20 juuni 2018

This Is America

Kaebasin äsja töökaaslasele, et meedias kole igavad uudised; isegi õhupüssi ei lasta siinmail. Käivad üksnes arutelud, kas kodanikupalk on ikka hea mõte. Mõnusasti värske hapukurgi lõhn. Aga maailmas pole asjad sugugi nii rahulikud. Selgitada nüüd Eesti kodanikule piiri taga toimuvat, on sama mis kurta Võru elanikule, et Tallinnas on teed auklikud.

Ehk siis Donald Trump. Ikka veel elus, teeb ja toimetab. Viimase asjana astus USA välja ÜRO'st. Põhjuseid loeti ette mitu, kokkuvõtvalt siis seda, et ÜRO pole suutnud maa peale õnne ja rahu tuua. Ja et ta julges nimetada Israeli ülekohtuseid tegusid palestiinlaste suhtes.

Lisaks tahab Donald Trump taganeda 'kõik ühe eest' leppest. Argumendina esitatakse tõsiasja, et mitte kõik senised NATO liikmed pole üksmeelselt raha ühiskassasse kandnud. Oleks siis asi üksnes NATO's, aga Euroopa tegelased kipuvad sõna võtma ka äriasjades. Trahvivad Mirosofti, Facebooki ja maiteamidaveel. See Trumpile üldse ei meeldi. Tema on ju ärimees, teda peaks võetama tõsiselt.

Ja nüüd ta siis nillib Põhja Korea ning Venemaaga. Ajab äri. Kõhe tunne, ausalt öelda.

Sõnum sellest ülejäänud Euroopale on see, et me peame ikka ise hakkama saama. NATO jäägu, ent arvestage võimalusega ilma jääda klassi kõige popimast tegelasest.

Kui nüüd klassi popimad kõrvale heita, siis kellele meil lootust on? Hiina. Mõtlete, et Hiina leplikult pealt vaatab, kuniks Trump ja Putin (ja Põhja Korea) omi asju mõõdavad? Ehk saab tõesti tõeks ennustus, mis räägib Eesti piiri ja Hiina müüri ühinemisest.


ps. millest ma tegelikult tahtsin rääkida:
Trump ju kaitseb omasid. Kui mingid kahtlased tüübid piiri ületavad, tuleb teha kõik USA kodanike turvamiseks. Et mingid kahtlastel tegelastel lapsed kaasas? Ärge muretsege, USA päästab lapsed, eraldab need kahtlastest. Olgugi tingimused lastele Auswitchiga äravahetamiseni sarnased, USA on hoitud. Persse need lapsed. This is America.




ps. ps. Ära sa ütle, Trump isegi kuulab avalikku arvamust. Laste peale halastati. link

08 juuni 2018

Je Suis Mart Helme

Eesti mees, võta ennast kokku; arutame rahulikult, leiame kompromissi, suhtleme. Pole tarvis hoogu anda tõestusele, et ka Eestis on terrorism võimalik.

Vaata tagasi - meid on aastasadade kaupa orjastatud, kepitud ja tapetud. Ja tulemuseks oled sina, Ellujääjate Hõimust. Ja nüüd siis visata selili, et neegrid tulevad, peksavad ja võtavad naise ära?

Vabadel hetkedel tervitan siia riiki saabunuid sõnadega, et ta asub nüüd Vabas Riigis. Ja et mina olen Vaba Mees; Kodanik. Ja siis kohtan pilku #justaskmarryme.

Kuhu me oleme langenud, et kahtleme oma vaimu tugevuses ja hakanud suhtlemise asemel üksteise päid koputama?

Anna Jumal armu.



23 mai 2018

õigusriik vs. kodanikuühiskond

Õigusriigi olemus on lihtne - kirja pandud seadus valitseb ühtviisi kõigi üle, sõltumata nina suurusest. Harilikult ja lihtsustades käib asi nii: rahva poolt valitud kodanikud loovad seadusi, millede täitmise üle peab valvet ja kannab hoolt politsei, ning vaidlusi lahendab kohus. Mida selgemalt on seadused kirja pandud, seda vähem on tegevust kohtutel. Ja mida üksmeelsemalt seadusi täidetakse, seda vähem on tööd politseil.

Siin tuleb sisse ka demokraatia mõiste. Ehk siis vähegi tähtsamad seadused pannakse paika häälteenamusega. Paraku, õnneks või kahjuks (pigem õnneks), häälteenamus ei otsusta kõike - tuleb arvestada ka vähemustega; mõnikord lausa üheainsa kodaniku eriarvamusega.

Kodanikuühiskond on pisut teisem. Seaduste kirja panemist välditakse, pigem vaadatakse silma ja küsitakse arvamust.

Kui oleks minu alustada otsast peale, täitsa nullist uus kodanikuühiskond, kehtestaksin esimese asjana ainult ühe seaduse - 'kodanik tohib teha kõike, mida tahab ja õigeks peab'. Kui selle seaduse täitmise juures peaks ilmnema tülisid, lisaksin täienduse - 'kodanik peab arvestama kaaskodanike arvamusega'. Soovi korral võime eriarvamused ning kokkulepped kirja panna, ent kodanikuühiskonna põhiseadus võiks nende kahe lausega piirdudagi. 

Kirja pandud seadused võime laias laastus jagada kaheks - meie õigused ja kohustused. Kohustuste täitmise juures olen leidnud, et tasub olla loominguline; eriti, kui seadus on kirja pandud üldsõnaliselt. Seadusi tohib ka rikkuda; siiski, pean heaks kombeks, kui seda teguviisi toetab mõni teine, veel kõrgemal asuv seadus, näiteks eriolukorra seadus. Oluliseks muutub siin ka isiklik seadus - südametunnistus ja mõistlik meel. Kui selle kõige kokkusobitamine ületamatuid raskusi tekitab, tasub meeles pidada (loodus)seadust, mis on alati üle mistahes kehtiva korra - mees teeb, mis mees peab tegema. Kahetseda jõuab alati.

Pean tarvilikuks märkida, et loomingulisuse puudumises Eesti kodanikke süüdistada oleks kohatu. Kui seadust pole, siis võetakse appi kasvõi vanasõnad - peaasi, et mingi reegel oleks. Näiteks kui me näeme mõisa köit mööda maad lohisemas, olgugi, et seadus selle koha pealt kuss, teame vastust: las lohiseb. Ja õige ta on, see on mõisa köis, ära näpi, las lohiseb.

Suheldes kaaskodanikega, pakuvad mulle mitmed teemad intellektuaalset naudingut; olgu selleks 'kvantfüüsika', 'milline õlu ei hakka vastu' või kasvõi arutelu, 'miks mu kass öö läbi lõugab ja mööda tuba ringi ratsutab'. 

Üks meie kaaskodanikke esitas hiljuti väite, et 'põhiseadus on üle liiklusseaduse'. Leidsin selle avalduse olevat intrigeeriva, ning ootan seda kodanikku selgitama oma väidet avalik-õiguslikus meedias. Tõotab tulla huvitav ja sisutihe mõtteavaldus.


10 mai 2018

lustakad tšakrad

Liikumine #MeToo ühendab naisi, kes on kogenud enda ära kasutamist või seksuaalset ahistamist. Minu seisukoht selles teemas on, et kui ahistaja oli tegu tehes võimupositsioonil, siis kaasatundmist tagajärgede suhtes minu poolt pole. Kui ikka aru napib ja kämblad kontrollile ei allu, pole ka asja võimu juurde.

Samas tundub mulle, et suurem osa kaebusi pole esitatud mitte selle pärast, et mingi ontlik meesterahvas püüdlikult, ent kohmakalt tšakraid avada proovis, vaid, et lubatud kordusseanss ära jäi. Aga see selleks.

Sellist uudispommi, mis nüüd avalikuks on tulnud, ei osanud oodatagi. Jutt siis meie teadmamehest Igor Mangist. Naised üksteise järel kurdavad, et Igor neid käperdavat.

Vaadake, Igor Mang osutab teenust. Ja kui tsakrate avamine tema metoodika järgi eeldab füüsilist kontakti, siis nii ongi. Naised on ikka huvitavad küll, endil pole aimugi, mis puudu või üle, kinni või lahti, aga tšakrate koha pealt asjatundjad valmis.

Uudispommi plahvatades mõtlesin, et kus küll Katrin Lust on, see ju tema teema. Iseäranis elevile läheb ta siis, kui lugu puudutab püksis toimuvat. Aga ei möödunudki palju aega, kui tuli ilmsiks, et ka Katrinil oli seesama lugu küpsemas. Paraku jäi ta hiljaks.

Siit ka õppetund Katrinile - kui sa kuuled, et elukogenud härra pakub tšakrate avamise teenust, tuleb kohe aeg kinni panna, muidu jääd üldse ilma. Asjaolus, et sa ise pead peale maksma, ei tarvitse imestada; maailm ongi muutumas.

Aga neile, kellel tšakrate avamise tehnika endiselt küsimusi tekitab, on pakkuda õppevideo vanameistritelt endilt.


30 aprill 2018

tehisintellekti müüdid

Oma eelmise postitusega avasin peatüki teemas, mida ma täielikult ei valda. Vähemasti selles mõttes, et jäin jänni põhjenduste selgema esiletoomisega. Et siis tehisintellekt; mis see õigupoolest on.

Tehisintellekti peamine müüt peitub tema tiitlis. Justkui oleks tegemist ääriveeripeaaegu intelligentse asjandusega. Ei ole. Lähedalgi mitte. Üldse mitte.

Mida meie praegune põlvkond ei mäleta ja minagi põgusalt, oli mehaaniline masin nimega 'Feliks'.
Ülimalt keeruline hammasrattaid täis aparatuur, mis võis ühe vändakeeruga arvutada arve, mida ükski tavaline matemaatik ei suutnud. Samas olid kõik need hammasrattad matemaatikute endi poolt välja arvutatud. 

Tänasel päeval asendab seda mehaanilist masinat protsessor. Hammasrataste asemel sibavad ringi elektronid. Sellest ka nimetus - elektroonika. Ehk siis hammasrataste asemel on elektroonikas kausutusel transistorid. Jämedamas mõttes. Midagi pole jäetud juhuse hooleks - väänad vänta, tuleb vastus. Täpselt sama, mis arvutaksid paberil tavalise grafiitpliiatsiga.

Lugesin äsja Isaac Asimov'i lühijuttu, kus tulevikuinimésed olid hämmastunud tegelase võimest paberil pliiatsiga korrutada omavahel arvud 7 ja 9. Masendav. 

veelkord ja karjuvalt 
ARVUTI EI MÕTLE


Arvuti üksnes liidab, lahutab, korrutab ja jagab. Ei enamat. Üks tehe korraga. Ja teda üldse ei morjenda, kas sulle vastus meeldib või mitte. Et kas see vastus toob hävingu nii sulle kui talle endale. Ta on seesama vana feliks. 

aga ikkagist, kunagi

Millalgi kauges tulevikus võivad inimesed jõuda maale, mil nad saavad ise aru kuidas nende aju töötab. Mõistatage ära minu (siinkirjutaja) aju, ja te olete tehisintellekti loomisele kukesammu lähemal.

Jeesus vs. Kompuuter

Üks igipõline mäss. Et mis mõttes mingi ülim Jumal siin valitseb, kui ta pole kannatusi suutnud vältida. Me loome omaenda Jumala - Tehisintellekti. Koolitame ta välja; alustuseks 3 robootika seadust. Lisaks sellele, et Eesti rass peaks valitsema planeeti. Kui vaid sellest surmast endast jagu saaks. Küll siis elaks. Mis siis küll kõik ära teeks.


ps. Nagu tellitult ilmus Imelises Teaduses artikkel, mis räägib mõtteid lugevast tehisintellektist. 

"Arvutis töötas tehisintellekt, mis suudab esitatud andmete põhjal õppida ka ilma eelneva programmeerimiseta."

Kes sellist jama kirjutab? Mingid müstilised 'USA teadlased'. Ei nimesid, ei viiteid. Kujutan juba ette, kuidas meie teaduse gurud Rein Lang ja Kristjan Port käsi plaksutavad ja takka kiidavad. 

Saage aru, arvuti töötamiseks vajalikud algoritmid on välja mõtelnud inimene. Mõtlemise töö on juba ära tehtud. Arvuti ainult arvutab. Ei mõtle.


23 aprill 2018

Tehisintellekt - Messias või Metslane?

Tehisintellekt - Messias või Metslane?



Viimasel ajal kuuleme sagedasti räägitavat tehisintellektist. Et see olla inimkonna Päästja, või suisa vastupidi, Metslane, keda prohvetid ennustanud tuhandeid aastaid tagasi. 

Tehisintellekti kohtame näiteks poes kus müüakse nutitelefone. On kaks jublakat; ühe küljes silt, et sisaldab tehisintellekti, teise juures mitte. Nii välimuse kui tehniliste parameetrite poolest äravahetamisi sarnased, ent ometi, üks neist vähemasti 100€ kallim kui teine. Müügimees samas seletab, et intellektiga kindlasti parem kui ilma selleta. Ja sa ostad selle. Kui oled seejuures nõus väitega, et lollidelt peabki raha ära võtma, siis 'no damage done'.

Mis imeloom see tehisintellekt siis õigupoolest on? See on selline loom, kes teeb sama tööd, mis sina senini, ent kordades odavamalt. Teisisõnu, ta võtab sinu töö. Ja sellele pole mõtet vastu võidelda, see on paratamatus. Sõltub muidugi tööst, mida senini teinud oled.

Tehisintellektiga, tänapäevases mõistes, puutusin kokku umbes 25 aastat tagasi. Tol ajal, enne kui Facebook'i nimi üldse olemas oli, müttasime meie, vanakoolid, IRC jututubades. Ei mingeid pilte ega linke, rääkimata videotest. Tekst, puhas tekst.

Tekst paraku, ei kannatanud kohati trükimusta. Seega lõime endale abilised - bot'id. Botid, ehk jututoarobotid loodi eesmärgiga kuidagimoodi talitseda läbustajaid ja muid ennast välja elavaid persoone. See oli tõsine võitlus, eesmärgiks rahumeelne ja suhtlusaldis keskkond.

Et jututuba elava ja aktiivsena hoida, ei piisanud üksnes korrahoidjatest. Mängu tulid robotid, mis imiteerisid kasutajaid. Nood tegelased ütlesid miskit tarka, reageerisid öeldule. Polnud harv juhus, kus külastajatel oli raskusi uskumisega, et tegu on robotiga. Tollal me ütlesime, et tegu on 'scriptiga' boti seadistustes. Tänasel päeval julgeksin seda sildistada kui tehisintellekti.


Arvuti ei mõtle

Kuna ma arvutitest tavakasutajana rohkem tean, võin väita, et sellist asja nagu 'mõtlev arvuti' pole olemas. Ja ei tule niipea (kui üldse). Arvuti teeb üksnes seda, mida tal kästud - ta arvutab.

Arvuti jaoks on olemas vaid üks Isand - juhised. Andmed ja juhised, mida nende andmetega ette võtta. Ja arvuti jaoks ei ole jäetud võimalust kasutada muid juhiseid ega andmeid, rääkimata valikust mitte arvutada. 

Meie romantilistes kujutlustes näeme isetekkelist intelligentsi, mis sarnaneb orkaaniga prügimäel, mille lõpptulemusena avaneb meile pilt täisvarustuses ja toimiva reisilennukina. Et võtame kastitäie takisteid, transistore, kondensaatoreid, dioode, releesid jm elektroonilist sodi, ühendame need juhuslikul moel ning loodame, et elektrivoolu sisestamisel sünnib sellest intellekt.

Mõtleva arvuti loomiseks on tarvis enamat. Ehk siis aru saamist, mismoodi me ise mõtleme, mismoodi meie aju töötab. Tabloidide juhised, a la 'pane selga sekspesu, näpi ta urruauku ja su partner kogeb elu orgasmi', ei aita palju. 


Kassipildid

Tehisintellekti teemas pole kassipildid muu, kui matemaatiline muster eelnevalt antud tähendusega. Arvutit ei liiguta, kas pildil on kass, koer või laps või kõik kolm koos. Ta lihtsalt filtreerib etteantud parameetrite alusel kõik, mis mahub või ei mahu valemisse. Kui sina, inimene, hindaks parimaks kassipilti, kus nad kõik kolmekesi koos on, siis sinu kõrgeltülistet tehisintellekt lihtsalt ei anna võimalustki. Sellist pilti pole lihtsalt olemas. Heal juhul 23,7% võimalusest, et pildil on kass.


Masintõlge

Üsnagi varases järgus arvati, et arvutist võiks saada ideaalne tõlk. Paraku on mõistetel erinevad tähendused, rääkimata keelestruktuuridest. Kuna kõik senised püüdlused on läbi kukkunud, üritatakse uut meetodit - tõlkida nii, nagu inimesed. Selleks antakse arvutile tuhandeid juba tõlgitud tekste, millede hulgast arvuti saaks valida parima vaste. Isegi kui saavutataks tõlge, mis ületab 95% parimate tõlkijate tulemuse, tuleb arvestada sellega, et keel muutub. 

Ehk siis, kui eilne tõlge võis olla parim, ei saa tänane seda enam olla. Arvuti aga kasutab juba enda poolt loodud tõlkeid, mille tulemusena tõlkimiseks kasutatav keel iganeb. 

Masintõlke tulevik jääb suuresti tehnilise kirjanduse valdkonda, kus on tarvis selgitada, et 'tõmba nüüd sinist hooba, keera rohelist vänta, vajuta punast nuppu'.


Isesõitja

Ilmselt lähim lootustandev projekt. Sisestad arvutis sihtpunkti ja heidad unele. Jätab see sind sihtpunktist nüüd 100 või 300 meetri kaugusele, väga ei morjenda, kui seni läbitud maa on kordades suurem. Taksojuhid, bussijuhid, rekkajuhid.. ülehomme pole teid enam vaja.

Male, Go

Päeva, mil arvuti alistas Kasparovi. loeti arvuti võidukäigu alguseks inimkonna üle. Arvuti suutis sekundis arvutada ette sadu tuhandeid käike, samas Kasparov üksnes ühe käe näppudel. Jah just, kuulsid õigesti. Kasparov suutis ette näha heal juhul 6 (kuus) käiku. Kasparovil oli strateegia ning taktika - arvutil aga 'brute force'. Kumb neist nüüd siis õigupoolest targem oli?

Enne, kui me arvuti troonile seame, tuletagem meelde, kellel on võim juhtme seinast välja tõmbamiseks.


Arvuti on vahend

Kumb on tugevam - traktor või inimene? Kui minul on tarvis liigutada paigast kivi, millest mul jõud üle ei käi, siis kasutan raudkangi. Kas see raudkang on tugevam kui mina? Kahtlemata mitte. Kui minul on tarvis arvutada ohtrakohalisi arve ning ehitan seejaoks 'Felix'i, on's see minust targem, kahtlemata mitte. See on vahend.

Samuti kõik algoritmid, valemid, võrrandid. Arvutile on jäänud üksnes arvutamine. 

Kes on tehisintellekti isandad?

Tänasel päeval paistab tehisintellektil olevat vaid üks isand - Google. Tema paistab arvutavat kõike, mida sa tahad ja saavutada võiks. Mis on popp ja mis eilane. Ta annab sulle vastuse esimese kolme hulgas, et sa ei peaks ennast vaevama ülejäänud kolmekümne või kolmesajaga. Sa ei leia lehti, mis olid popid 10 aastat tagasi, neid pole enam olemas.

Surematu orjus

Üks tehisintellekti suurimatest tõotustest on surematus. Et sisestagem kõik oma geenid ja haiguslood arvutisse ning laskem tal arvutada välja ravimid, mis lubavad meile surematust. Samal ajal hoiatatakse meid selle orjusesesse langemise eest. Aga pole hullu midagi, päästjad on siinsamas.

'Me teame kuidas seda kontrollida, lihtsalt usalda meile oma paroolid'.


12 aprill 2018

Põhiseaduse esimene parandus

* hümni laulmine ja sellega kaasnevate rituaalide täitmine ei ole kohustuslik

ideaalne töötaja

Iseloomult rahulik, elurõõmus.
Kriitikat võtab vastu õigesti.
Kollektiivi suhtub austusega.
/../
on näidanud end ühe paremini ettevalmistatud kuulajana,



link 

#äraminebaarisüütundega


Chingy Featuring Jermaine Dupri - Dem Jeans