04 oktoober 2018

avalik kiri kohtule ja politseile

Teisipäeva õhtul, kell 23:20 kuulsin prõmmimist uksele. Küsimuse peale, kes on, vastati, et politsei. Tegin ukse lahti ja mulle torgati nina alla paber, kus oli kirjas sundtoomise korraldus. Et pane nüüd riidesse ja lähme. Et mul sellises olukorras vaidlemiseks palju ruumi polnud, panin riidesse ja läksin politseiga kaasa.

Et miks siis? Sellepärast, et ma polnud kuuletunud kohtu korraldusele ilmuda kohtuistungile. Selle korralduse leidsin ma enda postkastist, paraku kaks nädalat hiljem kui istung toimus. Ma tõepoolest ei vaata oma postkasti sagedamini kui korra kuus; peamiselt selleks, et kokku korjata sinna kogunenud reklaambrozüürid. Korralduses oli ka kirjas, et kui mul pole võimalik istungile ilmuda, annaksin sellest ka teada. Et istungist oli möödunud juba kaks nädalat, ei näinud ma teatamisel enam mõtet.

Et miks siis kohtunik mind näha tahtis? Üks trahv, 160€, tasumata. Ja politsei poolne vastutulek, et ehk sobib mulle alternatiivne karistus - töö või arest. 

Et ma nii mõnegi pahandusega hakkama olen saanud ja minu trahvide sissenõudmine kohtutäituritele oli usaldatud, elasin ma oma elu rahumeeli edasi. Iga kuu läks minu palgast mingi summa kohtutäiturile, nii nagu seadus ette näeb. Et vähemasti üritan endale jalgu alla saada ja lunastan oma patud ausa tööga.

Koos minuga olid arestikambris kohtuniku juurde viimist ootamas veel kaks noormeest, vanuses 25-27. Üks neist teenis elatist rikšana (need kes kolmerattalise jalgrattaga vanalinnas turiste sõidutavad), teine oli ehitusmees, plaatija vms. Enda sõnutsi oli ta muuhulgas ka tööl olnud uue kohtumaja ehitamise juures. Mõlemad kinnitasid seda, et nemad pole korraldust kohtuistungile ilmuda kätte saanud. Kohtunik vastas ühele neist, et 'nii väidate teie'. 

Kohtuistungil oli ka muud rahvast - need kes kutse peale kohale olid ilmunud ja need kes sunniviisiliselt kohale toodi. Neile, kes ise kohale ilmusid, anti valida: raha, arest või töö. Neile, kes enda sõnutsi polnud teadet kätte saanud ja siis sunniviisiliselt kohale toodi, anti valida raha või arest. 40€ tähendab ööpäeva arestis. Kui maksad kohe, saad vabaks, kui ei, istud kinni. Ühel noormehel oli trahv 120€, teisel pisut üle 200€. Minu peale kohtunik halastas, kuna selgitasin, et mul on kodus kassipojad, kelle jaoks neli päeva söömata oleks pisut ränk. Jupitas mu aresti nii, et sain ise valida millal oma karistust kannan. Paraku pean oma 6 aastasele tütrele selgitama, et kahjuks issi sinuga järgmised kaks nädalavahetust tegeleda ei saa - issi läheb vangi, issi on kriminaal.

Nüüd siis kurtmine politseile. Mis oli selle progrommi eesmärk? Et lahendame need väikesed trahvid tööga, et saab vähemasti lahendatud ja sügisesed puulehed riibutud? Aga milleks selline käte väänamine, millest selline kärsitus?

Ja kurtmine kohtule - kui kohus pole saanud kinnitust, et kodanik on kutse kohtuistungile kätte saanud, siis järelikult ei ole. Ja järelikult ei saa teda ka kohelda kriminaalina. 

Seoses minu trahviga on mul veel üks kaebus politseile; nimelt selles, et politsei rikkus protseduurireegleid. Kui ma sellest politseiametnikule suusõnalise kaebuse esitasin, vastati, et aga näe, me ometigi tõestasime, et sa oled süüdi. Nimelt oli politseile tulnud anonüümne vihje, et mina kanepit müün. Tõendeid neil polnud, ega saanudki olla, kuna ma pole kanepit kellelegi müünud. Aga läbi mind otsiti ja leiti ~2 grammi kanepit. Tõestus käes, süüdi, järelikult oli ka politsei poolne teguviis õigustatud.

Kuhu me sedasi jõuame, kus nii politsei kui kohus rikuvad seadust, ent mina pean olema seejuures seaduskuulekas? Kuhu me jõuame sedasi, et kodanikku karistatakse tema eksimuse eest topelt, ülekohut tehes. Kannab oma karistuse; hästi, ent lisaks määratud karistusele jäi kodanikul ka tööl käimata, ehk lausa kaotas töökoha.

Selle kirja sisu on edastatud kohtule, politseile ja ajakirjanikele. Näeb mis saab. Mina näen siin võimalust ühishagiks toimunud ülekohtu vastu.

26 september 2018

Töötegija Manifest ehk Eesti 2072

Sissejuhatus

Aastal 2072 saan ma 100 aastaseks. Sinna on veel 54 aastat minna, ehk siis 8 aastat rohkem, kui ma senini elanud olen. See oleks tõeliselt lahe näha Eestit aastal 2072, näha oma töö vilju, näha oma järeltulijate käekäiku. 

'Eesti 200' on avanud uue peatüki Eesti arengu pikemas kaugvaates; sedavõrd pikemas, et selle algatajad ei oma lootustki näha selle tulemit. Rääkige nüüd eestlaste usuleigusest või usu puudumisest. Kui me suudame näha Eestit kaugemale, kui me endi loodetav/oodatav eluaeg selleks vähematki põhjust annab, siis saame endid lugeda vägagi usklikuks rahvaks. 

Sedavõrd väikese rahva jaoks nagu me oleme, on suureks luksuseks omada omaenda riiki, oma seadust, meie endi valitud valitsust, eesti keelt ja kultuuri. Ja kõige selle juures nautida elatustaset, kuhu kuuluvad vähem kui 10% rahvastest või riikidest. Me oleme või sees, kallid eestlased, kuigi jah, paljud meist tänasel päeval seda veel ei koge. Ja see on ka üks põhjustest, miks seesinane kirjatükk sündinud on.

Teemaarendus

Viimased 5 aastat minu tööelust on olnud arendavad, huvitavad, ja kuidas seda nüüd väljendatakse - väljakutseid pakkuvad. 'Huvitavad' oleks ehk pisuke liialdus, pigem tõestada iseendale, et suudan teha nüri tööd kauem kui seadusega paikapandud prooviaeg seda nõuab. Ma tegin seda, ma sain hakkama - ma tean kuidas kasvab muru, ma tean kuhu kaob prügi ja mismoodi maitseb higi. 

Mis mind juba mõnda aega häirinud on, on see higi teema. Tubli aga loll. Ja kui ülemus veel takka kiidab, et sa oled ikka eriti tegija, siis kuidas sa teda kuivale jätad - higistad ju. Annad endast kõik. Paraku ütleb minu üle 40 vanune ihu, et kuule mees, pane pidurit, kui sa lapselapsi näha tahad.

Point (see mis ma nüüd tahtsingi ütelda)

Higi valamine jäägu neile, kes seda tõeliselt naudivad. Olgu siis tööd tehes, saunatades või trenni tehes. Higi ei pea valama selleks, et väärikalt elu elada, et oleks katus pea kohal, et oleks riie selga panna, et oleks maitsev söök laual. Higi valagu robotid, mitte inimesed. Me suudame enamat, me suudame seda, et teeme mis hingele hea, nii, et ihul pole nurisemiseks põhjust kurta.


Lahendus

Lahendus õnneliku Eesti tulevikus peitub suuresti töötajates. Nendes, kes tööd täitsa päriselt teevad. Nendes, kes hoolitsevad selle eest, et muru kasvaks ja prügi kaoks. Nendes, kes teavad higi maitset. Nad teavad lahendusi üsna paljudele küsimustele, et kuidas teha asju nii, et kergem oleks. 

Paraku sumbuvad nende ettepanekud kurtide keskastmejuhtide kõrvade vahel. Sest nendelgi on omad mured - täita ülesanded etteantud võimalusi mööda. Mitte, et nad poleks nõus alluvate ettepanekutega aga lihtsalt pole aega maha istuda, mõtelda ja arutada. Töö tahab tegemist; pole aega mõtlemiseks. 

Mäletan värvikalt hetke, kus hakkasin korduva probleemi ajal katsetama lahendusi, mis edaspidi asjategemisi lihtsustaks, kui mu otsene juht andis korralduse, et nüüd pole aeg mõtlemiseks vaid tegutsemiseks. Sest minu mõtlemine tekitas viivituse töö kulgu. Hoolimata sellest, et minu lahendus oleks edaspidi märgatavalt vähendanud aega ja vaeva, polnud mõtlemine lubatud. Töö oli vaja ära teha kohe ja nii nagu senini tehtud. Kuuletudes otsesele juhile, tegin ma töö ära, nii nagu senini tehtud, kuid trots jäi alles. Mind polnud kuulda võetud, minu panust ei hinnatud, mind alavääristati.

Probleem

Neetud on see, kes ristil ripub ja 
loll on see, kelle käes on labidas

Kristluse üks müsteeriume on see, kuidas sai süütule Jeesusele kaela väänata kogu maailma patud. Loogika ütleb, et kui mees on süüdi, siis kannatab ka oma pattude eest. Ja kui pole süüdi, siis ei saa. Aga Jeesus sai süüdlaseks, olgugi ta süütuna elanud. Sel lihtsal põhjusel, et kuskil varem oli kirja pandud, et kes ripub ristil, see ka neetud on. Ristile ta jõudis ja neetuks sai.

Labidas lihttöötaja käes kannab sarnast  märki. Kui sa juba oled labida kätte võtnud, tähendab, et sa oled loll, ega oma väärilist alust tähtsamate otsuste tegemisel. Sa oleks pidanud sisenema teisest uksest, viigipüksid jalas, heitmas põlglikku pilku labidale ja selle hoidjatele. 

Tõsi, enamus neist, kes pole suutelised väärikalt riietuma ja lipsu ette siduma, ei oma tõesti arusaamist suuremast mängust. Ent siin peitubki suur ülbus, suur viga ja veel suurem rumalus. 

Viitsimatus süveneda pisiasjadesse, argus ülemuste ees, oma naha hoidmine, lihtsam alluvatele pähe istuda, kui enda ülemustega raksu minna, tõdeda, et sa ise oled lõpuks see saamatum ja kasutum.

Grand Finale

Igas ettevõttes olgu tööl inimene, kes siis aegajalt, või alaliselt, vaatab üle kõik toimuva, kuulab töötajaid, süveneb pisiasjadesse, võtab vahest isegi labida kätte, et tunnet tunda. Ja et siis tema kogemust ja arvamust hinnataks vääriliselt, ehk siis võetaks arvesse ja tehtaks vastavad muudatused.

Siis võib juhtuda see, et kaob hala tööjõupuuduse järgi. Võib juhtuda see, et leiame spetsialistid endi hulgast. Võib juhtuda see, et Eesti majandusmudel saab eeskujuks kogu maailmale. Et labidaga mees pole loll, vaid oma eriala ekspert. 



18 september 2018

päev, mil eestlased ajalugu tegid (15.09.2018)

See päev, mil eestlased ajalugu tegid, oli 15. september 2018. Sel päeval suutsid eestlased kaasata tavakodaniku aktsiooni rohkem kui 10 korda, kui neid endid on. 13 miljonit vabatahtlikku prügikoristajat üle maailma, üldsegi mitte paha tulemus. Kui palju mahult või kaalult nüüd prügi reaalselt ära koristati ja likvideerimisse jõuab, selgub lähemate kuude jooksul. Ent juba praegu on selge see, et mitte ühelgi rahval ega riigil pole väärilist ette näidata. Me tegime selle ära, me koristasime ära tuhandeid tonne prügi.

Et mis edasi, on's sellest kasu, ikka tekib ju prügi. Las ma nüüd räägin. See suvi (2018), mil ma oma lapsega ühes Eesti mererannas, RMK telkimisalal suvitasin, sain tuttavaks grupi sakslastega. Et nad lahkelt pakkusid maitsmiseks veepudelis olevat metsakohinat, läksid meie mõlemate keelepaelad valla. Muuhulgas märkisid nad, et kuidas küll, Eestis, peale seda kui mõni telkkond oma asjad kokku on pakkinud ja minema sõitnud, üldse prügi pole maha jäänud. Et Saksamaal nii pole.

Eksole, majanduslikult ja kultuuriliselt oluliselt rikkam riik näib Eesti kõrval välja nagu hooletu prükkar.

Ja ma mäletan erinevust. Kümme aastat tagasi, kui me koristasime, oli palju neid, kes koristamise asemel portaalide kommentaariumites seletasid, et sellest pole midagi kasu. Et teised ikka prügistavad edasi. Ja et mis sellest prügist edasi saab ja kas üldse saab. Ma ei tea mis sinust ja sinu suguseltsist saab, ent minu laps teab praeguseks ilma sunduseta, et prügi ei sobi põõsa alla, vaid prügikasti. 

Et kas mul oli 10 aastat tagasi lootust, et nüüd enam ei kunagi ei keegi ei prügista loodust? Hah, olgugi ma naiivne, nii siiski mitte. Selge on, et see kõik võtab vähemalt ühe põlvkonna jagu aega. Vanad peavad lihtsalt eest ära surema, kõlagu see kui dramaatiliselt tahes.

Igatahes on riikide valitsuste tasemel käimas arutelud, kuidas üldse vältida olukorda, kus kodanikul võib tekkida kiusatus kergemat teed minna ja oma prügi, olgugi see kasvõi jäätisepaber, poetada kuhugi.. 

Ühes vanas ja targas raamatus räägitakse, et 'hea mees jätab pärandi ka oma lastelastele'. Üsna mõnda aega mõtlesin, et see tähendab raha. Et kui kord mina suren, on minu järeltulijad majanduslikult kindlustatud. Majad, autod, ärid.. Nüüd olen hakanud mõistma, et ehk see tähendab ka seda, et nemad ei pea minu sitta koristama, kõlagu see kui vulgaarselt tahes. Aga korda see mul läheb.




31 august 2018

Pullerits vs. Nublu

Pullerits avaldas hiljuti esseetaolise kirjutise pealkirjaga 'täiesti mittelahe põlvkond'. Meenutab seal oma noorpõlve kuulsat bändi ja võrdleb seda tänase päevaga. Muuhulgas ütles seda:

'Uue põlvkonna häälekad esindajad /../ omaealiste seas vähemuses, on pidevalt valvel, et rünnata igaüht, kes peaks esinema nende arvates kohatu mõttega, viskama nende arvates nurjatu nalja või saama hakkama millegi sellisega, mis võiks nende arvates riivata kelle tahes enesetunnet.'

Vot, ja mina jäin kinni sinna vähemuses olevate esindajatega. Kes need on? Mida fkki üldse tähendab 'vähemuses olev esindatus'?

Et tänapäeva noored on nagu lambakari, puuduliku ajumahuga, kaasa minemas vähegi kõvema häälega kisaja või rusikamehega? Et mis siis nagu erinevust sinu 'tähelepanuväärse' bändiga? Et sinu põlvkond tegi ilgelt arukaid ja ratsionaalseid otsuseid? Ise kah aru saad.

Vaata, mina ütlen sulle, kui eakohane:
1. esiteks oled sa rongist maha jäänud
2. pole olemas 'vähemuses olevaid esindajaid'
3. sinu esseed on viimasel ajal puhas pask

Aastat 25 tagasi kiitsin ma sind keskkooli õpilastele, et vat sedasi tuleb kirjutada esseed. Mida pergelet ma nüüd kiita saan. Mull ja argus tõelise konflikti ees.

Tänasel päeval on meie ees Nublu, vähemus kui lubate. Kirjutab tekste, mis ei pane kõike paika, ent ometi mõtlema, süüvima. Kritiseerib see midagi? Jah. 

Või paneme siis noortele pahaks, et nad üldse suu lahti tegid?

dääm..

23 august 2018

tõhusa solvangu käsiraamat. pt1

solvama

'kelleski ülekohtu-, alandustunnet tekitama v. tekitada püüdma, kedagi haavama'

Sa solvasid teda. Pinginaabrid solvavad teineteist, kuidas oskavad. Mind ei saa keegi solvata. Märkus, naer solvas. Peep solvab alati teisi. Sõnadega, tahtmatult solvama. Polnud südant teda oma keeldumisega solvata. Karistamine ei tohi last solvata. Solvatud mees. Oli solvatud teise jahedast olekust. Tunneb end sügavalt, rängalt solvatuna. Olin südame-, hingepõhjani solvatud. Solvav hüüdnimi. Ütleb midagi solvavat. Ei jäta teist tõvevoodiski solvamata. Meid solvas see, et üks meie hulgast oli olnud niivõrd silmakirjalik.

'midagi sügavalt puudutama, riivama.'

Ära solva mu usku. Solvatud mõistus, tunded, enesearmastus, uhkus. See solvab peremehe au. Kriisked solvasid kõrva.

17 august 2018

#Dorvits, #viimanetööpäev, #lahkumiskõne

Minul on viisakalt head aega ütlemisega keeruline olnud, mõnikord pole osanud, mõnikord pole tahtnud. Sellegi poolest, minu järjekordne katse:

---

Lahkumiskõne

Lahkun siit ettevõttest rikkamana kui tulin. Omandatud töökogemused ja teadmised süsteemi toimimisest on väga väärtuslikud. Neile on võimalik lausa hinnasilti külge panna.

Vimma ega kibedust ma kaasa ei võta. Need on liiga rasked. Ma ei jõuaks neid kaasas tassida. 

Madis (nimi muudetud) ütles, et tema veel jääb mõneks ajaks; et see on kindel koht. Minu isiklikul hinnangul oleks tal samuti aeg edasi liikuda. Mitte tingimata ettevõttest minema - pigem ameti mõttes. Aga küllap ta teab oma aega ise paremini.

Olin pisut pettunud juhatuse mõningates valikutes, kuid pean samas tõdema, et ma ei tea nende valikute raskust.

Jaksu ja paremat homset.


Teie Dorvits

---




#motivotionletter coming soon

02 august 2018

pilved, mis ei too vihma

Nüüd siis Sõna ka ristirahvale. Nagu olete ehk ka ise tähele pannud; kogudused on inimestest kokku kuivanud. Mis on selle põhjuseks?

Et need tuhanded ja tuhanded inimesed on langenud tagasi materialismi, karjääripüüdlustesse või suisa selgeltnägijate haardesse? Oli siis meie piibliõpetus puudulik, püüdlused võltsid? Kuidas ometi, ilmutuslik sõna, tõendatud ohtrate imedega, on tänasel päeval sedavõrd igav, et ma pean ennast pingutama, et kristlikku raadiot kuulata kauem kui 20 minutit. Hardad, falsetikõlalised pähekõlanud laulud, mis ühestki otsast ei ütle mulle, et Jumal midagi uut teeb. Igav, tapvalt igav.

Minu usk on Jumalasse, kelle nägu oleme meiegi. Äge, vahest tige, vahest kahetseb, üldiselt leebe ja mõistev. Kõik need tunded, mis meist üle rulluvad, on ka temal. Ta ei ole tundmusteta õndsalt armastav või siis igavesti viha pidav, hoomamatu kõikjal hõljuv vaimne ollus. Tal on kah vahest igav ja tülpind olla. Tal on hing. Et kas ta ikka on vastuvõetav, seltskonda sobiv. Kõiksee tark ja teadev ja suutev Suur Jumal. 

Aga targad oleme meie, vastused olemas pea igale tähtsamale küsimusele. Teeme küll alandlikku nägu, et ei tea kõike, aga kui vaja tarka panna, siis pole lõppu näha. 

On aeg mõista ennast, kuulata ligimest ja hoiduda kiusatusest kuulutada 'Elu Kõige Tähtsamat Tõde'. Oleme oma 'Tõega' tühjendanud kogudused inimestest, kuniks on alles jäänud pastor, ülistusjuht ja helitehnik. 

Olen ikka vahest mõtelnud, et mis värki selle Jeesusega toimus, et ta maru populaarne joodikute ja laste seas oli. Ta ei saanud seal kõikse aeg püha teksti tsiteerida -  olen proovinud, ei tööta. Ehk ta ei võtnudki kõike nii tõsiselt, vaid oli lihtsalt muhe seltsiline. Lasi ka teistel rääkida, ei kommenteerinud igat väärusku, ei lugenud moraali. Aga oli vaimukas, terava sõnaga. Armastas inimesi. Ja hoolis neist.

Siiski, usun, et saame näha ärkamist, mis varjutab kõik eelmised. Aga see ei toimu enam valemi järgi, et tühjendame baarid joodikutest, toome nad kirikusse ning paneme nad halleluujat laulma. Ei toimu ka vastupidi - kirikud on tühjad nagunii. 

Tuleb leppida võimalusega, et Jumal ilmutas midagi Buddhale, rääkis Muhamediga, suhtles Krishnaga. Tuleb leppida võimalusega, et Jeesus polnud ainuke, kelle läbi Jumala hääl kostus. Tuleb leppida võimalusega, et piibel on kirja pandud ja selles olevad raamatud sorteeritud inimeste, mitte Jumala poolt. Et ehk on Jumal sama lähedal tädi Maalile, kui ülemere vägevasti võitud jutlustajale.

Lõpetuseks; et minu teoloogiline seisukoht oleks selgelt väljendatud: jah, ma usun, et Jeesus kandis patu ja et see on armuand. Selle ma võtan vastu. Tänuga.


11 juuli 2018

tööta kiiremini! kas targemini tohib?

Hei ärijuhid, firmajuhid ja teised ..juhid, kui sul on õnnestunud töötajad panna kiiremini jooksma, siis see pole produktiivsuse kasv. Kui kümne tunni töö tehakse ära kaheksa tunniga, ometigi kulutades töö tegemiseks kümne tunni jagu energiat, siis usu mind, ainus edukuse hindaja on väsinud selg. Et täna sai rämedalt tööd tehtud. Preemiaks saamata isegi õlalepatsutust. 

Aga mis oleks, kui ma pakun tööülesannete täitmiseks uudsema lähenemise, nii, et töö saab tehtud kaheksa tunniga, ja energiat kulub kah kaheksa tunni jagu. Ja kõik on õnnelikud.

Kui mõni töötaja astub ligi, üteldes, et teistmoodi oleks palju parem, ei kõla vastusena 'see oleks lisakulu' sugugi veenvalt; pigem tundena #sinaoledlollsinaeimõtle. Nii siis juhitakse firmat? Ehk istuda maha ja võtta kätte kalkulaator. Tulemused saab kirja panna paberile, pliiatsiga. Lihtsustab oluliselt sinu mõttekäigu kulgemise jälgimist. Ja mis tähtsaim; me saame mingid vastused, täiesti erinevad, ent samas kõik õiged. 

Aga nüüd siis midagi meie ilusat ilma nautivatele rahva kaitsjatele;
sõnad pildis (assortii).

---
---
---
---
---



20 juuni 2018

This Is America

Kaebasin äsja töökaaslasele, et meedias kole igavad uudised; isegi õhupüssi ei lasta siinmail. Käivad üksnes arutelud, kas kodanikupalk on ikka hea mõte. Mõnusasti värske hapukurgi lõhn. Aga maailmas pole asjad sugugi nii rahulikud. Selgitada nüüd Eesti kodanikule piiri taga toimuvat, on sama mis kurta Võru elanikule, et Tallinnas on teed auklikud.

Ehk siis Donald Trump. Ikka veel elus, teeb ja toimetab. Viimase asjana astus USA välja ÜRO'st. Põhjuseid loeti ette mitu, kokkuvõtvalt siis seda, et ÜRO pole suutnud maa peale õnne ja rahu tuua. Ja et ta julges nimetada Israeli ülekohtuseid tegusid palestiinlaste suhtes.

Lisaks tahab Donald Trump taganeda 'kõik ühe eest' leppest. Argumendina esitatakse tõsiasja, et mitte kõik senised NATO liikmed pole üksmeelselt raha ühiskassasse kandnud. Oleks siis asi üksnes NATO's, aga Euroopa tegelased kipuvad sõna võtma ka äriasjades. Trahvivad Mirosofti, Facebooki ja maiteamidaveel. See Trumpile üldse ei meeldi. Tema on ju ärimees, teda peaks võetama tõsiselt.

Ja nüüd ta siis nillib Põhja Korea ning Venemaaga. Ajab äri. Kõhe tunne, ausalt öelda.

Sõnum sellest ülejäänud Euroopale on see, et me peame ikka ise hakkama saama. NATO jäägu, ent arvestage võimalusega ilma jääda klassi kõige popimast tegelasest.

Kui nüüd klassi popimad kõrvale heita, siis kellele meil lootust on? Hiina. Mõtlete, et Hiina leplikult pealt vaatab, kuniks Trump ja Putin (ja Põhja Korea) omi asju mõõdavad? Ehk saab tõesti tõeks ennustus, mis räägib Eesti piiri ja Hiina müüri ühinemisest.


ps. millest ma tegelikult tahtsin rääkida:
Trump ju kaitseb omasid. Kui mingid kahtlased tüübid piiri ületavad, tuleb teha kõik USA kodanike turvamiseks. Et mingid kahtlastel tegelastel lapsed kaasas? Ärge muretsege, USA päästab lapsed, eraldab need kahtlastest. Olgugi tingimused lastele Auswitchiga äravahetamiseni sarnased, USA on hoitud. Persse need lapsed. This is America.




ps. ps. Ära sa ütle, Trump isegi kuulab avalikku arvamust. Laste peale halastati. link