12 aprill 2018

Põhiseaduse esimene parandus

* hümni laulmine ja sellega kaasnevate rituaalide täitmine ei ole kohustuslik

ideaalne töötaja

Iseloomult rahulik, elurõõmus.
Kriitikat võtab vastu õigesti.
Kollektiivi suhtub austusega.
/../
on näidanud end ühe paremini ettevalmistatud kuulajana,



link 

#äraminebaarisüütundega


Chingy Featuring Jermaine Dupri - Dem Jeans

21 märts 2018

üks ja ainuke ja õige Eesti keel

Keel on meie suhtlusvahend, mis aitab kirjeldada enda sise- ja välisilma. Ning esitada küsimusi. 

Juba see, et sa esitad küsimusi, näitab, et sul on vajaka millestki, mis teeks sinu ilmanägemise täielikuks. Kui sa ütled, et sinul rohkem küsimusi pole, siis müts maha, loodan samuti sinna jõuda.

Mäletan aega, mil käis tõsine otsing tõe järgi. Kahjuks tõdeti, et see tõde meile raskesti kätte saadav, kuna heebreakeelset teksti eesti keelde pole selguse mõttes võimalik pannagi. Inglisekeelne 'Amplified' versioon oli see, mis sind täieliku tõe tunnetamise ukselävele viis. 

Täieliku tõe tunnetamiseni ma paraku ei jõudnud; seega hakkasin uurima ka teisi tõlkeid, et ehk seal mingi tähtis sõna tõlgitud teisiti. Seni pole seda õiget tõlget leidnud.

Mis puutub eesti keelde, siis süveneb minus usk, et see keel on Jumala enda antud. Mitte, et teistele poleks midagi antud, aga meile anti eesti keel. 

Mis ma nüüd tahtsingi ütelda, vabandage mu pikka sissejuhatust.

Eesti keel ei ole surnud keel, mida kivisse raiuda. Ei ole ka hümn, ega ka rahvas ise.

Juhul, kui minu kaaskodanikud tunnevad end turvalisemalt, et hümn on seadusesse kirjutatud, siis palun, tehke seda. Minul isiklikult pole seadust vaja. Laulan hümni vabal tahtel ja omal soovil. Mäletan, et hümni lauldi juba siis, kui see keelatud oli. Kahtlen, kas käsu korras ilusamini kõlaks. 

Ahjah, üks mõte veel hümni teemal.. et.. ee miks ei võiks meil olla mitu hümni. On õhtuid, mil kuulan Tõnis Mäe Koitu, ja sel hetkel on see minu hümn Eestimaale. Või siis ka 'Mis maa see on?'.  Või siis Rannapi 'Eesti muld ja Eesti süda'. Ehk siis, mul on rohkem kui üks laul. 




20 märts 2018

Elina Nechayeva, meie Diiva

Elina Nechayeva, eestlane, kelle nägu ma vaatan, ning tema häälest lummatud olen, et kust kohast ta need geenid saanud on?

Andestage mu nõrkus, ma pean, enne kui teemaga edasi lähen, tegema üks kodanlik nüke ja küsida: Helme, mida sa öösiti teed?

Aga nüüd laulust. Räägitakse juba hirmujutte, et järgmine kord me peale ooperi muud ei kuulegi. Võimalik.

Elina on popmuusikasse toonud tagasi minimalismi ja hääle ilu. Ent lisaks sellele, on ta toonud ka värskendavat muutust klassikalisse muusikasse. Ja see laul saab klassikaks. Juba on.

Klassikalise muusika rahvas kipub olema veits regulaarse kunde marsruudivalikuga: Bach - Mozart - Beethoven. Turvalised sadamad, odavad kõrtsid, kus noorematele seletada, kui vägev kaklus siis käis kui mina noor olin. Heh, ärgake üles, võtke malli.

Ja nüüd me siis muretseme meie noore tüdruku pärast, et tal ehk pea segi aetud. Nojah, ilmne ju. Ja hästi aetud. Kade või?


06 märts 2018

minister küsib, kodanik vastab

Tere Ossinovski. 

Mul on hea meel, et sa minu poole pöördusid ja huvi tundsid, mis ma sinu senistest tegemistest arvan. Lühike vastus kõlaks umbes nii: sa oled innukas, julge, rahvast hooliv, tulevikku vaatav minister. Selles mõttes üks parimaid ministreid, kes meil kunagi olnud. Aga mul on ka pikem vastus, mis ei tarvitse sulle meeldida.

Alkohol, jah, sellest tahan rääkida. Eelmisel valitsusel oli valmis alkoholi aktsiisi tõstmise plaan. Rahvale see väga ei meeldinud, ent ometi oli selles teatav konsensus; tasa ja targu. Ja siis tulid Sina. Kuidagi kole kiireks läks sul selle teemaga. Et milleks venitada vältimatuga, teeme selle kohe ja nüüd.

Sa käitud minuga nagu emme väikese lapsega, peites tikud kapi otsa, et 'sealt ta neid ometi kätte ei saa'. Esiteks pole sa emme, teiseks pole ma laps. Isegi, kui lumpen on loll, pole seda tark nii otse välja ütelda.

Seda, et alkohol on meie riigi ning rahva üks suurematest probleemidest, teab vast iga kodanik; isegi paadunud alkohoolikud nõustuvad sellega. Ja me muretseme oma laste pärast, et nad ei teeks vigu mida meie. Eeskuju õigesti elamise kohta pole just palju anda, küll aga ohtralt hoiatavaid näiteid. Keskendume siis neile, sest minusugust sa oma aktsiisiga terveks ei ravi.

Tõsi ta on, alkoholi tarbimine väheneb, sest raha saab lihtsalt varem otsa. Ja kindlasti leiad sa statistikast juba õite pea kinnitust oma teguviisidele. Asjaolu kohta, et ääremaadel kiireneb selle tõttu majanduse hääbumine, ütled sa, et selline trend oli juba ennegi. Alkoholi tarbimise vähenemise trend oli samuti ennegi, miks sa seda ei mööna?

Ma tean küll, valijatele antud lubadused tuleb täita. Tulumaksuvaba miinimumi hüppeline tõstmine oli vältimatu. Töövõit sellega kaasnenud rapsimisest on aga see, et tööd saavad spetsialistid, kes kodanikke maksuküsimustes nõustama peavad, et jumala eest riigile võlgu ei jääks.

Aga palun, ära aja kägu. Kui sa leiad, et sinu senine PR meeskond vajaks välja vahetamist, siis tee seda esimesel võimalusel. Juhul, kui sa leiad, et sa ise oled kõik õigesti teinud.


10 veebruar 2018

katseaeg riigikogulastele

Riigikogulaste arv, suhtes meie rahvaarvuga on hetkel kergelt tasakaalust väljas. Aga see pole suurem probleem. Probleem on see, et valitute sekka satub inimesi, kes oma uues ametis leiavad end kui võõrast kohast. Hea meelega kandideeriks küll uuele kohale, ent ei saa, kuldsed käerauad ei luba. Tõsi ta on; kui paljud meist annaksid käest koha, kus ei pea muffigi tegema, ent kordades üle keskmise palga järgmised neli aastat kontole tiksumas.

Teen siinkohal ettepaneku kordusvalimisteks, täpsemalt siis parimate kinnitamiseks. Ütleme nii, et peale valimisi on meil 101 inimest, kes ametisse asuvad. Anname neile 100 päeva, see on kolm kuud ehk kvartal. Selle ajaga peaks ju jõudma uude ametisse sisse elada ja oma tegusid näidata. Ja siis teeks kordusvalimised; selle vahega, et me ei vali uusi, aga anname punkte valitutele. Ja 10 vähim punkte omanud kandidaati lahkuvad ametist, jääb 91.

Probleem selle ettevõtmise puhul oleks küll see, et selle katseaja jooksul ei võeta ette ühtegi ebapopulaarset (ent pikas perspektiivis vajalikku) reformi, aga siiski, kuidagi nad ju peaks oma kasulikkust tõestama.

seega, debatt on avatud

08 veebruar 2018

Eesti 100 vs. Elon Musk

Paari nädala pärast tähistab Eesti rahvas oma riigi sünnipäeva, ilusat sadat. Mainisin seda tõsiasja ka ühele tuttavale Indiast, ning jäin siis sealsamas mõtlema, et kaunikesti kahvatu see number suure India kõrval. Aga see number pole kahvatu sugugi, arvestades sellega, mida oleme rahvana siiamaani korda saatnud.

Kui tarvis välismaalasele muljet avaldada, siis mainime kindlasti ära selle, et paberile me allkirju ei kirjuta - me pühime sellega tagumikku. Ja kui herr Putinil peaks tekkima kiusatus Eestimaad väevõimuga ära võtta, siis me korraldame lauluvõistluse; kes laulab paremini, on võitja. Selline lihtne rahvas.

Kuigi ma oma blogis muud ei tee, kui virisen miski järjekordse jampsi üle, mida mingid mardisandid suust välja ajavad, siis tegelikult olen ma väga rahul ja õnnelik meie riigi käekäigu ja olukorra üle. Kuigi jah, palju on veel teha. 

Olgu siinkohal mainitud meie laste vaeslapselik seisus. Paljudel noortel paaridel pole endiselt julgust sugu teha. Kui isegi Jumal laseb lastel kannatada, siis eestlane mitte - ta lihtsalt ei soeta neid. Siit ka otsene vihje meie uuele põlvkonnale, kes tänasel päeval veel teismelise ea raskustega maadleb. Pisut veel ja Eesti on teie oma, teie käsutada. Teie valite ja olete valitavad. Pean kahjutundega tunnistama, et me pole suutnud teile luua riiki, millest ise unistasime. Kartulikoori lubasime, see sai täidetud.

Et tuua selle nukravõitu teadmise kõrvale miskit rõõmsat, tahan rääkida millestki, mis jätab varju nii meie ID kaardi kui Laulva Revolutsiooni, rääkimata Mitte Kuhugi Rändavast Rahnust. See miski on meile tuttav aastast 2008. Üks lihtne Eesti mees, Rainer Nõlvak, käis sõprade seltsis välja mõtte, et mis oleks kui koristaks kogu Eesti prahi ära ühe päevaga. Mõttel oli jumet ja et eestlasi see maas vedelev sodi juba mõnda aega häirinud oli, liitus aktsiooniga teisigi kodanikke. Miski umbes 50 000. Üheskoos koristati ära 10 000 tonni prügi. Beat that.

Tulemus äratas ka mujal maailmas tähelepanu, ning ei läinudki palju, kus eeskuju hakati järgima. Aasta aastalt riikide ning osavõtjate arv kasvas. 

Selle ettevõtmise tipphetke saame näha üsna peatselt, juba sel sügisel, 15. septembril. Siis liitub sellega kogu maailm. Praeguseks on kirja pannud ennast üle saja riigi, ühes 20 miljoni inimesega. 

Et mida see Elon Musk seal pealkirjas teeb? Seda, et äsja elas terve maailm kaasa Suurele Päevale, mil inimkond kolib maa pealt minema, kuna see on täis situtud. Loo irooniana toimetatakse Marsile esimese asjana pisut prügi. Tule taevas appi.


06 veebruar 2018

ükskord algab aega

"Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki lõikab käe kaljukammitsasta – küll siis Kalev jõuab koju oma lastel' õnne tooma, Eesti põlve uueks looma".
Meie vennad Soomest, on siia panustanud nii mõndagi raha. Muuhulgas firmasse, mille toodangu üle lausa rahvuslikku uhkust oleme tundnud - Rakvere Lihakombinaat. Tõsi ta on, selle firma toodangu valikut, kvaliteeti ja selle suhet hinda on raske lüüa ükskõik millisel konkurendil. 

Ometigi, kõik pole nii lill. Selle firma töötajad väidavad, et neile ei maksta nende panustatud pingutustele vastavat palka. Firma juhtkond seevastu ütleb, et mida te kurdate, teile makstakse Eesti parimat. Lisaks boonused, perepäevad, firmapäevad, massöörid ja ohtrad kiidukõned. Eesti mees aga kangesti kahtlev kiidukõnede asjus - kõhtu see ei täida ju.

Eesti mehed seega, võtsid südame rindu ja otsustasid üheskoos, et rohkem tööd ei tee. Kannatagu see firma juhtkond ja omanikud, küllap nad siis mõistuse pähe võtavad. Õnnetuseks neile, pole nende tööandjad eilased - neid streike nähtud Soomemaal ennegi. Ega nad enne suvatse liigutada, kui asi tõsine pole. 

Asi muutub tõsiseks siis, kui Eesti mehed hakkavad imestama, miks küll ometi, sama liigutuse eest Soomes makstakse 7.50, Eestis aga üksnes 3.50 (numbrid võetud laest, tunde järgi).

Ja veel tõsisemaks muutub asi siis, kui Eesti rahvas Rakvere Lihakombinaadi toodangut enam osta ei taha, olgugi see maitsev kui tahes. Eesti Jonn, ütleme nii.

Seega, vennad soomest, teeme sellise diili, et kotime muid, aga mitte vendi. Vastasel korral me läheme tülli, hoolimata teie panustatud miljonitest. 

Ma mõistan, üürihinnad ja kommunaalmaksed on erinevad. Sellegipoolest, lubage mul küsida, kas tõesti peab soomlane nädal enne palgapäeva üksnes maitseainetega vürtsitet makaroni sööma, või on tal rohkemat varuks. 

Mis ma palun, on mõistmist, et eestlase pühendatud tund on sama väärtuslik nagu soomlase oma; eestlase tõstetud kilogramm sama mis soomes; ja eestlase seljavalju, pole väiksem soomlase omast. 

Ja ühes sellega, ja viimaseks.. palun lõpetada juhtide premeerimine sellega, kui palju nad on suutnud kokku hoida tööjõukulult.

01 veebruar 2018

Vürst Ozzy unenägu

Elanud kord vürst Ozzy. Tema rahvas oli küll igati kiiduväärt, ent pruukis liialt vägijooki. Vägijook tegi rahva rumalamaks ja jõuetumaks. Sinised esmaspäevad, maksahaigused ja katkisõidetud autod pärssisid riigi arengut.  Ozzy sai pahaseks.

Keset oma pahameelt nägi Ozzy kord unes, et tema rahvas kõik kaine, üldse viina ei joo. Ja et elu lill siis. Ozzy pikalt ei mõtelnd, viina ära keelas - see, see kurjam ongi. 

Ozzil oli teinegi mure. Et vaesem rahvas liiga vaene. Kui üüri maksab, siis sööb rääbuskit. Ja kui vorsti sööb, siis ei jaksa üüri maksta. 

"Nüüd siis tehtagu nii, et vaesem rahvas viina ei joo, vaid saagu kõhu täis selle arvelt, mida rikkamad ära kulutavad."

Kuidas lugu lõppes, pole teada.

22 jaanuar 2018

kanakari, tõepoolest

Olla olnud üks mees, Ojasoo nimeline, vägevasti õnnistet andidega Jumala enda poolt. Paraku see mees ei andnud endale aru, et hei, olgugi sa ärritunud, luba on sul väljenduda üksnes verbaalselt. Paraku läks ta oma seisukohta selgitama füüsiliselt.. naisterahva kallal. 

Oleks ta siis meesterahvast kolkima läinud - oh ei, naisterahvast. Ja nagu me kõik teame, on naisterahvas nõrgem osapool. Sestap ka nende vahendid probleemide lahendamisel. Esiteks: mees on süüdi. No kuidas teisiti, ei saa ju olla. Ja mis jääb nõrgukesel naisterahval üle - ikka häält tõsta. Ja uuesti ja uuesti. 

Ojasoo, va nõrk mees, tüdinedes sellest kaeblemisest, otsustas teema rusika jõul lõpetada. On ikka nõrk mees, kõik ta suudab, aga naise vingumist mitte.

Ühiskond, avastades, mis juhtunud on, ei jaganud just ülemäära kiitust Ojasoole - ikkagist nõrk mees, oleks pidanud endaks jääma. Rahulikuks noh; härrasmehelikuks. 

Asjaolu, et üks meie ministritest asjassepuutuvat seltskonda kanakarjaks nimetas, pean ma tööõnnetuseks, ega tunne kaasa ka selle tagajärgede üle. Mis on lubatud härjale, pole lubatud Zeusile.

Kui nüüd lõpuni aus olla, siis ei teadnud ma mingist teatrietendusest siiamaani. Ja nüüd kus ma tean, väga ei koti. Olgu Ojasoo või ilma temata; minu elule see oluliselt midagi ei lisa ega ära ei võta. 

Küll aga on mul alust arvata, et mõndagi jääb hoomamata neil, kes isiklike tundmuste asemel karjaga koos kaagutanud. 

03 jaanuar 2018

Varro ei üllata jälle

Aastal 1844 rajati ühendus YMCA (Young Men's Christian Association). Eesti keeles siis 'Noorte Kristlike Meeste Ühendus'. Ühenduse eesmärgid ning tegevus oli puhtalt kristlik. Üheskoos tehti sporti, mängiti palli, käidi ujumas, kuniks selleni välja, et mehed käisid saunas koos puhta alasti. Tegu oli igati ontlike meestega - kurja ei tehtud, pigem tegeleti heategevusega. Aga jah, mehed saunas alasti???

Nõnna siis aastal 1978 grupp nimega Village People üllitas loo, mis segastel asjaoludel pervoderastide hümniks on kujunenud. Loogika hajub ilmselt kaugesse ajalukku, et kuidas ometi, noored, nägusad, tervisest ja elujõust pakatavad mehed endale ometi naist pole leidnud. Järelikult on nad peded.

Laulu sõnad räägivad sellest, et kui noor mees tunneb ennast uues linnas kehvasti, siis pole hullu; teda oodatakse kohas nimega YMCA. Et seal saab süüa ning ennast puhtakski kasida. Ja et saab hängida koos teiste kuttidega, teha mis tahab ja üldse oma elu unistused teoks teha. Üks salm räägib ka sellest, et eneseuhkus tuleb maha panna, ja et ükski mees ei saavuta eesmärke üksi tegutsedes.



Ärapanija, sarnaselt paljudele eeskäijatele, ei suutnud vastu seista ahvatlusele parodeerida seda tuntud lugu. Laulu pandi sisse isaseim partei ning kodanik Varro. Tuntakse huvi, mida küll tema öösiti teeb.

Vooglaid Varro, arvates, et jutt käib temast, võttis ka kohe sõna. Nimetas lugu labaseks. Oh Vooglaid, ära muretse, homme sind unustatakse.



Küsimus mis mul on - kumb on rohkem pervo? See, kes teeb, või see kes nuhib teiste teki all?