

02 august 2018

pilved, mis ei too vihma

Nüüd siis Sõna ka ristirahvale. Nagu olete ehk ka ise tähele pannud; kogudused on inimestest kokku kuivanud. Mis on selle põhjuseks?

Et need tuhanded ja tuhanded inimesed on langenud tagasi materialismi, karjääripüüdlustesse või suisa selgeltnägijate haardesse? Oli siis meie piibliõpetus puudulik, püüdlused võltsid? Kuidas ometi, ilmutuslik sõna, tõendatud ohtrate imedega, on tänasel päeval sedavõrd igav, et ma pean ennast pingutama, et kristlikku raadiot kuulata kauem kui 20 minutit. Hardad, falsetikõlalised pähekõlanud laulud, mis ühestki otsast ei ütle mulle, et Jumal midagi uut teeb. Igav, tapvalt igav.

Minu usk on Jumalasse, kelle nägu oleme meiegi. Äge, vahest tige, vahest kahetseb, üldiselt leebe ja mõistev. Kõik need tunded, mis meist üle rulluvad, on ka temal. Ta ei ole tundmusteta õndsalt armastav või siis igavesti viha pidav, hoomamatu kõikjal hõljuv vaimne ollus. Tal on kah vahest igav ja tülpind olla. Tal on hing. Et kas ta ikka on vastuvõetav, seltskonda sobiv. Kõiksee tark ja teadev ja suutev Suur Jumal. 

Aga targad oleme meie, vastused olemas pea igale tähtsamale küsimusele. Teeme küll alandlikku nägu, et ei tea kõike, aga kui vaja tarka panna, siis pole lõppu näha. 

On aeg mõista ennast, kuulata ligimest ja hoiduda kiusatusest kuulutada 'Elu Kõige Tähtsamat Tõde'. Oleme oma 'Tõega' tühjendanud kogudused inimestest, kuniks on alles jäänud pastor, ülistusjuht ja helitehnik. 

Olen ikka vahest mõtelnud, et mis värki selle Jeesusega toimus, et ta maru populaarne joodikute ja laste seas oli. Ta ei saanud seal kõikse aeg püha teksti tsiteerida -  olen proovinud, ei tööta. Ehk ta ei võtnudki kõike nii tõsiselt, vaid oli lihtsalt muhe seltsiline. Lasi ka teistel rääkida, ei kommenteerinud igat väärusku, ei lugenud moraali. Aga oli vaimukas, terava sõnaga. Armastas inimesi. Ja hoolis neist.

Siiski, usun, et saame näha ärkamist, mis varjutab kõik eelmised. Aga see ei toimu enam valemi järgi, et tühjendame baarid joodikutest, toome nad kirikusse ning paneme nad halleluujat laulma. Ei toimu ka vastupidi - kirikud on tühjad nagunii. 

Tuleb leppida võimalusega, et Jumal ilmutas midagi Buddhale, rääkis Muhamediga, suhtles Krishnaga. Tuleb leppida võimalusega, et Jeesus polnud ainuke, kelle läbi Jumala hääl kostus. Tuleb leppida võimalusega, et piibel on kirja pandud ja selles olevad raamatud sorteeritud inimeste, mitte Jumala poolt. Et ehk on Jumal sama lähedal tädi Maalile, kui ülemere vägevasti võitud jutlustajale.

Lõpetuseks; et minu teoloogiline seisukoht oleks selgelt väljendatud: jah, ma usun, et Jeesus kandis patu ja et see on armuand. Selle ma võtan vastu. Tänuga.


11 juuli 2018

tööta kiiremini! kas targemini tohib?

Hei ärijuhid, firmajuhid ja teised ..juhid, kui sul on õnnestunud töötajad panna kiiremini jooksma, siis see pole produktiivsuse kasv. Kui kümne tunni töö tehakse ära kaheksa tunniga, ometigi kulutades töö tegemiseks kümne tunni jagu energiat, siis usu mind, ainus edukuse hindaja on väsinud selg. Et täna sai rämedalt tööd tehtud. Preemiaks saamata isegi õlalepatsutust. 

Aga mis oleks, kui ma pakun tööülesannete täitmiseks uudsema lähenemise, nii, et töö saab tehtud kaheksa tunniga, ja energiat kulub kah kaheksa tunni jagu. Ja kõik on õnnelikud.

Kui mõni töötaja astub ligi, üteldes, et teistmoodi oleks palju parem, ei kõla vastusena 'see oleks lisakulu' sugugi veenvalt; pigem tundena #sinaoledlollsinaeimõtle. Nii siis juhitakse firmat? Ehk istuda maha ja võtta kätte kalkulaator. Tulemused saab kirja panna paberile, pliiatsiga. Lihtsustab oluliselt sinu mõttekäigu kulgemise jälgimist. Ja mis tähtsaim; me saame mingid vastused, täiesti erinevad, ent samas kõik õiged. 

Aga nüüd siis midagi meie ilusat ilma nautivatele rahva kaitsjatele;
sõnad pildis (assortii).

---
---
---
---
---



20 juuni 2018

This Is America

Kaebasin äsja töökaaslasele, et meedias kole igavad uudised; isegi õhupüssi ei lasta siinmail. Käivad üksnes arutelud, kas kodanikupalk on ikka hea mõte. Mõnusasti värske hapukurgi lõhn. Aga maailmas pole asjad sugugi nii rahulikud. Selgitada nüüd Eesti kodanikule piiri taga toimuvat, on sama mis kurta Võru elanikule, et Tallinnas on teed auklikud.

Ehk siis Donald Trump. Ikka veel elus, teeb ja toimetab. Viimase asjana astus USA välja ÜRO'st. Põhjuseid loeti ette mitu, kokkuvõtvalt siis seda, et ÜRO pole suutnud maa peale õnne ja rahu tuua. Ja et ta julges nimetada Israeli ülekohtuseid tegusid palestiinlaste suhtes.

Lisaks tahab Donald Trump taganeda 'kõik ühe eest' leppest. Argumendina esitatakse tõsiasja, et mitte kõik senised NATO liikmed pole üksmeelselt raha ühiskassasse kandnud. Oleks siis asi üksnes NATO's, aga Euroopa tegelased kipuvad sõna võtma ka äriasjades. Trahvivad Mirosofti, Facebooki ja maiteamidaveel. See Trumpile üldse ei meeldi. Tema on ju ärimees, teda peaks võetama tõsiselt.

Ja nüüd ta siis nillib Põhja Korea ning Venemaaga. Ajab äri. Kõhe tunne, ausalt öelda.

Sõnum sellest ülejäänud Euroopale on see, et me peame ikka ise hakkama saama. NATO jäägu, ent arvestage võimalusega ilma jääda klassi kõige popimast tegelasest.

Kui nüüd klassi popimad kõrvale heita, siis kellele meil lootust on? Hiina. Mõtlete, et Hiina leplikult pealt vaatab, kuniks Trump ja Putin (ja Põhja Korea) omi asju mõõdavad? Ehk saab tõesti tõeks ennustus, mis räägib Eesti piiri ja Hiina müüri ühinemisest.


ps. millest ma tegelikult tahtsin rääkida:
Trump ju kaitseb omasid. Kui mingid kahtlased tüübid piiri ületavad, tuleb teha kõik USA kodanike turvamiseks. Et mingid kahtlastel tegelastel lapsed kaasas? Ärge muretsege, USA päästab lapsed, eraldab need kahtlastest. Olgugi tingimused lastele Auswitchiga äravahetamiseni sarnased, USA on hoitud. Persse need lapsed. This is America.




ps. ps. Ära sa ütle, Trump isegi kuulab avalikku arvamust. Laste peale halastati. link

08 juuni 2018

Je Suis Mart Helme

Eesti mees, võta ennast kokku; arutame rahulikult, leiame kompromissi, suhtleme. Pole tarvis hoogu anda tõestusele, et ka Eestis on terrorism võimalik.

Vaata tagasi - meid on aastasadade kaupa orjastatud, kepitud ja tapetud. Ja tulemuseks oled sina, Ellujääjate Hõimust. Ja nüüd siis visata selili, et neegrid tulevad, peksavad ja võtavad naise ära?

Vabadel hetkedel tervitan siia riiki saabunuid sõnadega, et ta asub nüüd Vabas Riigis. Ja et mina olen Vaba Mees; Kodanik. Ja siis kohtan pilku #justaskmarryme.

Kuhu me oleme langenud, et kahtleme oma vaimu tugevuses ja hakanud suhtlemise asemel üksteise päid koputama?

Anna Jumal armu.



23 mai 2018

õigusriik vs. kodanikuühiskond

Õigusriigi olemus on lihtne - kirja pandud seadus valitseb ühtviisi kõigi üle, sõltumata nina suurusest. Harilikult ja lihtsustades käib asi nii: rahva poolt valitud kodanikud loovad seadusi, millede täitmise üle peab valvet ja kannab hoolt politsei, ning vaidlusi lahendab kohus. Mida selgemalt on seadused kirja pandud, seda vähem on tegevust kohtutel. Ja mida üksmeelsemalt seadusi täidetakse, seda vähem on tööd politseil.

Siin tuleb sisse ka demokraatia mõiste. Ehk siis vähegi tähtsamad seadused pannakse paika häälteenamusega. Paraku, õnneks või kahjuks (pigem õnneks), häälteenamus ei otsusta kõike - tuleb arvestada ka vähemustega; mõnikord lausa üheainsa kodaniku eriarvamusega.

Kodanikuühiskond on pisut teisem. Seaduste kirja panemist välditakse, pigem vaadatakse silma ja küsitakse arvamust.

Kui oleks minu alustada otsast peale, täitsa nullist uus kodanikuühiskond, kehtestaksin esimese asjana ainult ühe seaduse - 'kodanik tohib teha kõike, mida tahab ja õigeks peab'. Kui selle seaduse täitmise juures peaks ilmnema tülisid, lisaksin täienduse - 'kodanik peab arvestama kaaskodanike arvamusega'. Soovi korral võime eriarvamused ning kokkulepped kirja panna, ent kodanikuühiskonna põhiseadus võiks nende kahe lausega piirdudagi. 

Kirja pandud seadused võime laias laastus jagada kaheks - meie õigused ja kohustused. Kohustuste täitmise juures olen leidnud, et tasub olla loominguline; eriti, kui seadus on kirja pandud üldsõnaliselt. Seadusi tohib ka rikkuda; siiski, pean heaks kombeks, kui seda teguviisi toetab mõni teine, veel kõrgemal asuv seadus, näiteks eriolukorra seadus. Oluliseks muutub siin ka isiklik seadus - südametunnistus ja mõistlik meel. Kui selle kõige kokkusobitamine ületamatuid raskusi tekitab, tasub meeles pidada (loodus)seadust, mis on alati üle mistahes kehtiva korra - mees teeb, mis mees peab tegema. Kahetseda jõuab alati.

Pean tarvilikuks märkida, et loomingulisuse puudumises Eesti kodanikke süüdistada oleks kohatu. Kui seadust pole, siis võetakse appi kasvõi vanasõnad - peaasi, et mingi reegel oleks. Näiteks kui me näeme mõisa köit mööda maad lohisemas, olgugi, et seadus selle koha pealt kuss, teame vastust: las lohiseb. Ja õige ta on, see on mõisa köis, ära näpi, las lohiseb.

Suheldes kaaskodanikega, pakuvad mulle mitmed teemad intellektuaalset naudingut; olgu selleks 'kvantfüüsika', 'milline õlu ei hakka vastu' või kasvõi arutelu, 'miks mu kass öö läbi lõugab ja mööda tuba ringi ratsutab'. 

Üks meie kaaskodanikke esitas hiljuti väite, et 'põhiseadus on üle liiklusseaduse'. Leidsin selle avalduse olevat intrigeeriva, ning ootan seda kodanikku selgitama oma väidet avalik-õiguslikus meedias. Tõotab tulla huvitav ja sisutihe mõtteavaldus.


10 mai 2018

lustakad tšakrad

Liikumine #MeToo ühendab naisi, kes on kogenud enda ära kasutamist või seksuaalset ahistamist. Minu seisukoht selles teemas on, et kui ahistaja oli tegu tehes võimupositsioonil, siis kaasatundmist tagajärgede suhtes minu poolt pole. Kui ikka aru napib ja kämblad kontrollile ei allu, pole ka asja võimu juurde.

Samas tundub mulle, et suurem osa kaebusi pole esitatud mitte selle pärast, et mingi ontlik meesterahvas püüdlikult, ent kohmakalt tšakraid avada proovis, vaid, et lubatud kordusseanss ära jäi. Aga see selleks.

Sellist uudispommi, mis nüüd avalikuks on tulnud, ei osanud oodatagi. Jutt siis meie teadmamehest Igor Mangist. Naised üksteise järel kurdavad, et Igor neid käperdavat.

Vaadake, Igor Mang osutab teenust. Ja kui tsakrate avamine tema metoodika järgi eeldab füüsilist kontakti, siis nii ongi. Naised on ikka huvitavad küll, endil pole aimugi, mis puudu või üle, kinni või lahti, aga tšakrate koha pealt asjatundjad valmis.

Uudispommi plahvatades mõtlesin, et kus küll Katrin Lust on, see ju tema teema. Iseäranis elevile läheb ta siis, kui lugu puudutab püksis toimuvat. Aga ei möödunudki palju aega, kui tuli ilmsiks, et ka Katrinil oli seesama lugu küpsemas. Paraku jäi ta hiljaks.

Siit ka õppetund Katrinile - kui sa kuuled, et elukogenud härra pakub tšakrate avamise teenust, tuleb kohe aeg kinni panna, muidu jääd üldse ilma. Asjaolus, et sa ise pead peale maksma, ei tarvitse imestada; maailm ongi muutumas.

Aga neile, kellel tšakrate avamise tehnika endiselt küsimusi tekitab, on pakkuda õppevideo vanameistritelt endilt.


30 aprill 2018

tehisintellekti müüdid

Oma eelmise postitusega avasin peatüki teemas, mida ma täielikult ei valda. Vähemasti selles mõttes, et jäin jänni põhjenduste selgema esiletoomisega. Et siis tehisintellekt; mis see õigupoolest on.

Tehisintellekti peamine müüt peitub tema tiitlis. Justkui oleks tegemist ääriveeripeaaegu intelligentse asjandusega. Ei ole. Lähedalgi mitte. Üldse mitte.

Mida meie praegune põlvkond ei mäleta ja minagi põgusalt, oli mehaaniline masin nimega 'Feliks'.
Ülimalt keeruline hammasrattaid täis aparatuur, mis võis ühe vändakeeruga arvutada arve, mida ükski tavaline matemaatik ei suutnud. Samas olid kõik need hammasrattad matemaatikute endi poolt välja arvutatud. 

Tänasel päeval asendab seda mehaanilist masinat protsessor. Hammasrataste asemel sibavad ringi elektronid. Sellest ka nimetus - elektroonika. Ehk siis hammasrataste asemel on elektroonikas kausutusel transistorid. Jämedamas mõttes. Midagi pole jäetud juhuse hooleks - väänad vänta, tuleb vastus. Täpselt sama, mis arvutaksid paberil tavalise grafiitpliiatsiga.

Lugesin äsja Isaac Asimov'i lühijuttu, kus tulevikuinimésed olid hämmastunud tegelase võimest paberil pliiatsiga korrutada omavahel arvud 7 ja 9. Masendav. 

veelkord ja karjuvalt 
ARVUTI EI MÕTLE


Arvuti üksnes liidab, lahutab, korrutab ja jagab. Ei enamat. Üks tehe korraga. Ja teda üldse ei morjenda, kas sulle vastus meeldib või mitte. Et kas see vastus toob hävingu nii sulle kui talle endale. Ta on seesama vana feliks. 

aga ikkagist, kunagi

Millalgi kauges tulevikus võivad inimesed jõuda maale, mil nad saavad ise aru kuidas nende aju töötab. Mõistatage ära minu (siinkirjutaja) aju, ja te olete tehisintellekti loomisele kukesammu lähemal.

Jeesus vs. Kompuuter

Üks igipõline mäss. Et mis mõttes mingi ülim Jumal siin valitseb, kui ta pole kannatusi suutnud vältida. Me loome omaenda Jumala - Tehisintellekti. Koolitame ta välja; alustuseks 3 robootika seadust. Lisaks sellele, et Eesti rass peaks valitsema planeeti. Kui vaid sellest surmast endast jagu saaks. Küll siis elaks. Mis siis küll kõik ära teeks.


ps. Nagu tellitult ilmus Imelises Teaduses artikkel, mis räägib mõtteid lugevast tehisintellektist. 

"Arvutis töötas tehisintellekt, mis suudab esitatud andmete põhjal õppida ka ilma eelneva programmeerimiseta."

Kes sellist jama kirjutab? Mingid müstilised 'USA teadlased'. Ei nimesid, ei viiteid. Kujutan juba ette, kuidas meie teaduse gurud Rein Lang ja Kristjan Port käsi plaksutavad ja takka kiidavad. 

Saage aru, arvuti töötamiseks vajalikud algoritmid on välja mõtelnud inimene. Mõtlemise töö on juba ära tehtud. Arvuti ainult arvutab. Ei mõtle.


23 aprill 2018

Tehisintellekt - Messias või Metslane?

Tehisintellekt - Messias või Metslane?



Viimasel ajal kuuleme sagedasti räägitavat tehisintellektist. Et see olla inimkonna Päästja, või suisa vastupidi, Metslane, keda prohvetid ennustanud tuhandeid aastaid tagasi. 

Tehisintellekti kohtame näiteks poes kus müüakse nutitelefone. On kaks jublakat; ühe küljes silt, et sisaldab tehisintellekti, teise juures mitte. Nii välimuse kui tehniliste parameetrite poolest äravahetamisi sarnased, ent ometi, üks neist vähemasti 100€ kallim kui teine. Müügimees samas seletab, et intellektiga kindlasti parem kui ilma selleta. Ja sa ostad selle. Kui oled seejuures nõus väitega, et lollidelt peabki raha ära võtma, siis 'no damage done'.

Mis imeloom see tehisintellekt siis õigupoolest on? See on selline loom, kes teeb sama tööd, mis sina senini, ent kordades odavamalt. Teisisõnu, ta võtab sinu töö. Ja sellele pole mõtet vastu võidelda, see on paratamatus. Sõltub muidugi tööst, mida senini teinud oled.

Tehisintellektiga, tänapäevases mõistes, puutusin kokku umbes 25 aastat tagasi. Tol ajal, enne kui Facebook'i nimi üldse olemas oli, müttasime meie, vanakoolid, IRC jututubades. Ei mingeid pilte ega linke, rääkimata videotest. Tekst, puhas tekst.

Tekst paraku, ei kannatanud kohati trükimusta. Seega lõime endale abilised - bot'id. Botid, ehk jututoarobotid loodi eesmärgiga kuidagimoodi talitseda läbustajaid ja muid ennast välja elavaid persoone. See oli tõsine võitlus, eesmärgiks rahumeelne ja suhtlusaldis keskkond.

Et jututuba elava ja aktiivsena hoida, ei piisanud üksnes korrahoidjatest. Mängu tulid robotid, mis imiteerisid kasutajaid. Nood tegelased ütlesid miskit tarka, reageerisid öeldule. Polnud harv juhus, kus külastajatel oli raskusi uskumisega, et tegu on robotiga. Tollal me ütlesime, et tegu on 'scriptiga' boti seadistustes. Tänasel päeval julgeksin seda sildistada kui tehisintellekti.


Arvuti ei mõtle

Kuna ma arvutitest tavakasutajana rohkem tean, võin väita, et sellist asja nagu 'mõtlev arvuti' pole olemas. Ja ei tule niipea (kui üldse). Arvuti teeb üksnes seda, mida tal kästud - ta arvutab.

Arvuti jaoks on olemas vaid üks Isand - juhised. Andmed ja juhised, mida nende andmetega ette võtta. Ja arvuti jaoks ei ole jäetud võimalust kasutada muid juhiseid ega andmeid, rääkimata valikust mitte arvutada. 

Meie romantilistes kujutlustes näeme isetekkelist intelligentsi, mis sarnaneb orkaaniga prügimäel, mille lõpptulemusena avaneb meile pilt täisvarustuses ja toimiva reisilennukina. Et võtame kastitäie takisteid, transistore, kondensaatoreid, dioode, releesid jm elektroonilist sodi, ühendame need juhuslikul moel ning loodame, et elektrivoolu sisestamisel sünnib sellest intellekt.

Mõtleva arvuti loomiseks on tarvis enamat. Ehk siis aru saamist, mismoodi me ise mõtleme, mismoodi meie aju töötab. Tabloidide juhised, a la 'pane selga sekspesu, näpi ta urruauku ja su partner kogeb elu orgasmi', ei aita palju. 


Kassipildid

Tehisintellekti teemas pole kassipildid muu, kui matemaatiline muster eelnevalt antud tähendusega. Arvutit ei liiguta, kas pildil on kass, koer või laps või kõik kolm koos. Ta lihtsalt filtreerib etteantud parameetrite alusel kõik, mis mahub või ei mahu valemisse. Kui sina, inimene, hindaks parimaks kassipilti, kus nad kõik kolmekesi koos on, siis sinu kõrgeltülistet tehisintellekt lihtsalt ei anna võimalustki. Sellist pilti pole lihtsalt olemas. Heal juhul 23,7% võimalusest, et pildil on kass.


Masintõlge

Üsnagi varases järgus arvati, et arvutist võiks saada ideaalne tõlk. Paraku on mõistetel erinevad tähendused, rääkimata keelestruktuuridest. Kuna kõik senised püüdlused on läbi kukkunud, üritatakse uut meetodit - tõlkida nii, nagu inimesed. Selleks antakse arvutile tuhandeid juba tõlgitud tekste, millede hulgast arvuti saaks valida parima vaste. Isegi kui saavutataks tõlge, mis ületab 95% parimate tõlkijate tulemuse, tuleb arvestada sellega, et keel muutub. 

Ehk siis, kui eilne tõlge võis olla parim, ei saa tänane seda enam olla. Arvuti aga kasutab juba enda poolt loodud tõlkeid, mille tulemusena tõlkimiseks kasutatav keel iganeb. 

Masintõlke tulevik jääb suuresti tehnilise kirjanduse valdkonda, kus on tarvis selgitada, et 'tõmba nüüd sinist hooba, keera rohelist vänta, vajuta punast nuppu'.


Isesõitja

Ilmselt lähim lootustandev projekt. Sisestad arvutis sihtpunkti ja heidad unele. Jätab see sind sihtpunktist nüüd 100 või 300 meetri kaugusele, väga ei morjenda, kui seni läbitud maa on kordades suurem. Taksojuhid, bussijuhid, rekkajuhid.. ülehomme pole teid enam vaja.

Male, Go

Päeva, mil arvuti alistas Kasparovi. loeti arvuti võidukäigu alguseks inimkonna üle. Arvuti suutis sekundis arvutada ette sadu tuhandeid käike, samas Kasparov üksnes ühe käe näppudel. Jah just, kuulsid õigesti. Kasparov suutis ette näha heal juhul 6 (kuus) käiku. Kasparovil oli strateegia ning taktika - arvutil aga 'brute force'. Kumb neist nüüd siis õigupoolest targem oli?

Enne, kui me arvuti troonile seame, tuletagem meelde, kellel on võim juhtme seinast välja tõmbamiseks.


Arvuti on vahend

Kumb on tugevam - traktor või inimene? Kui minul on tarvis liigutada paigast kivi, millest mul jõud üle ei käi, siis kasutan raudkangi. Kas see raudkang on tugevam kui mina? Kahtlemata mitte. Kui minul on tarvis arvutada ohtrakohalisi arve ning ehitan seejaoks 'Felix'i, on's see minust targem, kahtlemata mitte. See on vahend.

Samuti kõik algoritmid, valemid, võrrandid. Arvutile on jäänud üksnes arvutamine. 

Kes on tehisintellekti isandad?

Tänasel päeval paistab tehisintellektil olevat vaid üks isand - Google. Tema paistab arvutavat kõike, mida sa tahad ja saavutada võiks. Mis on popp ja mis eilane. Ta annab sulle vastuse esimese kolme hulgas, et sa ei peaks ennast vaevama ülejäänud kolmekümne või kolmesajaga. Sa ei leia lehti, mis olid popid 10 aastat tagasi, neid pole enam olemas.

Surematu orjus

Üks tehisintellekti suurimatest tõotustest on surematus. Et sisestagem kõik oma geenid ja haiguslood arvutisse ning laskem tal arvutada välja ravimid, mis lubavad meile surematust. Samal ajal hoiatatakse meid selle orjusesesse langemise eest. Aga pole hullu midagi, päästjad on siinsamas.

'Me teame kuidas seda kontrollida, lihtsalt usalda meile oma paroolid'.


12 aprill 2018

Põhiseaduse esimene parandus

* hümni laulmine ja sellega kaasnevate rituaalide täitmine ei ole kohustuslik

ideaalne töötaja

Iseloomult rahulik, elurõõmus.
Kriitikat võtab vastu õigesti.
Kollektiivi suhtub austusega.
/../
on näidanud end ühe paremini ettevalmistatud kuulajana,



link 

#äraminebaarisüütundega


Chingy Featuring Jermaine Dupri - Dem Jeans

21 märts 2018

üks ja ainuke ja õige Eesti keel

Keel on meie suhtlusvahend, mis aitab kirjeldada enda sise- ja välisilma. Ning esitada küsimusi. 

Juba see, et sa esitad küsimusi, näitab, et sul on vajaka millestki, mis teeks sinu ilmanägemise täielikuks. Kui sa ütled, et sinul rohkem küsimusi pole, siis müts maha, loodan samuti sinna jõuda.

Mäletan aega, mil käis tõsine otsing tõe järgi. Kahjuks tõdeti, et see tõde meile raskesti kätte saadav, kuna heebreakeelset teksti eesti keelde pole selguse mõttes võimalik pannagi. Inglisekeelne 'Amplified' versioon oli see, mis sind täieliku tõe tunnetamise ukselävele viis. 

Täieliku tõe tunnetamiseni ma paraku ei jõudnud; seega hakkasin uurima ka teisi tõlkeid, et ehk seal mingi tähtis sõna tõlgitud teisiti. Seni pole seda õiget tõlget leidnud.

Mis puutub eesti keelde, siis süveneb minus usk, et see keel on Jumala enda antud. Mitte, et teistele poleks midagi antud, aga meile anti eesti keel. 

Mis ma nüüd tahtsingi ütelda, vabandage mu pikka sissejuhatust.

Eesti keel ei ole surnud keel, mida kivisse raiuda. Ei ole ka hümn, ega ka rahvas ise.

Juhul, kui minu kaaskodanikud tunnevad end turvalisemalt, et hümn on seadusesse kirjutatud, siis palun, tehke seda. Minul isiklikult pole seadust vaja. Laulan hümni vabal tahtel ja omal soovil. Mäletan, et hümni lauldi juba siis, kui see keelatud oli. Kahtlen, kas käsu korras ilusamini kõlaks. 

Ahjah, üks mõte veel hümni teemal.. et.. ee miks ei võiks meil olla mitu hümni. On õhtuid, mil kuulan Tõnis Mäe Koitu, ja sel hetkel on see minu hümn Eestimaale. Või siis ka 'Mis maa see on?'.  Või siis Rannapi 'Eesti muld ja Eesti süda'. Ehk siis, mul on rohkem kui üks laul. 




20 märts 2018

Elina Nechayeva, meie Diiva

Elina Nechayeva, eestlane, kelle nägu ma vaatan, ning tema häälest lummatud olen, et kust kohast ta need geenid saanud on?

Andestage mu nõrkus, ma pean, enne kui teemaga edasi lähen, tegema üks kodanlik nüke ja küsida: Helme, mida sa öösiti teed?

Aga nüüd laulust. Räägitakse juba hirmujutte, et järgmine kord me peale ooperi muud ei kuulegi. Võimalik.

Elina on popmuusikasse toonud tagasi minimalismi ja hääle ilu. Ent lisaks sellele, on ta toonud ka värskendavat muutust klassikalisse muusikasse. Ja see laul saab klassikaks. Juba on.

Klassikalise muusika rahvas kipub olema veits regulaarse kunde marsruudivalikuga: Bach - Mozart - Beethoven. Turvalised sadamad, odavad kõrtsid, kus noorematele seletada, kui vägev kaklus siis käis kui mina noor olin. Heh, ärgake üles, võtke malli.

Ja nüüd me siis muretseme meie noore tüdruku pärast, et tal ehk pea segi aetud. Nojah, ilmne ju. Ja hästi aetud. Kade või?


06 märts 2018

minister küsib, kodanik vastab

Tere Ossinovski. 

Mul on hea meel, et sa minu poole pöördusid ja huvi tundsid, mis ma sinu senistest tegemistest arvan. Lühike vastus kõlaks umbes nii: sa oled innukas, julge, rahvast hooliv, tulevikku vaatav minister. Selles mõttes üks parimaid ministreid, kes meil kunagi olnud. Aga mul on ka pikem vastus, mis ei tarvitse sulle meeldida.

Alkohol, jah, sellest tahan rääkida. Eelmisel valitsusel oli valmis alkoholi aktsiisi tõstmise plaan. Rahvale see väga ei meeldinud, ent ometi oli selles teatav konsensus; tasa ja targu. Ja siis tulid Sina. Kuidagi kole kiireks läks sul selle teemaga. Et milleks venitada vältimatuga, teeme selle kohe ja nüüd.

Sa käitud minuga nagu emme väikese lapsega, peites tikud kapi otsa, et 'sealt ta neid ometi kätte ei saa'. Esiteks pole sa emme, teiseks pole ma laps. Isegi, kui lumpen on loll, pole seda tark nii otse välja ütelda.

Seda, et alkohol on meie riigi ning rahva üks suurematest probleemidest, teab vast iga kodanik; isegi paadunud alkohoolikud nõustuvad sellega. Ja me muretseme oma laste pärast, et nad ei teeks vigu mida meie. Eeskuju õigesti elamise kohta pole just palju anda, küll aga ohtralt hoiatavaid näiteid. Keskendume siis neile, sest minusugust sa oma aktsiisiga terveks ei ravi.

Tõsi ta on, alkoholi tarbimine väheneb, sest raha saab lihtsalt varem otsa. Ja kindlasti leiad sa statistikast juba õite pea kinnitust oma teguviisidele. Asjaolu kohta, et ääremaadel kiireneb selle tõttu majanduse hääbumine, ütled sa, et selline trend oli juba ennegi. Alkoholi tarbimise vähenemise trend oli samuti ennegi, miks sa seda ei mööna?

Ma tean küll, valijatele antud lubadused tuleb täita. Tulumaksuvaba miinimumi hüppeline tõstmine oli vältimatu. Töövõit sellega kaasnenud rapsimisest on aga see, et tööd saavad spetsialistid, kes kodanikke maksuküsimustes nõustama peavad, et jumala eest riigile võlgu ei jääks.

Aga palun, ära aja kägu. Kui sa leiad, et sinu senine PR meeskond vajaks välja vahetamist, siis tee seda esimesel võimalusel. Juhul, kui sa leiad, et sa ise oled kõik õigesti teinud.


10 veebruar 2018

katseaeg riigikogulastele

Riigikogulaste arv, suhtes meie rahvaarvuga on hetkel kergelt tasakaalust väljas. Aga see pole suurem probleem. Probleem on see, et valitute sekka satub inimesi, kes oma uues ametis leiavad end kui võõrast kohast. Hea meelega kandideeriks küll uuele kohale, ent ei saa, kuldsed käerauad ei luba. Tõsi ta on; kui paljud meist annaksid käest koha, kus ei pea muffigi tegema, ent kordades üle keskmise palga järgmised neli aastat kontole tiksumas.

Teen siinkohal ettepaneku kordusvalimisteks, täpsemalt siis parimate kinnitamiseks. Ütleme nii, et peale valimisi on meil 101 inimest, kes ametisse asuvad. Anname neile 100 päeva, see on kolm kuud ehk kvartal. Selle ajaga peaks ju jõudma uude ametisse sisse elada ja oma tegusid näidata. Ja siis teeks kordusvalimised; selle vahega, et me ei vali uusi, aga anname punkte valitutele. Ja 10 vähim punkte omanud kandidaati lahkuvad ametist, jääb 91.

Probleem selle ettevõtmise puhul oleks küll see, et selle katseaja jooksul ei võeta ette ühtegi ebapopulaarset (ent pikas perspektiivis vajalikku) reformi, aga siiski, kuidagi nad ju peaks oma kasulikkust tõestama.

seega, debatt on avatud

08 veebruar 2018

Eesti 100 vs. Elon Musk

Paari nädala pärast tähistab Eesti rahvas oma riigi sünnipäeva, ilusat sadat. Mainisin seda tõsiasja ka ühele tuttavale Indiast, ning jäin siis sealsamas mõtlema, et kaunikesti kahvatu see number suure India kõrval. Aga see number pole kahvatu sugugi, arvestades sellega, mida oleme rahvana siiamaani korda saatnud.

Kui tarvis välismaalasele muljet avaldada, siis mainime kindlasti ära selle, et paberile me allkirju ei kirjuta - me pühime sellega tagumikku. Ja kui herr Putinil peaks tekkima kiusatus Eestimaad väevõimuga ära võtta, siis me korraldame lauluvõistluse; kes laulab paremini, on võitja. Selline lihtne rahvas.

Kuigi ma oma blogis muud ei tee, kui virisen miski järjekordse jampsi üle, mida mingid mardisandid suust välja ajavad, siis tegelikult olen ma väga rahul ja õnnelik meie riigi käekäigu ja olukorra üle. Kuigi jah, palju on veel teha. 

Olgu siinkohal mainitud meie laste vaeslapselik seisus. Paljudel noortel paaridel pole endiselt julgust sugu teha. Kui isegi Jumal laseb lastel kannatada, siis eestlane mitte - ta lihtsalt ei soeta neid. Siit ka otsene vihje meie uuele põlvkonnale, kes tänasel päeval veel teismelise ea raskustega maadleb. Pisut veel ja Eesti on teie oma, teie käsutada. Teie valite ja olete valitavad. Pean kahjutundega tunnistama, et me pole suutnud teile luua riiki, millest ise unistasime. Kartulikoori lubasime, see sai täidetud.

Et tuua selle nukravõitu teadmise kõrvale miskit rõõmsat, tahan rääkida millestki, mis jätab varju nii meie ID kaardi kui Laulva Revolutsiooni, rääkimata Mitte Kuhugi Rändavast Rahnust. See miski on meile tuttav aastast 2008. Üks lihtne Eesti mees, Rainer Nõlvak, käis sõprade seltsis välja mõtte, et mis oleks kui koristaks kogu Eesti prahi ära ühe päevaga. Mõttel oli jumet ja et eestlasi see maas vedelev sodi juba mõnda aega häirinud oli, liitus aktsiooniga teisigi kodanikke. Miski umbes 50 000. Üheskoos koristati ära 10 000 tonni prügi. Beat that.

Tulemus äratas ka mujal maailmas tähelepanu, ning ei läinudki palju, kus eeskuju hakati järgima. Aasta aastalt riikide ning osavõtjate arv kasvas. 

Selle ettevõtmise tipphetke saame näha üsna peatselt, juba sel sügisel, 15. septembril. Siis liitub sellega kogu maailm. Praeguseks on kirja pannud ennast üle saja riigi, ühes 20 miljoni inimesega. 

Et mida see Elon Musk seal pealkirjas teeb? Seda, et äsja elas terve maailm kaasa Suurele Päevale, mil inimkond kolib maa pealt minema, kuna see on täis situtud. Loo irooniana toimetatakse Marsile esimese asjana pisut prügi. Tule taevas appi.


06 veebruar 2018

ükskord algab aega

"Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki lõikab käe kaljukammitsasta – küll siis Kalev jõuab koju oma lastel' õnne tooma, Eesti põlve uueks looma".
Meie vennad Soomest, on siia panustanud nii mõndagi raha. Muuhulgas firmasse, mille toodangu üle lausa rahvuslikku uhkust oleme tundnud - Rakvere Lihakombinaat. Tõsi ta on, selle firma toodangu valikut, kvaliteeti ja selle suhet hinda on raske lüüa ükskõik millisel konkurendil. 

Ometigi, kõik pole nii lill. Selle firma töötajad väidavad, et neile ei maksta nende panustatud pingutustele vastavat palka. Firma juhtkond seevastu ütleb, et mida te kurdate, teile makstakse Eesti parimat. Lisaks boonused, perepäevad, firmapäevad, massöörid ja ohtrad kiidukõned. Eesti mees aga kangesti kahtlev kiidukõnede asjus - kõhtu see ei täida ju.

Eesti mehed seega, võtsid südame rindu ja otsustasid üheskoos, et rohkem tööd ei tee. Kannatagu see firma juhtkond ja omanikud, küllap nad siis mõistuse pähe võtavad. Õnnetuseks neile, pole nende tööandjad eilased - neid streike nähtud Soomemaal ennegi. Ega nad enne suvatse liigutada, kui asi tõsine pole. 

Asi muutub tõsiseks siis, kui Eesti mehed hakkavad imestama, miks küll ometi, sama liigutuse eest Soomes makstakse 7.50, Eestis aga üksnes 3.50 (numbrid võetud laest, tunde järgi).

Ja veel tõsisemaks muutub asi siis, kui Eesti rahvas Rakvere Lihakombinaadi toodangut enam osta ei taha, olgugi see maitsev kui tahes. Eesti Jonn, ütleme nii.

Seega, vennad soomest, teeme sellise diili, et kotime muid, aga mitte vendi. Vastasel korral me läheme tülli, hoolimata teie panustatud miljonitest. 

Ma mõistan, üürihinnad ja kommunaalmaksed on erinevad. Sellegipoolest, lubage mul küsida, kas tõesti peab soomlane nädal enne palgapäeva üksnes maitseainetega vürtsitet makaroni sööma, või on tal rohkemat varuks. 

Mis ma palun, on mõistmist, et eestlase pühendatud tund on sama väärtuslik nagu soomlase oma; eestlase tõstetud kilogramm sama mis soomes; ja eestlase seljavalju, pole väiksem soomlase omast. 

Ja ühes sellega, ja viimaseks.. palun lõpetada juhtide premeerimine sellega, kui palju nad on suutnud kokku hoida tööjõukulult.

01 veebruar 2018

Vürst Ozzy unenägu

Elanud kord vürst Ozzy. Tema rahvas oli küll igati kiiduväärt, ent pruukis liialt vägijooki. Vägijook tegi rahva rumalamaks ja jõuetumaks. Sinised esmaspäevad, maksahaigused ja katkisõidetud autod pärssisid riigi arengut.  Ozzy sai pahaseks.

Keset oma pahameelt nägi Ozzy kord unes, et tema rahvas kõik kaine, üldse viina ei joo. Ja et elu lill siis. Ozzy pikalt ei mõtelnd, viina ära keelas - see, see kurjam ongi. 

Ozzil oli teinegi mure. Et vaesem rahvas liiga vaene. Kui üüri maksab, siis sööb rääbuskit. Ja kui vorsti sööb, siis ei jaksa üüri maksta. 

"Nüüd siis tehtagu nii, et vaesem rahvas viina ei joo, vaid saagu kõhu täis selle arvelt, mida rikkamad ära kulutavad."

Kuidas lugu lõppes, pole teada.

22 jaanuar 2018

kanakari, tõepoolest

Olla olnud üks mees, Ojasoo nimeline, vägevasti õnnistet andidega Jumala enda poolt. Paraku see mees ei andnud endale aru, et hei, olgugi sa ärritunud, luba on sul väljenduda üksnes verbaalselt. Paraku läks ta oma seisukohta selgitama füüsiliselt.. naisterahva kallal. 

Oleks ta siis meesterahvast kolkima läinud - oh ei, naisterahvast. Ja nagu me kõik teame, on naisterahvas nõrgem osapool. Sestap ka nende vahendid probleemide lahendamisel. Esiteks: mees on süüdi. No kuidas teisiti, ei saa ju olla. Ja mis jääb nõrgukesel naisterahval üle - ikka häält tõsta. Ja uuesti ja uuesti. 

Ojasoo, va nõrk mees, tüdinedes sellest kaeblemisest, otsustas teema rusika jõul lõpetada. On ikka nõrk mees, kõik ta suudab, aga naise vingumist mitte.

Ühiskond, avastades, mis juhtunud on, ei jaganud just ülemäära kiitust Ojasoole - ikkagist nõrk mees, oleks pidanud endaks jääma. Rahulikuks noh; härrasmehelikuks. 

Asjaolu, et üks meie ministritest asjassepuutuvat seltskonda kanakarjaks nimetas, pean ma tööõnnetuseks, ega tunne kaasa ka selle tagajärgede üle. Mis on lubatud härjale, pole lubatud Zeusile.

Kui nüüd lõpuni aus olla, siis ei teadnud ma mingist teatrietendusest siiamaani. Ja nüüd kus ma tean, väga ei koti. Olgu Ojasoo või ilma temata; minu elule see oluliselt midagi ei lisa ega ära ei võta. 

Küll aga on mul alust arvata, et mõndagi jääb hoomamata neil, kes isiklike tundmuste asemel karjaga koos kaagutanud. 

03 jaanuar 2018

Varro ei üllata jälle

Aastal 1844 rajati ühendus YMCA (Young Men's Christian Association). Eesti keeles siis 'Noorte Kristlike Meeste Ühendus'. Ühenduse eesmärgid ning tegevus oli puhtalt kristlik. Üheskoos tehti sporti, mängiti palli, käidi ujumas, kuniks selleni välja, et mehed käisid saunas koos puhta alasti. Tegu oli igati ontlike meestega - kurja ei tehtud, pigem tegeleti heategevusega. Aga jah, mehed saunas alasti???

Nõnna siis aastal 1978 grupp nimega Village People üllitas loo, mis segastel asjaoludel pervoderastide hümniks on kujunenud. Loogika hajub ilmselt kaugesse ajalukku, et kuidas ometi, noored, nägusad, tervisest ja elujõust pakatavad mehed endale ometi naist pole leidnud. Järelikult on nad peded.

Laulu sõnad räägivad sellest, et kui noor mees tunneb ennast uues linnas kehvasti, siis pole hullu; teda oodatakse kohas nimega YMCA. Et seal saab süüa ning ennast puhtakski kasida. Ja et saab hängida koos teiste kuttidega, teha mis tahab ja üldse oma elu unistused teoks teha. Üks salm räägib ka sellest, et eneseuhkus tuleb maha panna, ja et ükski mees ei saavuta eesmärke üksi tegutsedes.



Ärapanija, sarnaselt paljudele eeskäijatele, ei suutnud vastu seista ahvatlusele parodeerida seda tuntud lugu. Laulu pandi sisse isaseim partei ning kodanik Varro. Tuntakse huvi, mida küll tema öösiti teeb.

Vooglaid Varro, arvates, et jutt käib temast, võttis ka kohe sõna. Nimetas lugu labaseks. Oh Vooglaid, ära muretse, homme sind unustatakse.



Küsimus mis mul on - kumb on rohkem pervo? See, kes teeb, või see kes nuhib teiste teki all?