02 aprill 2019

mõtlemise eest meil palka ei maksta

Mõtlemise eest meil palka ei maksta

Küllap oled kuulnud ütlemist, et 'lobisemise eest meil palka ei maksta'. Lobisemine pole just keelatud, aga töö peab käima, jalad ja käed peavad liikuma. Vägagi õige lähenemine; egas töö lobisemisega tehtud saa, ikka reaalse töö tegemisega. Paraku on sellise juhtimise kultuuril teatavad miinused. 

Sina (ettevõtte juht) leiad endale töötajad, kes on suutelised tegema teatavas ajaühikus vastava hulga liigutusi, ent sellega see piirdubki. Kui sa tõstad palka, siis tööviljakus sellest ei suurene. Tuleb jälgida turuhinda, pakkuda piisavalt, et keegi tuleks, ja mitte üle pakkuda, sest see vähendab ju kasumit. Raske ülesanne, kujutan ette. Eriti olukorras, kus ukse taga järjekorda töötahtjate hulgas tänasel päeval napib.

Kes siis suudavad püsida konkurentsis? Kas need kes maksavad töötajatele keskmisest rohkem palka? Võimalik, aga riskantne. Spetsialiseerumine suureneb, lojaalsus suureneb, kuid kasum ju väheneb. Nokk lahti, saba kinni. Ja siis sa vaatad hämmastusega, kuidas mõned sinu konkurendid suudavad palgata suurema tasu eest töötajaid, ning teenida samas suuremat kasumit. See pole ju võimalik!?

See on võimalik, kui sa julged töötajatel kasutada peale oma musklijõu ka ajusid. Ehk siis, lased neil ise mõtelda, ise otsustada; ja mis kõige hullem, võtad kuulda nende arvamust. Riskantne äri, eksole. 'Kuhu jääb juhtimine, kui ma selle lambakarja omapäid põllule lasen?'

Tead sa juht; sinu alluvad ei ole lambad, või kui, siis sina oled lammas. Omast arust oinas, aga siiski lammas. Kas sa ikka tead, mis on lamba ja oina erinevus? Lisaks sarvedele? Sarved, ma mõtlen, on kaasaskäivad atribuudid sinu ametiga, sinu positsiooniga. Sarvi tuleb kasutada siis, kui pole muud võimalust. Aga need teised asjad, on need, mille pärast su sarvi tegelikult kardetakse.. või austatakse. Ja pane nüüd tähele, sinu sarvi ja neid 'teisi asju', ei pea kartma niivõrd sinu alluvad, vaid sinu konkurendid ja ülemused. Sinu alluvatel on vaja tunnet, et nad on vanajumala enda selja taga.


Liiga väike, et olla suur

Suheldes töökaaslastega ja jutustades, kuidas siin ja seal kaasaegsemas ettevõttes asju aetakse, kuidas näiteks IT lahendused muudavad töö kiiremaks, lihtsamaks ja kergemaks, olen korduvalt kuulnud vastuväidet, et 'aga meie oleme ju väike ettevõte'. Kõlab kõikeütleva ja põhjapaneva argumendina, ent minul tekib rida küsimusi.

Esiteks: kui suur on suur ja kui väike on väike. Kas me lähtume üldtunnustatud (pff.. kelle poolt tehtud?) hinnangust, et alla 100 töötajaga ettevõte on väikeettevõte? Meil on piisavalt näiteid, kus kõigest mõnekümne töötajaga ettevõte teenib miljoneid ja nende töötajad elavad kui kuninga kassid. Ning on ka teisi näiteid, kus ettevõte kiitleb tuhandete töötajatega, mainimata jättes, et nood elavad kui rotid.

Teiseks: mis tähendab, et me oleme liiga väikesed, et võtta kasutusele efektiivsemaid tööprotsesse? Kui sa ütled mulle, et ettevõttel pole piisavalt finantse, et soetada viimase peal tehnikat, siis sellest saan ma aru. Aga kui finantse on, siis kuidas 10 profiriista kümne töötaja käes on kehvem, kui 100 profiriista saja töötaja käes. Efektiivsus on sama ju.

Kolmandaks: Millal oleks ettevõttel aeg investeerida kaasaegsematesse süsteemidesse ja töövahenditesse? Kas siis, kui ettevõte on saanud suureks. Hmm.. kui kui ettevõte on saanud suureks ilma efektiivsusesse panustamata, siis järelikult pole tal seda üldse tarvis. Ehk siis, kui üldse, on tarvis efektiivsusesse panustada just väikestel ettevõtetel.


Haridus, kogemus ja talent

Viimasena puudutan spetsialisti töötasu. Spetsialist on oma tiitli saavutamiseks õppinud, kulutanud aega ning ilmselt ka raha. Kui spetsialistile pakutakse töötasu, mis on võrreldav labidamehe omaga, on see solvav. Kujutagem ette, et ma töötan lihtsa labidamehena, mis pole kindlasti kergete killast, ent siis tekib mõte, et ehk hariks ennast. Pühendan aega ja raha kursustele ning eksamitele, ent tulemus - seesama palk. Kas tõesti lähen spetsialisti ametikohale üksnes sellepärast, et kontoris tuul ei puhu ja vihma ei saja. Kas see ongi areng, kas see ongi karjäär?

Viimatine töövestlus ühes baltikumi suurimas logistikaettevõttes jättis üsna hapu maitse. Taheti siis mida? Taheti vastutust logistikasüsteemide toimimise eest, kõrgtasemel MS Exceli tundmist, head, eesti, vene ja inglise keele tundmist, analüütilist mõtlemist, paindlikkust jms. Vastu pakuti mida? Labidamehe palka. Olgu siinkohal ka nimetatud see firma: 'Sanitex', 'Baltic Logistics Solutions'. Leedukate värk kuulu järgi.

Üleskutse siinkohal kõigile vähegi spetsialisti nimetusega või selle väärilist kogemust omavatele tööotsijatele - selliseid rotipesasid tuleb boikottida. Milleks kulutada sadu tunde ja tuhandeid eurosid enda harimisele, kui selle palga saaks kätte ka labidat liigutades. Ja nii ongi, pigem labidas, kui selline alandamine.

Lõpetuseks

Eestlased, pangem pead ja seljad kokku, vaadakem julgemalt tulevikku, ehitagem ärid, kus oleksid õnnelikud nii omanikud kui töötajad. Meil on ajusid ja meil on mune, pangem need maksma.

18 märts 2019

#kõigieesti - jah, sellist Eestit ma tahtsingi

Sündinud on uus kodanikuliikumine: Kõigi Eesti (#kõigieesti). Algatajate ja liitujate põhiline mure on see, et praegune poliitiline olukord ähvardab Eestit vihkamise kraavi tõmmata. Et siin oleme meie ja seal on nemad. Meenutab vägagi Eesti 200 plakatikampaaniat 'eestlased siin - venelased teisal', mis omas väga suurt võimalust alustada ja minna edasi uue kahekõnega; paraku polnud see kampaania piisavalt läbi mõtestatud ja kohkuti rahva esmasest reaktsioonist suisa ära. 

Erinevusi Eesti 200'ga siiski on. Sellal, kui Eesti 200 räägib pikast plaanist, seda nii poliitikas, majanduses ja kultuuris, siis Kõigi Eesti tegeleb sellega, mis just praegu toimub. Mõlemad vaated on olulised, nii lühike, kui ka pikk. Kui me ei sea silmi horisondile, siis vaevalt sinna ka jõuame, ent samas, kui jätame märkamata, mis toimub just praegu ja just nüüd, ehk siis kui ei vaata oma jalge ette, võib see pilt horisondist jääda ka viimaseks, mida näeme.

Ja mis siis praegu toimub? On's toimuv ohuks demokraatia jätkumisele, ohuks unistuste Eesti ülesehitamisele? Leian, et on. 

Ühe teatava partei juhid räägivad, et kui otsustada kõiges ise, kehtestada karm kord, riigipiir kinni panna, luba rääkida üksnes riigikeeles, siis võiks Eestil lootust olla. Neil on argumendid, mida toetab ajalugu. 

Ja siis on teised, kes räägivad, et kui selle teatava partei kõik tahtmised täidetaks, jõuaksime kapseldumisse, oleksime haavatavad ja sama lähedal väljasuremisele nagu need metslased seal saarel, kuhu tsivilisatsiooni ei lubata. 

Ikka ja jälle see hirm, et kui kõik see juhtuks, mis siis küll saaks. No ei juhtu, rahunege maha. Vähemasti senikaua ei juhtu, kuni meil on kodanikud, kes häält teevad ja oma arvamust esitavad.

Mis puutub hääle tegemisse, siis pange tähele - kodaniku kohus ja õigus ei piirdu üksnes kord kahe aasta tagant numbri kirjutamisega valimissedelile. Kodaniku õigus on häält teha iga päev, mil päike tõuseb ja ka siis, kui see loojunud on. Kodanikul on õigus avaldada oma arvamust lähedastele, sõpradele ja tuttavatele; isegi töökaaslastele. Hoolimata vastuväidete tulvast, et see ei muuda midagi, see siiski muudab. 

Jääb üksnes kummitama küsimus - kelle huvides see on, et kodanikul on õigus ja kohustus kord kahe aasta tagant valimas käia, ent ülejäänud aja mokk maas hoida? Minu huvides see pole, selles olen kindel.

Meie riik on kodanike riik, meie ühiskond on kodanikuühiskond; hoidkem seda lippu kõrgel!


14 märts 2019

mida reform ei õpi, seda reform ei mäleta

Riigikogu valimised on selleks korraks läbi, ent kired ei taha vaibuda, pigem vastupidi. 

Kohe, kui valimiste tulemused olid selgunud, tõmbas Reformierakond maha jooned - sellega lepime, sellega mitte. Põhiasjalikult puudutas joonte mahatõmbamist tulumaks. Mis puutub EKRE'sse, siis nendega ei hakatud midagi arutama. EKRE 'out' ja asi tahe.

Kaja Kallas muudkui kilkas, et 'meie võitsime ja meie valijad valisid meie poliitika'. Kulla kaja, vaata nüüd numbreid; te ei saanud isegi mitte pooli hääli, isegi mitte kolmandikku. Ohjah, saite enim hääli. Ja kas tahad teada, miks te need hääled üleüldse saite? Ei, see ei ole mitte tulumaksureform, vaid alkoholiaktsiis. See oli esimene ja suurem põhjus, miks rahvas taas teie poole vaatama hakkas. Et olgu nad nagu on, raha oskavad vähemasti lugeda. Et kuigi nad kotivad sinikraesid, vähemasti ei lase riigil tervikuna majanduslikes turbulantsides hukka minna. Ja lootus, et ehk naisterahvas partei peana teemasse süveneb, et ei pane tuima. Paraku, rahvas pidi pettuma, jälle. 

Kaja, kui sina ütled, et EKRE'ga isegi rääkima ei hakka, siis tähendab see ka seda, et te ligi 100 000 eestlasega ei räägi. Väga julge mutt; või väga loll.

Ei, mina ei ole EKRE pooldaja; mulle on vastumeelt nii mõnedki Helmede toimetamised, ent kui rohkem kui kümnend rahvast on hääletanud EKRE poolt, siis oleks targem ilmselt maha istuda ja kuulata, mis nendel ütelda, et millega nad rahul pole. 

Olgu siinkohal välja üteldud hoiatus ka EKRE suunal - nagu teie 'chief of staff' visioniseeris, et kord saate teie enamusvalitsuse, siis ärge unustage, vähemus võib ennast solvatuna tunda ja mässama hakata. Peaminister on siiski kogu Eesti peaminister, ning kannab seega samas suurusjärgus vastutust. Mitte üksnes nende ees, kes teda valisid, vaid ka nende ees, kes ei valinud. 

mic drop



01 märts 2019

dopinguriik


Meie konnatiiki on raputanud järjekordsed skandaalid - mõned meist olla täitsa sulid, petised, kui täpne olla. 

Kõigepealt muidugi Rainer Vakra, kes kas lohakusest, või pigem soovist näidata end targemana kui ta on, kopeeris üsnagi olulise osa materialist koos kirjavigadega, enda hariduse tõestamiseks. Teksti koos kirjavigadega kopeerimine näitab, et mees pole sisuga tutvunud või ei oska eesti keelt. Olgu see või teine, selline kraad ei maksa midagi.

Ja nüüd siis meie suusatajad. Veredoping. Veredopingusse tehniliselt laskudes polegi teab mis suur asi. Mehe enda veri, annab ja võtab. Teeb ekstreemtingimustes trenni, ajab needsamused punased verelibled üles, paneb vere panka, siis taastub, puhkab, ja kui võistlus käes, pumpab omaenda vere tagasi. Tarbinud pole midagi; puhas poiss. Nagu prillikivi. 

Võta üks ja viska teist, eksole. 

Ja nüüd me siis imestame, et miks on meil siin elu nii nagu ta on. Et mina siin Eesti viimane aus mees, mis ma siin enam; lähen Soome või suisa Austraaliasse. Aga mõtle nüüd hetkeks, oled sa siis nüüd tõesti üdini aus olnud? 

'Einoh.. einoh.. hädavale pole vale. Aga mina pole dopingut teinud ja mina pole mingit baka tööd teinud.'

Sooda raisk ma ütlen; sul pole võhma ega tahet ega lootustki mingilegi tulemusele jõuda. Ja mingi baka.. see värk ei mahu su ajudesse parimagi tahtmise juures. Mis petmisest ja dopingust me sinu puhul teoreetiliseltki rääkida saaks. Hea kui jõuad oma kondid kodust tööle, viinapoodi ja siis koju tagasi vedada. Aus mees, ole edasi.

Räägin siis praegu ühiskonnast, selle valikutest ja tagajärgedest. Võtame näiteks India. Meeletu vaesus ja samas mõned ülirikkad. Miks need vaesed üles ei tõuse - neid on ju tuhandetes rohkem kui ülirikkaid. Nad võiks ju kõik ühel päeval labidad käest visata, et rohkem ei orja ja kõik. Aga nad ei tee seda, sest nad on kõik nakatatud samast rikkaks saamise skeemist. Kuidas sa saad hukka mõista skeemi, mida ise esimesel võimalusel kasutaksid. Ja nad ei näe ka väljapääsu, sest kui mina teeks teisiti, teeks kõik teised ikka endistviisi ja mina jääks rotiks edasi.

Siinkohal kutsun üles ja kuulutan välja, et olgu lõpp sellel rotielul Eestis. Olgu lõpp dopingul, pettusel, oma hariduskraadi tõestamisel mahategemisega. Vaadake Indiat, kas sinna tahamegi jõuda? Et lihtsalt minul oleks raha ja värki ja naisi ja autosid ja muu käigu kukele. 

Kutsun üles ehitama ausat Eestit, kus loeb mehe sõna ja mehe tegu. Kus iga kodanik on väärt mida ta ka päriselt on. Juhul kui me seda teed ei vali, siis nahhuinuuzna meil seda Eestit üldse vaja on, anname kohe Putinile käppa. Ajagem diili Donald Trumpiga, sõbrustagem Põhja Koreaga, persse see skandinaavia.

Meie ees on valik, mitte üksnes heaks kiita või hukka mõista üksikute meeste teod, vaid anda hinnang eneste tegevusele. Et kui palju me ise tegelikult petame ja luiskame. Oled sa siis ise üdini aus olnud? Kui ei, siis ära kobise ülemäära Veerpalu ega Vakra teemal. Samas, kui kobised, vaata ka enda elu üle, ehk oleks aeg muutusteks. Lõpp õigustustele, et teistmoodi ma ei saanud. Ehk siis tõesti ei saanud, aga edaspidi peab saama.

mic drop


 

21 veebruar 2019

(mõmina)räpi evolutsioon (feat. Nublu)


Mõminaräpp (mumble rap) on räppmuusika üks edasiarendustest. Räpp ise on suuremalt jaolt nende laulikute jaoks, kellel napib lauluhäält või viisitundmist. Samas on räpi tugevaimaks pooleks selle sisu ehk laulusõnad. Sel ajal, mil falsetihäälsed diskopoisid valavad välja oma armuvalu, kurdavad räpparid elu pahupoolest. Ikka mingi geto ja 'niggas'. Mõni järjele jõudnum kiidab oma liiga jämedat kullast kaelaketti, uhket autot, selle ümber pepu urvakil patseerivaid suuretissilisi beibesid ja pidusid, kust läbi kanepiudu raske mingit selget pilti saada.

Võtsin kätte ja kuulasin YouTube'st läbi trobikond 'best mumble rap' lugusid. Ja minu (muusikaliselt harimata, ent hellitatud kõrvade) hinnang - Nublu on üle prahi. Lauluhäält tal on, rohkem kui minul, ütleme nii. Viisi peab kah paremini. Kui lõuksiandmise teema kõrvale jätta, siis sisugi on arvestatav. Nublu lugudes on värskust, huumorit, sõnade selgust ja teema sügavust ning tõsidust. Lisaks kõigele on need täitsa tantsitavad.

Need harvad korrad (reede hilisõhtuti), mil ma VS'i (Vabalt Saab) olen külastanud, on sealne koht pilgeni rahvast täis olnud. Tantsimisest muidugi väga rääkida ei saa. See on rohkem nagu hommikuses lasnamäe bussis, varvastel ülesalla rappumine. Ja kui tuli Nublu lugu, siis vist kõik teadsid sõnu. Väga vinge elamus.

Kuhu ma tahan jõuda, on see, et Nublul on aeg suuremale lavale minna. Laulud peaks siis muidugi tõlkima inglise keelde. Otsetõlke kasutamine jääks ilmselt ära; mingid kohaliku konnatiigi peokohad ei ütle suuremale ilmale midagi. Ja mis jope ja mis takso? 

Nublul on hetkel rasked ajad; ta on fännide pideva surve all luua iga nädal uus hitt. Kahtlemata suudab ta LP jaoks need lood valmis vorpida, ent nii võib kaotsi minna uudsus. Soovin omalt poolt kindlat meelt, et lasta lugusid välja nii, nagu Vaim annab.

Rahaliselt on suurde areeni jõudmine keeruline. Ühest küljest võib Nublu praegu esinemise küsida eest hinda mis ta tahab, teisalt aga nagu näha, pidas Surnud Lehma Kanal odavamaks kulutada Lustile, kui Nublule. Odav Lust paraku peale ei läinud.

Siinkohal üleskutse võimalikele sponsoritele, miks mitte ka kultuuriministeeriumile - toetagem noore andeka artisti jõudmist maailmalavadele. Pärti ja värki toetatakse, aga laske nüüd ka nooremal põlvel tegusid näidata.

15 veebruar 2019

Kas me sellist Vakrat tahtsimegi?

Skandaal! Sotside esinumber Rainer Vakra, on omandanud oma ametisse sobivuse tiitli pettusega. Nagu välja tuleb, klassi parim tegelikult kopeeris kellegi teise tehtut. Sai hindeks 5+. Nüüd rahvas tige. 

Rahva tigedusel teatav põhjus kah. Nimelt ei paista riigikokku pääsejatel arusaamist ei suuremast ega vähemast elust. Et kui täna partei juhtgrupp otsustas vajutada rohelist nuppu, siis vajutad sinagi. Et partei ja Eesti hüvanguks. Et sina oled loll ja jäädki lolliks. Aga vajuta nüüd, palun, seda nuppu.

Isetegevust lubada ei saa, sest kuhu siis jääks meie partei lubadused. Partei, sa mäletad ju, on meie kõige tähtsam asi üldse.

Kõige tähtsam on siiski kodanik. Ja tema lapsed; ja naised, kui mahub eelarvesse. Aga kõige tähtsam on kodanik; tema on pere toitja, riigikassa täitja. Tal peab olema kindlus, et kui ta rabab tööd, siis saab lubada endale nii mõndagi. Ja et kui ta laste tegemisega ülemäära agaraks on läinud, siis nendega siiski kõik hästi oleks. Või kui ta vahest väsib, riik siiski hoolitseb, et lapsed ula peale ei jää, ja et ta isegi puhata ja uue alguse jaoks jõudu saaks.

Aga nüüd Vakrast; see vereloovutamise PR trikk oli hea, aga mitte piisav. Ehk siis, Rainer Vakra, sul on vaid loetud tunnid, mil see asi heastada ja tõestada. Lõpeta oma telgikoosolekud, tegele pigem uue kaitsva töö loomisega. Sa oled võimekas mees, jagad teemat küll. Kahtlemata võtab see sul märksa vähem aega, kui tollal. Lisaks on sul ju omajagu kogemusi. Näita taset, mees.

Muuhulgas, vastates omaenda püstitatud küsimusele - muidugi oleks turvalisem omada ministrit, kes minust kombekamat elu on elanud. Ja targem kah. Samas olen oma elukooli kestel mõistnud, et oivikud ei jõua kaugele; neil pole mune. Prillid on, aga mune mitte. Poliitikas on vaja ka pisut nahhaalsust. Aga siiski, kodanik ootab tõestust. Kui see käes, pole ka kaugel peaministri tool.

Ja nüüd siis Rainer Vakra, tõesta, et sa tunned teemat. Kõike muud oled tõestanud, seda siiski veel täienisti mitte. Ma olen vägagi kahevahel, kas sotsid või Eesti 200. 

08 veebruar 2019

Donald Trumpi langemine

Donald Trumpi kohta võib etteruttavalt ütelda, et sellist presidenti pole USA'l varem olnud. Poliitkorrektsusetuse Maaletooja. Ütleb, mis sülg suhu toob, säutsub põlvelt, koos ohtrate trükivigadega. Seletab, et ratas leiutati enne müüri. Nagu üks meist, õhkab Texase farmer.

Eriti innukad on Donald Trumpi kiitma evangeelsed kristlased, kes kinnitavad, et Jumal ise valis neile sellise presidendi. Sestap nad teda ka toetavad. Kui see nii ka on, et Jumal demokraatiast ei hooli (mis on täitsa usutav), siis kuidas nad saavad kindlad olla, et Donald Trump õnnistuseks, mitte needuseks valitud on. Vanade tarkus räägib sellest, et ülbus ja ignorantsus toob endaga vältimatult kaasa õppetunni. Ja seda on ameeriklased olnud küll.

Üks paljudest asjadest, mis ameeriklastele nende presidendi kohta huvi pakub, on tema tuludeklaratsioon. Donald Trump ei ole nimelt avalikustanud seda. Ta ei pea, seadus ei nõua. Olgugi, et traditsioon seda eeldab. 

(vandenõu)teooriad, miks ta pole avalikustanud oma tuludeklaratsiooni:

1. ta on vaene nagu kirikurott, nagu püksinööp
arvestades firmade hulka ja suurusi, mida ta on pankrotti ajanud, pole see sugugi üllatav. ehk nagu elutõde ütleb - vaene pole see, kes võlgu miljon, vaid see, kel pole midagi.

2. tema ärikontaktid, kust raha tuleb ja kuhu läheb, võivad paljastada tema sõltuvust venemaast ja ei tea kellest veel. seostub punktiga 1.

On ka teooria, et tegu on igati ontliku ärimehega, kellele pole midagi ette heita ja kes lihtsalt põhimõtteliselt ei avalda oma äriasju avalikkusele. Paraku pole ta see.. ontlik.

Ja muidugi tema valimiskampaanias suurimat kõlapinda leidnud lubadus - ehitame müüri USA ja Mehhiko vahele, ja nii et Mehhiko maksab. 

Mehhiko näitas teadagi mitmendat sõrme, mispeale Trump oma kodakondseid pitsitama asus. Üritas seletada, et äriliselt on Mehhiklased juba müüri kinni maksnud ja raha tuleb nüüd üles leida riigi kassast. Kuna Demokraadid selle seletusega rahul polnud, jäi Trumpil veel üks võimalus - eelarve mitte kinnitamise tõttu sulgeda riigiaparaat. See läks paraku kallimaks maksma kui rahaline nõue müüri ehitamiseks. Mispeale Trump kuulutas välja vaherahu, et jutlustada Esindajatekojas oma sisutühi aastakõne.

Suursugusus, see oli põhiteema. Et majandus on õitsema löönud, et miljoneid uusi töökohti on loodud. Kuigi ka seal matemaatika pisut longab. Nimelt tegevat ameeriklasi vaeseks see, et immigrandid põlisameeriklaste (nüüd siis juba põlis?) töö ära võtavad. Juurde tekkinud töökohti on siiski oluliselt rohkem, kui juurde tulnud immigrante. Ja et immigrandid kõiksugu pahandusi tekitavat; statistika ei toeta paraku ka seda. Pigem istuvad immigrandid kuss ja vagusi, pesevad nõusid ja põrandat.

Et justnagu oleks elu ilgelt paremaks läinud, aga on ilgelt halb kah. Ja seda immigrantide hordide tõttu. Ja kui meil seni kõik lill oli ja nüüd ilge, siis kes süüdi - immigrandid muidugi. Kõik on paigas, loogika on paigas. Kui poleks immigrante, oleks jälle lill. Jääb küsimus, millal siis õigupoolest oli lill. Kas siis, kui neegrid olid neegrid?

Nüüd täitsa minu isiklik hinnang - Donald Trump on narr, kloun, keda ameerika rahval põhjust häbeneda rohkem, kui saksa rahval Hitlerit. Ja ärgu võetagu seda kui püüet ilustada Hitlerit, vaid koha kätte näitamist eluvõõrale, ennast täis jobule. Ja olge mureta, see koht on juba olemas. Oh seda draamat ja idenditeedikriisi, mis ameeriklasi lähematel aastatel ees ootab. Ei kergitaks kulmugi, kui tulevad teated ameerika järjekordsest kodusõjast.

God Bless America



01 veebruar 2019

Surnud Lehma Kanal

Alustagem algusest.

Enne, kui Eestis üldse lahe oli, tuli telekast Kanal 2. See oli väga lahe aeg. Reporter rääkis sellest, kuidas üks mees palja peega maad katsus, et kas oleks õige aeg seemet panna.

Ahjah, unustasin, Anu Saagim oli kah siis. Väga sex.

Nüüd aga uued ajad, üks lumihelves poisike kolgajaanist ümises laulda sellest, kuidas tema enam seletada ei viitsi. Teismelised tüdrukud hullusid; otsekui Elvise tagasitulek. 

Aga, et see poisike kole häbelik oli ja oma nägu ja nime väga näidata ei julgenud, tõttas appi Kanal 2. Nimetas nime ja näitas nägu. Nublule see siiski pisut liiast oli ja tegi loo, kus sarjas Kanal 2'e tegevust. Kanal 2 omakorda oli ülihäpi, et nende äsjavuntsitud staar kanali oma uue laulu sisse pani.

Aga nüüd moraal, mis kõigile ilmselge. Meediamagnaadid kütavad oma teemat edasi vanadel mudelitel, ega taju reaalset ühiskonna muutust. Neil on mudelid ja valemid, kuidas teha üks suvaline tegelane staariks ja eelmine samas kustutada. 

'Vaat, kui mina laps olin, jooksin põlvili mudas ja lehmasõnnikus; polnud mingit nutikat'. Tore, ole õnnelik. Uuel põlvkonnal on omad katsumused ja sinu lehmasõnnik ei aita neid teps mitte.

Isiklikult, noorem põlvkond, kütke edasi. Jumala eest, kütke. Olgu teie veri vihane, süda hell ja aju tark.

ps. pildi ja teksti loomisel osales Dorvitsi tütar.. daibohh, te seda nime nimetate


28 jaanuar 2019

Donald Trump vs. EKRE

Mart Helme unistuseks on saada kord võrreldavaks Donald Trumpiga. Aga see unistus ei täitu. Mart on nõrk.

Mart Helme, mida sa siis soovitad neegrite invasiooni vastu? Müüri, nagu sinu sõber Trump? No ehitame siis müüri. Terve Eesti piiri ehitame müüri täis. Meie siin ja nemad seal. 

Oleks siis, et meie eeskujulikud isad sugu teeks. Aga raisk, mõtlevad oma naha peale. Ja nüüd Mart sulle mõtteainet; ma ei karda neegrit. Kepin ja seemendan oma tulevast naist vastavalt sellele, kuidas on kindlustatud minu soo heaolu. Hirmutamine neegrite hordidega mind ei aita. Neid ei tule. Ehk siis, mõtle midagi uut välja.

Aga ühes asjas pane tähele - ei saa sulasel paremini minna kui isandal. Päev, mil Trump langeb, langed ka sina, lgp Helme.

ps. kuidas ma võisin unustada ..
'negro bass boosted trap'

15 jaanuar 2019

tööjõupuudus või juhtimisargus


Võtan taas sõna tööjõupuuduse teemal. Mõni aeg tagasi imestati, et kuidas ometi Soome bussijuht saab teenida kõrgemat palka, toetudes väitele, et tema töö on tulemuslikum. Avab ta siis uksi kiiremini, sõidab kiiremini, pakub sõitjatele hommikukohvi või mida? 

Kiiremini sõitmine näikse vähemasti Tallinna ühistranspordis hoo sisse saanud. Peatusesse jõudmine, sealt lahkumine ja kurvide võtmine on sedavõrd jõhkrad, et soovitused tugipostidest kahe käega kinni hoida näikse ülearused olevat. Vähemasti kogenud reisijale.

Kui buss hakkab peatusesse jõudma ja mina oma 6 aastase tütrega tahan maha minna, siis tuleb oma tegevust üsna täpselt ajastada. Eriti siis, kui lisaks lapsele ka mõlemas käes söögikraam, mis mul õnnestunud kampaaniamüügist kätte saada. Ajaaken, mil buss on lõplikult peatunud, uksed avanud, et väljuda, on ütlemata üürike. Mida või keda võtta või jätta. Tulge ometi mõistusele, tehke see peatusevahe 10 sekundit pikemaks ja ärge õpetage juhtidele vormel 1 sõidustiili. Saab ka teisiti.

Tulemus? Klientide rahulolu, tänan küsimast.

Ja see kiirustamise sündroom on pea kõikjal töökohtadel, kuhu olen sattunud. Jookse kiiremini, liiguta kiiremini. Selle asemel, et istuda maha, kulutada 15 minutit analüüsiks, kuidas oleks kõigile kergem. Aga ei, nüüd pole aeg istumiseks ega mõtlemiseks, nüüd tuleb tööd rabada. Ja seda mõtlemise aega ei paista tulevat ega tulevat. 

On's see mõttelaiskus? Ei. See on argus, et kui me nüüd maha istume ja mõtlema hakkame, siis oleme omadega kuses. 

Lisaks on see ülbus, et mitte kuulata soovitusi töötajatelt, kes otseselt või kaudselt alluvad sinule, või on mõjutatud sinu valikutest. Või jõuame jälle liiga väikese emmi juurde? 

Muutused ettevõttes nõuavad nägemust ja julgust. Mis ma enda kogemusest võin rääkida, on see, et nägemus võib olla, ent julgust selle elluviimiseks mitte. Sul tuleb kellegagi rääkida; töökaaslaste või ülemustega. Suurem osa neist laidavad su mõtte maha või räägivad sulle muinaslugusid, kuidas üks messias kah kunagi proovis, aga siis suisa risti löödi.

Isiklikult soovitan muutusi ellu viia ilma küsimata ja aru pärimata. Lihtsalt tee oma tegu ära. Vähemasti ei saa keegi ütelda, et sa ei proovinud. Ja kui ei õnnestu, siis valid uue firma ja elu läheb edasi. Lehvitad vanale ja soovid neile ilusaid matuseid.

Peab kätte jõudma aeg, mil 6 mehe töö teevad ära 4 meest, ja seda seejuures vähema pingutusega. Vastasel juhul unustage kodanikupalk ja muud hüved, mida põhjamaade areng meile tõotab.

Tulevikuühiskond on selline, kus loll saab kodanikupalka, elab ja saab söönuks, ent neil kellel leidub nutikust, elavad veel paremini.

Siinkohal ja lõpetuseks hõikan välja 'slõugami', mida oleks tore vastata tööintervjuu küsimusele - 'on teil veel mõni küsimus?'.

Jah on. Mulle meeldib tööd teha ettevõttes, mille edukus ei sõltu sellest, kui kiiresti töötajad jooksevad, vaid kui targalt nad astuvad. Kas teie ettevõte on selline?


ps. neile, kes kommentaarides soovitavad mul omaenda firma asutada ja neid põhimõtteid rakendada.. - ehk kunagi, täna veel mitte. ma ei raja ettevõtteid, ma muudan neid. tänan tähelepanu eest.


Meeleolu kõrgendamiseks mõned uuemad muusikapalad.

trap, bass, house, smthng... don't forget your bass volume :)