28 jaanuar 2019

Donald Trump vs. EKRE

Mart Helme unistuseks on saada kord võrreldavaks Donald Trumpiga. Aga see unistus ei täitu. Mart on nõrk.

Mart Helme, mida sa siis soovitad neegrite invasiooni vastu? Müüri, nagu sinu sõber Trump? No ehitame siis müüri. Terve Eesti piiri ehitame müüri täis. Meie siin ja nemad seal. 

Oleks siis, et meie eeskujulikud isad sugu teeks. Aga raisk, mõtlevad oma naha peale. Ja nüüd Mart sulle mõtteainet; ma ei karda neegrit. Kepin ja seemendan oma tulevast naist vastavalt sellele, kuidas on kindlustatud minu soo heaolu. Hirmutamine neegrite hordidega mind ei aita. Neid ei tule. Ehk siis, mõtle midagi uut välja.

Aga ühes asjas pane tähele - ei saa sulasel paremini minna kui isandal. Päev, mil Trump langeb, langed ka sina, lgp Helme.

ps. kuidas ma võisin unustada ..
'negro bass boosted trap'

15 jaanuar 2019

tööjõupuudus või juhtimisargus


Võtan taas sõna tööjõupuuduse teemal. Mõni aeg tagasi imestati, et kuidas ometi Soome bussijuht saab teenida kõrgemat palka, toetudes väitele, et tema töö on tulemuslikum. Avab ta siis uksi kiiremini, sõidab kiiremini, pakub sõitjatele hommikukohvi või mida? 

Kiiremini sõitmine näikse vähemasti Tallinna ühistranspordis hoo sisse saanud. Peatusesse jõudmine, sealt lahkumine ja kurvide võtmine on sedavõrd jõhkrad, et soovitused tugipostidest kahe käega kinni hoida näikse ülearused olevat. Vähemasti kogenud reisijale.

Kui buss hakkab peatusesse jõudma ja mina oma 6 aastase tütrega tahan maha minna, siis tuleb oma tegevust üsna täpselt ajastada. Eriti siis, kui lisaks lapsele ka mõlemas käes söögikraam, mis mul õnnestunud kampaaniamüügist kätte saada. Ajaaken, mil buss on lõplikult peatunud, uksed avanud, et väljuda, on ütlemata üürike. Mida või keda võtta või jätta. Tulge ometi mõistusele, tehke see peatusevahe 10 sekundit pikemaks ja ärge õpetage juhtidele vormel 1 sõidustiili. Saab ka teisiti.

Tulemus? Klientide rahulolu, tänan küsimast.

Ja see kiirustamise sündroom on pea kõikjal töökohtadel, kuhu olen sattunud. Jookse kiiremini, liiguta kiiremini. Selle asemel, et istuda maha, kulutada 15 minutit analüüsiks, kuidas oleks kõigile kergem. Aga ei, nüüd pole aeg istumiseks ega mõtlemiseks, nüüd tuleb tööd rabada. Ja seda mõtlemise aega ei paista tulevat ega tulevat. 

On's see mõttelaiskus? Ei. See on argus, et kui me nüüd maha istume ja mõtlema hakkame, siis oleme omadega kuses. 

Lisaks on see ülbus, et mitte kuulata soovitusi töötajatelt, kes otseselt või kaudselt alluvad sinule, või on mõjutatud sinu valikutest. Või jõuame jälle liiga väikese emmi juurde? 

Muutused ettevõttes nõuavad nägemust ja julgust. Mis ma enda kogemusest võin rääkida, on see, et nägemus võib olla, ent julgust selle elluviimiseks mitte. Sul tuleb kellegagi rääkida; töökaaslaste või ülemustega. Suurem osa neist laidavad su mõtte maha või räägivad sulle muinaslugusid, kuidas üks messias kah kunagi proovis, aga siis suisa risti löödi.

Isiklikult soovitan muutusi ellu viia ilma küsimata ja aru pärimata. Lihtsalt tee oma tegu ära. Vähemasti ei saa keegi ütelda, et sa ei proovinud. Ja kui ei õnnestu, siis valid uue firma ja elu läheb edasi. Lehvitad vanale ja soovid neile ilusaid matuseid.

Peab kätte jõudma aeg, mil 6 mehe töö teevad ära 4 meest, ja seda seejuures vähema pingutusega. Vastasel juhul unustage kodanikupalk ja muud hüved, mida põhjamaade areng meile tõotab.

Tulevikuühiskond on selline, kus loll saab kodanikupalka, elab ja saab söönuks, ent neil kellel leidub nutikust, elavad veel paremini.

Siinkohal ja lõpetuseks hõikan välja 'slõugami', mida oleks tore vastata tööintervjuu küsimusele - 'on teil veel mõni küsimus?'.

Jah on. Mulle meeldib tööd teha ettevõttes, mille edukus ei sõltu sellest, kui kiiresti töötajad jooksevad, vaid kui targalt nad astuvad. Kas teie ettevõte on selline?


ps. neile, kes kommentaarides soovitavad mul omaenda firma asutada ja neid põhimõtteid rakendada.. - ehk kunagi, täna veel mitte. ma ei raja ettevõtteid, ma muudan neid. tänan tähelepanu eest.


Meeleolu kõrgendamiseks mõned uuemad muusikapalad.

trap, bass, house, smthng... don't forget your bass volume :)

10 jaanuar 2019

suur rahvas ja väike rahvas

Üsna mõnda aega kuulasin heldimusega sõnu - meie, eestlased, väike rahvas.

Lubage vastanduda. Esiteks, rahvaarv ei määra suurust. 

Lubage mul esitada nägemust, et Eesti rahvas pole mitte väike, vaid vägev.

Igasugu juudid ja schwitcherlandid suudavad kontrollida maailma asju ja meie mitte. Mida meil siis vähem on kui neil. Maad või rahvast? Või mune? Või ajusid?

Eelviimasena mainitu ilmselt see kõige täpsem. Jah just, unustagem väljend 'väike eesti'. Me ei ole väike. Ei vaimult, ei maalapilt. Isegi mitte arvult.

Kui eestlased lõpuks oma noku ja ninaotsa imetlemisega ühele poole on saanud, on aeg hääl ja pilk suunata suuremasse mängu. Me oleme selleks valmis.


08 jaanuar 2019

siin ainult meie, seal ainult neegrid


Eesti 200 tuli lagedale üsnagi ärritava valimiskampaaniaga, püstitades trammipeatusesse plakatid, mis nagu kutsusid üles eralduma - venelased ühele ja eestlased teisele poole. Mõistagi polnud see üleskutse, vaid väide, et selline probleem meie ühiskonnas on. Ja kohati on, tõepoolest.

Sellist probleemi kohtasin ma ühes Eesti suuremas ettevõttes. See, et venekeelsed rohkem omaette ja eestikeelsed omaette hoidsid, polnud probleem. Kui ikka keel ja kultuur ühtedega rohkem klapib, siis nendega ka rohkem suhtled. Aga vaadates juhtkonda, jäin tihti mõtlema, et nii suure ettevõtte kohta peaks ju ometi mõnigi venekeelne tegelane omama piisavalt ajusid, et leida koht juhtkonnas. Aga ei, ei ühtegi. 

Üsnagi veider olukord, kus otseselt ei leia ühtegi vihjet, nagu oleks venekeelsed põlatud, ent siiski, juhtima nad ei kõlvanud. Lihtsat tööd, kaste tõstma, palun väga.

Kuidas Eesti 200 oma kampaaniat edasi arendab, on üsnagi noaterapealne. Kas nad suudavad ka lahendusi pakkuda? Ma vähemasti loodan.

Isiklikult jään seisukohale, et venelased jäägu venelasteks ja eestlased eestlasteks. Meil on erinevad tegemised ja kombed, ning seetõttu ka erinevad sotsiaalsed grupid. Kuid me elame samal maal, maksame ühteviisi makse, omame samu kohustusi ja õigusi. Kuidagi peame omavahel ju läbi saama. Me ei ole üks segamudrupudru rahvustest, a la EstRus vms. Ehk 500 aasta pärast, aga mitte täna.

Ahjah, mõni neeger kuluks kah seltskonda ära. Mulle sobib.