26 juuli 2019

Robert Muelleri raport, vol. 2 - haamer ootab

Alustuseks ja lühidalt sissejuhatuseks korrates - kes on Robert Mueller ja millest tema raport räägib.

Peale 2016 aasta USA presidendivalimisi, tekkis kahtlusi, et valimised polnud nii vabad ja õiglased ja läbipaistvad, kui seda võiks oodata demokraatia lippu hoidvalt suurriigilt. Uurimine usaldati tollal juba pensionile jäänud prokurörile, Robert Muellerile. Et sedavõrd tähtis ja suur ülesanne ületas kõik tema senised tegemised, oli tal seda raskem ei ütelda.

Kaks aastat hiljem avaldas Robert Mueller raporti, mis ütles kolme asja:

1. Venemaa sekkus ja mõjutas USA presidendivalimisi.
2. Ei tuvastatud koostööd Trumpi meeskonna ja Venemaa vahel.
3. Donald Trump tegi pingutusi, et takistada uurimist.

Mueller lisas raporti avaldamisel vaid seda, et raportis on kõik vajalik info, ja et tema ei kavatse sellele midagi lisada ega kommenteerida; tema töö on tehtud.

Paha lugu on see, et uurimise, või siis õigusemõistmise takistamine on USA's väga tõsine kuritegu. Kas tõesti pani Donald Trump toime kuriteo? Mueller vastas, et seadusest tulenevalt ei saa ametis olevat presidenti süüdistada. Saab küll tagandada kongressi otsusega, aga mitte kohtulikult süüdi mõista.

Siinkohal tekitab paljudes segadust süütuse presumptsioon, mis ütleb, et kuni pole süüdi mõistetud, on isik süütu. Robert Mueller kehtestas aga raporti kokkuvõttes uuelaadse olukorra - Donald Trump, ametis olev president, ei ole süü(distuse)st vabastatud. Teisisõnu, süüdistada ei saa, aga õigeks kah mitte, kuna tõendid seaduse rikkumise kohta ripuvad endiselt pea kohal ja nende tühistamiseks puudub seaduslik alus. Või siis pisut lihtsam selgitus - süüdistamisega saab edasi minna alles siis, kui Donald Trump ei ole enam ametis. Süüdistusi ja tõendeid ei saa eirata ega kustutada, nendega tuleb lihtsalt oodata.

Niisiis, Robert Mueller, tuntud kui vastumeelse lobisejana, oli siiski sunnitud kommentaare andma, ent seda üksnes kongressi käsul. 24 juulil, 2019 (olgu see ajaloo ürikutesse märgitud), vastas Mueller kokku 7 tunni jooksul kestnud ristküsitlusel sadadele küsimustele. Tema vastused olid kas 'jah', 'ei', 'ei kommenteeri', 'see on raportis kirjas'. Vaid üksikute küsimuste puhul päädis tema vastus paari lühilausega. Jõhker vend ma ütlen; iga teine ameeriklane oleks sellest võtnud riigipöörde, ent mitte Robert Mueller. Tegemist siiski mehega, kellel doktori kraad juuras ja kes pigem sureb kui ise seadust rikub. Kui ameeriklased otsivad, kelle ees mütsi maha võtta, siis palun, seal ta on.

Aga liigume edasi, mis toimus kongressi ristküsitlusel, ja mis järeldusi võime sellest teha. Vabariiklaste leer üritas kogu uurimist ja selle tulemust näidata ebausaldusväärsena. Esitas kahtlusi nii Muelleri kui tema allikate suhtes. See oli nende õigus ja nii peakski tegema - ilma vaidlemata ei saa selguda ka tõde. Demokraatide leer aga üritas kätte saada kasvõi ühte sõna, mille alusel käivitada presidendi tagandamist. Püssirohtu justkui oleks, aga pisut vähe ja pisut niiske. Mueller ei aidanud neid sugugi, peale meeldetuletuse, et tema ei ole kongress, tema on üksnes prokurör, kes on kohustatud järgima seadust. Lõppkokkuvõttes pettusid ülekuulamise tulemustes nii Demokraadid, kui Vabariiklased.

Kurval kombel jäi selles spektaaklis kaotajaks kogu Ameerika rahvas. Ja olgugi see irvitamist vääriv, on see siiski kainusele kutsuv. Lubage ma selgitan.

Kogu Ameerika rahvas maadleb kahtlusega, kas Trump tegi koostööd Venemaaga või mitte. Mueller seda tuvastanud ei suutnud. Kui seda ei suutnud tuvastada Mueller, ei suuda seda keegi. Niisiis, on's Trump selles asjas süütu? Jah on.

Aga mis sellest järeldub? Järeldub see, et Venemaa mängib Ameerika rahvaga nagu käpiknukuga. Rahvas, kes enda sõnutsi kõige vabam ja sõltumatum üldse, järgib Venemaa tahtmist sellele lausa takka kiites. Ja just see, ma rõhutan, just see käib kõige valusamalt 'vaba ameeriklase' pihta. Et ta pole oma otsustes olnud sugugi nii vaba kui ta arvab. Jah, ta tahtis Trumpi ja sai selle. Aga mitte selle pärast, et tema tahtis, vaid, et Venemaa tahtis.

Kui Mueller oleks tuvastanud, et Trump tegi koostööd Venemaaga, oleks Ameeriklastel (eriti Vabariiklastel) veel vähemasti see pääs, et 'eesmärk pühendab abinõu'. Aga kurva küll, ei mingit eesmärki ega abinõud, lihtsalt loll rahvas.

18 juuli 2019

Tere Mart Helme, paar sõna sulle

Tere Mart Helme

Sinu sõnavõtud on olnud juba mõnda aega tähelepanu väärivad. Viimatised valimiste tulemused üksnes kinnitavad seda, et - sinuga tuleb arvestada. Kuid nüüd, tuleb sul arvestada Kodaniku arvamusega.

Sa võtsid sõna Tallinna Ülikooli tulemuste suhtes, esitades kahtluse, kas seesugune ülikool kraadi väärilisi lõpetajaid väljutada suudab. Ning lõpetad sellega, et kogu Eesti teaduskond peab selle pärast püksirihma koomale tõmbama. 

Ja veel, siis kui sulle esitatakse avalik ühispöördumine, ütled sa, et 'kes nad omast arust on, mingid ametiühingud ja mingid nolgid teadlased, pähh'. Ja sa leiadki, et nii on kohane käituda liidrile, rahva valitule. Ma tõesti lootsin, et võimuvastutus kainestab sind, ent ei, sa sõdid maitea mis asja nimel. 

Paar sõna vahelduseks võimust ja selle vaakumist. Savisaar on mängust väljas, Ansip toimetab mujal, selge võimuvaakum. Nüüd tuled sina ja tahad seda kohta täita, said isegi ministriks. Üksnes Ratas on su teel ees - 'no sellest vennast sõidame ju üle'. 

Luba ma tutvustan sulle sinu konkurenti - Mihhail Kõlvart. See on vend, kes kaalub ja valib sõnu, ei rapsi ja saab asjad tehtud. Ja on ühtlasi oodatud ja loodetud ühenduseks venelaste ja eestlaste vahel. 

Ma küll pooldan Isamaalaste ideed, et Eesti on eestlaste oma ja särkivärki, ent tead, elan keskkonnas, kus on ka venelasi. Ka nemad käivad tööl ja maksavad maksusid, täpselt nagu mina. Ja kujutad sa ette, me saame omavahel hästi läbi; ma olen nende sõnade järgi lausa lugupeetud. Minu naabrist venelane esitas kahtlusi teiste naabritest Ukrainast tulnud tööliste suhtes; ütlesin, et ma ei karda seda - jäi hetkeks mõtlema, tegi ilmselt omad järeldused.

Aga sina, vend, oled odav. Ja labane. Mul on piinlik kodanikuna ministrile ütelda, aga tõesti, sa oled labane. Ehk siis, tuleme tagasi teaduse juurde. 

Et siis asi, millest kohe kasu on, rakenduslik teadus. Kas sa Mart tead, et rakenduslikule teadusele eelneb teoreetiline teadus? Teed sa neil üldse vahet? Luba ma tutvustan. Oli aeg, mil keemiat nimetati alkeemiaks. See oli pöörane aeg, mil usuti, et kui tina kuses keeta, siis saab kulda. No ei saanud, kehva küll. Ometigi, vaata, kuhu me oleme jõudnud.

Teaduses on vaja teooriaid, hulle mõtteid ja julgeid ettevõtmisi. Enamus neist lõpevad samamoodi nagu tina kuses keetmine, ent siiski, mõni eksperiment võib lõppeda teemantiga. Me ju tegelikult ei tea, mis ja kuidas ja kas asjad omavahel töötavad; sellegi poolest siiamaani katsetame. Ja sina tahad sellele lõpu teha, et jätke see alkeemia.

Ma ei ütle, et astu tagasi ja ole vait. Ma ei saa, ega ole alust seda teha. Aga mis teadusesse puutub, oled sa minu jaoks haritud loll. Võta koomale, vähem piinlik.


ps. täitsa kõrvalteema..