21 veebruar 2019

(mõmina)räpi evolutsioon (feat. Nublu)


Mõminaräpp (mumble rap) on räppmuusika üks edasiarendustest. Räpp ise on suuremalt jaolt nende laulikute jaoks, kellel napib lauluhäält või viisitundmist. Samas on räpi tugevaimaks pooleks selle sisu ehk laulusõnad. Sel ajal, mil falsetihäälsed diskopoisid valavad välja oma armuvalu, kurdavad räpparid elu pahupoolest. Ikka mingi geto ja 'niggas'. Mõni järjele jõudnum kiidab oma liiga jämedat kullast kaelaketti, uhket autot, selle ümber pepu urvakil patseerivaid suuretissilisi beibesid ja pidusid, kust läbi kanepiudu raske mingit selget pilti saada.

Võtsin kätte ja kuulasin YouTube'st läbi trobikond 'best mumble rap' lugusid. Ja minu (muusikaliselt harimata, ent hellitatud kõrvade) hinnang - Nublu on üle prahi. Lauluhäält tal on, rohkem kui minul, ütleme nii. Viisi peab kah paremini. Kui lõuksiandmise teema kõrvale jätta, siis sisugi on arvestatav. Nublu lugudes on värskust, huumorit, sõnade selgust ja teema sügavust ning tõsidust. Lisaks kõigele on need täitsa tantsitavad.

Need harvad korrad (reede hilisõhtuti), mil ma VS'i (Vabalt Saab) olen külastanud, on sealne koht pilgeni rahvast täis olnud. Tantsimisest muidugi väga rääkida ei saa. See on rohkem nagu hommikuses lasnamäe bussis, varvastel ülesalla rappumine. Ja kui tuli Nublu lugu, siis vist kõik teadsid sõnu. Väga vinge elamus.

Kuhu ma tahan jõuda, on see, et Nublul on aeg suuremale lavale minna. Laulud peaks siis muidugi tõlkima inglise keelde. Otsetõlke kasutamine jääks ilmselt ära; mingid kohaliku konnatiigi peokohad ei ütle suuremale ilmale midagi. Ja mis jope ja mis takso? 

Nublul on hetkel rasked ajad; ta on fännide pideva surve all luua iga nädal uus hitt. Kahtlemata suudab ta LP jaoks need lood valmis vorpida, ent nii võib kaotsi minna uudsus. Soovin omalt poolt kindlat meelt, et lasta lugusid välja nii, nagu Vaim annab.

Rahaliselt on suurde areeni jõudmine keeruline. Ühest küljest võib Nublu praegu esinemise küsida eest hinda mis ta tahab, teisalt aga nagu näha, pidas Surnud Lehma Kanal odavamaks kulutada Lustile, kui Nublule. Odav Lust paraku peale ei läinud.

Siinkohal üleskutse võimalikele sponsoritele, miks mitte ka kultuuriministeeriumile - toetagem noore andeka artisti jõudmist maailmalavadele. Pärti ja värki toetatakse, aga laske nüüd ka nooremal põlvel tegusid näidata.

15 veebruar 2019

Kas me sellist Vakrat tahtsimegi?

Skandaal! Sotside esinumber Rainer Vakra, on omandanud oma ametisse sobivuse tiitli pettusega. Nagu välja tuleb, klassi parim tegelikult kopeeris kellegi teise tehtut. Sai hindeks 5+. Nüüd rahvas tige. 

Rahva tigedusel teatav põhjus kah. Nimelt ei paista riigikokku pääsejatel arusaamist ei suuremast ega vähemast elust. Et kui täna partei juhtgrupp otsustas vajutada rohelist nuppu, siis vajutad sinagi. Et partei ja Eesti hüvanguks. Et sina oled loll ja jäädki lolliks. Aga vajuta nüüd, palun, seda nuppu.

Isetegevust lubada ei saa, sest kuhu siis jääks meie partei lubadused. Partei, sa mäletad ju, on meie kõige tähtsam asi üldse.

Kõige tähtsam on siiski kodanik. Ja tema lapsed; ja naised, kui mahub eelarvesse. Aga kõige tähtsam on kodanik; tema on pere toitja, riigikassa täitja. Tal peab olema kindlus, et kui ta rabab tööd, siis saab lubada endale nii mõndagi. Ja et kui ta laste tegemisega ülemäära agaraks on läinud, siis nendega siiski kõik hästi oleks. Või kui ta vahest väsib, riik siiski hoolitseb, et lapsed ula peale ei jää, ja et ta isegi puhata ja uue alguse jaoks jõudu saaks.

Aga nüüd Vakrast; see vereloovutamise PR trikk oli hea, aga mitte piisav. Ehk siis, Rainer Vakra, sul on vaid loetud tunnid, mil see asi heastada ja tõestada. Lõpeta oma telgikoosolekud, tegele pigem uue kaitsva töö loomisega. Sa oled võimekas mees, jagad teemat küll. Kahtlemata võtab see sul märksa vähem aega, kui tollal. Lisaks on sul ju omajagu kogemusi. Näita taset, mees.

Muuhulgas, vastates omaenda püstitatud küsimusele - muidugi oleks turvalisem omada ministrit, kes minust kombekamat elu on elanud. Ja targem kah. Samas olen oma elukooli kestel mõistnud, et oivikud ei jõua kaugele; neil pole mune. Prillid on, aga mune mitte. Poliitikas on vaja ka pisut nahhaalsust. Aga siiski, kodanik ootab tõestust. Kui see käes, pole ka kaugel peaministri tool.

Ja nüüd siis Rainer Vakra, tõesta, et sa tunned teemat. Kõike muud oled tõestanud, seda siiski veel täienisti mitte. Ma olen vägagi kahevahel, kas sotsid või Eesti 200. 

08 veebruar 2019

Donald Trumpi langemine

Donald Trumpi kohta võib etteruttavalt ütelda, et sellist presidenti pole USA'l varem olnud. Poliitkorrektsusetuse Maaletooja. Ütleb, mis sülg suhu toob, säutsub põlvelt, koos ohtrate trükivigadega. Seletab, et ratas leiutati enne müüri. Nagu üks meist, õhkab Texase farmer.

Eriti innukad on Donald Trumpi kiitma evangeelsed kristlased, kes kinnitavad, et Jumal ise valis neile sellise presidendi. Sestap nad teda ka toetavad. Kui see nii ka on, et Jumal demokraatiast ei hooli (mis on täitsa usutav), siis kuidas nad saavad kindlad olla, et Donald Trump õnnistuseks, mitte needuseks valitud on. Vanade tarkus räägib sellest, et ülbus ja ignorantsus toob endaga vältimatult kaasa õppetunni. Ja seda on ameeriklased olnud küll.

Üks paljudest asjadest, mis ameeriklastele nende presidendi kohta huvi pakub, on tema tuludeklaratsioon. Donald Trump ei ole nimelt avalikustanud seda. Ta ei pea, seadus ei nõua. Olgugi, et traditsioon seda eeldab. 

(vandenõu)teooriad, miks ta pole avalikustanud oma tuludeklaratsiooni:

1. ta on vaene nagu kirikurott, nagu püksinööp
arvestades firmade hulka ja suurusi, mida ta on pankrotti ajanud, pole see sugugi üllatav. ehk nagu elutõde ütleb - vaene pole see, kes võlgu miljon, vaid see, kel pole midagi.

2. tema ärikontaktid, kust raha tuleb ja kuhu läheb, võivad paljastada tema sõltuvust venemaast ja ei tea kellest veel. seostub punktiga 1.

On ka teooria, et tegu on igati ontliku ärimehega, kellele pole midagi ette heita ja kes lihtsalt põhimõtteliselt ei avalda oma äriasju avalikkusele. Paraku pole ta see.. ontlik.

Ja muidugi tema valimiskampaanias suurimat kõlapinda leidnud lubadus - ehitame müüri USA ja Mehhiko vahele, ja nii et Mehhiko maksab. 

Mehhiko näitas teadagi mitmendat sõrme, mispeale Trump oma kodakondseid pitsitama asus. Üritas seletada, et äriliselt on Mehhiklased juba müüri kinni maksnud ja raha tuleb nüüd üles leida riigi kassast. Kuna Demokraadid selle seletusega rahul polnud, jäi Trumpil veel üks võimalus - eelarve mitte kinnitamise tõttu sulgeda riigiaparaat. See läks paraku kallimaks maksma kui rahaline nõue müüri ehitamiseks. Mispeale Trump kuulutas välja vaherahu, et jutlustada Esindajatekojas oma sisutühi aastakõne.

Suursugusus, see oli põhiteema. Et majandus on õitsema löönud, et miljoneid uusi töökohti on loodud. Kuigi ka seal matemaatika pisut longab. Nimelt tegevat ameeriklasi vaeseks see, et immigrandid põlisameeriklaste (nüüd siis juba põlis?) töö ära võtavad. Juurde tekkinud töökohti on siiski oluliselt rohkem, kui juurde tulnud immigrante. Ja et immigrandid kõiksugu pahandusi tekitavat; statistika ei toeta paraku ka seda. Pigem istuvad immigrandid kuss ja vagusi, pesevad nõusid ja põrandat.

Et justnagu oleks elu ilgelt paremaks läinud, aga on ilgelt halb kah. Ja seda immigrantide hordide tõttu. Ja kui meil seni kõik lill oli ja nüüd ilge, siis kes süüdi - immigrandid muidugi. Kõik on paigas, loogika on paigas. Kui poleks immigrante, oleks jälle lill. Jääb küsimus, millal siis õigupoolest oli lill. Kas siis, kui neegrid olid neegrid?

Nüüd täitsa minu isiklik hinnang - Donald Trump on narr, kloun, keda ameerika rahval põhjust häbeneda rohkem, kui saksa rahval Hitlerit. Ja ärgu võetagu seda kui püüet ilustada Hitlerit, vaid koha kätte näitamist eluvõõrale, ennast täis jobule. Ja olge mureta, see koht on juba olemas. Oh seda draamat ja idenditeedikriisi, mis ameeriklasi lähematel aastatel ees ootab. Ei kergitaks kulmugi, kui tulevad teated ameerika järjekordsest kodusõjast.

God Bless America



01 veebruar 2019

Surnud Lehma Kanal

Alustagem algusest.

Enne, kui Eestis üldse lahe oli, tuli telekast Kanal 2. See oli väga lahe aeg. Reporter rääkis sellest, kuidas üks mees palja peega maad katsus, et kas oleks õige aeg seemet panna.

Ahjah, unustasin, Anu Saagim oli kah siis. Väga sex.

Nüüd aga uued ajad, üks lumihelves poisike kolgajaanist ümises laulda sellest, kuidas tema enam seletada ei viitsi. Teismelised tüdrukud hullusid; otsekui Elvise tagasitulek. 

Aga, et see poisike kole häbelik oli ja oma nägu ja nime väga näidata ei julgenud, tõttas appi Kanal 2. Nimetas nime ja näitas nägu. Nublule see siiski pisut liiast oli ja tegi loo, kus sarjas Kanal 2'e tegevust. Kanal 2 omakorda oli ülihäpi, et nende äsjavuntsitud staar kanali oma uue laulu sisse pani.

Aga nüüd moraal, mis kõigile ilmselge. Meediamagnaadid kütavad oma teemat edasi vanadel mudelitel, ega taju reaalset ühiskonna muutust. Neil on mudelid ja valemid, kuidas teha üks suvaline tegelane staariks ja eelmine samas kustutada. 

'Vaat, kui mina laps olin, jooksin põlvili mudas ja lehmasõnnikus; polnud mingit nutikat'. Tore, ole õnnelik. Uuel põlvkonnal on omad katsumused ja sinu lehmasõnnik ei aita neid teps mitte.

Isiklikult, noorem põlvkond, kütke edasi. Jumala eest, kütke. Olgu teie veri vihane, süda hell ja aju tark.

ps. pildi ja teksti loomisel osales Dorvitsi tütar.. daibohh, te seda nime nimetate