16 oktoober 2011

REVOLUTSIOON #Occupy Wall Street


Pisut rohkem kui kuu aega tagasi tulid Adbustersi tegelased (kelledest üks on väliseestlane Kalle Lasn) ideele korraldada üks meeleavaldus. Kutsuti ülesse okupeerima Wall Street, meenutati Tahririt (Mubaraki kukutamine), esitati küsimus "What is our one demand?" ning tungiv soovitus telk kaasa võtta.

Üsna peatselt liitus üleskutsega Anonymous grupp, NYC General Assembly, U.S. Day of Rage ning mitmed ametiühingud ja ühendused. Enne kui Adbusters arugi sai, oli asi väljunud kontrolli alt. Üleskutse meeleavaldusele päädis paari tuhatkonna protestijaga, kelledest sadakond jäi kogunemiskohta ööseks, mitmed neist arreteeriti. Alanud oli liikumine, millel on sisu, millel on revolutsiooni hõng.


Visad tegelesed jõudsid kolmandaks nädalaks nii kaugele, et ummistasid Brooklyn'i silla, mille peale arreteeriti tervelt 700 aktivisti. Politsei käsutuses oli 10 bussi, mis vurasid ilmselt tihedamini kui Kadrioru tramm tipptunni ajal. Nende kolme nädala sisse mahtus ka mitmeid pisemaid juhtumisi, kes kuskil pisargaasi näkku sai ja kes lihtsalt kolki.


Neljandal nädalal hõigati sotsiaalmeediasse kutse, kõigile, korraldada ülemaailmne meeleavaldus 15. oktoobril. Hõikamisest daatumini jäi vähem kui nädal. New Yorki linnapea oli kuu aega toimunud kärast frustreeritud ning ähvardas rahva pargist minema saata, põhjenduseks toodi sinna kogunenud sodi ja prügi. Aktivistid organiseerisid kiiresti koristusmeeskonnad, plats löödi läikima, üritus oli päästetud.

Tulemus:
Osales üle 1000 linna (nendest üle 100 Ameerikast). Osalejate koguarvu kohta andmed puuduvad; oli linnu, kus osalejaid 200 000, oli linnu kus osalejaid kõigest 200. Lisaks sellele internetis kaasaelajad, kellede arvu üle ma spekuleerima ei hakka. Liikumise sünnikohas oli uueks daatumiks kogunenud kümneid tuhandeid.


CNN kajastas sündmusi omal moel, umbes nii, et mingid järjekordsed protesteerijad rahu rikkumas, kelledest kõige hullemad kiiremas korras pokri pisteti. Mida need protesteerijad nõudsid, kadus üldise melu sisse ära. Tõele au andes, polnudki nendest nõudmistest midagi selget välja lugeda. Liikumisel puudus juht, puudus ühtne sõnum, harilik rahvarahutus. Kahvatuks jäi ka Eesti meedia kajastus, välja arvates ETV saade Välisilm, kus saate tegijatel õnnestus teha lühike intervjuu meeleavalduse algatajaga, Kalle Lasniga.

Liikumisel on siiski sisu, mis praeguses varases etapis paraku veel segane paistab. Põhimass rahvast on inimesed, kes äsja kooli lõpetanud, ent ilma tööta. Selles massis leidub oraatoreid, kelledel on selge sõnum ja visioon tuleviku suhtes. Liikumise sisu kohta saigi kõige paremini infot kõikvõimalikesse kohtadesse ülesse riputatud videotest. Protesteerijatega tehti hulgaliselt intervjuusid, filmiti laagripaikades toimuvat melu ja loomulikult tundlikud kaadrid politsei jõhkrutsemisest. Lisaks sellele tekkisid kümned veebilehed, kust sai üle maailma toimuvat praktiliselt otseülekandena näha.


Võin nähtu ja kuuldu põhjal väita, et rahva nõudmised polnud sugugi nii lihtsad ja labased, nagu seda Silver Meikar oma artiklis kokku võtab. Põhiprobleemiks oli loomulikult kasvav vaesus ja ebavõrdsus, mille juures Wall Streeti tegelased kindlasti olulist rolli mängivad. Tõepoolest, miks peab lihtrahvas kinni maksma pankade lollusi, miks trükitakse meeletus koguses väärtuseta dollareid juurde. Räägiti ka muudest arututest kulutustest, nagu näiteks sõdadest. Meeleolud rahva hulgas meenutasid omaaegset Vietnami sõja protesti ning hipiliikumist.

Liikumine läheb edasi, see on kindel. Ajapikku võib muutuda liikumise nimi, tekkida põhisõnumid ja selged juhid aga lihtsalt niisama see ei vaibu; vähemasti kui arvestada jätkuvat ja süvenevat masu. Oleme uue revolutsiooni lävel, näeme juba selgemalt selle tõusu. Sotsiaalmeedia on näidanud ennast efektiivse vahendina - see mis vanasti kogus tuure nädalaid ja kuid, juhtub nüüd päevadega.

Lõpetuseks video ühest aktivistist, kes oma sõnumit kõval häälel edastab.

9 kommentaari:

  1. Kui on huvi lisaks videotele ka lugeda, siis siit leiab suure hulga artikleid:
    http://www.commondreams.org/occupy

    Teine üsna huvitav leht on see:
    http://www.adbusters.org/campaigns/occupywallstreet

    Kui allapoole vändata, siis on seal palju pilte ja viiteid kirjutitstele ja lõpuks arhiiv.

    VastaKustuta
  2. Väga hea oli Slavoi Zizeki esinemine, mille esimene osa üleval näiteks siin: http://www.youtube.com/watch?v=eu9BWlcRwPQ&feature=related

    Pisut lihtsam, aga meeldivalt selge on Immortal Technique intervjuu RT-le. http://www.youtube.com/watch?v=eZvQ7cIrCGw

    Silver

    VastaKustuta
  3. Palun seleta ära, miks on raha juurde trükkimine halb?

    VastaKustuta
  4. vastuse leiad lähiajaloost. nõukogude liit tegi seda ja läks pankrotti. usa on seda teinud aga veel pole pankrotti läinud. kas siis paari aasta tagune masu polnud mitte hoiatav maavärin. matemaatikas võivad numbrid küll lõpmatusse minna aga mitte alati reaalses elus. usa võlgade kasv on progresseeruv. ehk siis, kuna raha juurde trükkimisega kaasneb inflatsioon ja mida inflatsioon teeb, kogeme omal nahal ju poes süüa koju ostes. või bensiini paaki kallates. selle lõpp ei saagi olla muu kui krahh krahhi otsa.

    VastaKustuta
  5. Pm on ju raha juurde vaja. Tööpõllule lisandub igapäev uusi inimesi. Lahkumine sealt toimub aga tunduvalt aeglasemalt. Maailma rahvastik on kasvanud tohutu kiirusega. Süüa tahtvaid suusid ja normaalset elu taotlevaid inimesi on kordades rohkem kui varasemalt. Võib olla tehti juurde trükkimisel viga seal, et anti raha valesse sektorisse?

    VastaKustuta
  6. No nii.
    Kuna Sa McNeo paistad olevat üks vähestest inimestest Eestis (?), kes selle - minu arvates äärmiselt olulise - teema vastu huvi tunneb (no vähemalt selles mõttes, et oled vaevaks võtnud terve kirjutise konstrueerida), siis peaksin ma nüüd vist veidi edasi susima.

    Alustaks siis mõnest küsimusest:
    Kuhu see asi Sinu meelest edasi läheb?
    Mis aspektid praeguse seisuga kõige olulisemad tunduvad?

    VastaKustuta
  7. Ameerikast rääkides ei näe ma põhjust, miks ei võiks tekkida ka kolmas partei, mis siis hakkab kardinaalsemaid muudatusi läbi viima. Nii suure laeva kursi muutmine ei toimu kiiresti.

    Oluline on see, et aktivistid omavahel tülli ei keeraks vaid kokku hoiaks. Mida populaarsemaks liikumine paisub, seda rohkem tekib selle ärakasutajaid ning tülliajajaid.

    Ühise sõnumi selgitamine võib suht vaevaliseks osutuda. Ma ei näe, et vastus küsimusele "what is our one demand?" oleks leitud.

    VastaKustuta
  8. Eks see asi võib võtta kaunikesti huvitavaid pöördeid muidugi. Ms minu meelest ongi asja juures kõige põnevam.
    No näiteks on juba sihukesi mõttearendusi:

    Could the Occupy Movement’s General Assemblies Replace Today’s Parliaments and Legislatures?
    By Steve D'Arcy, Saturday, October 22, 2011
    http://www.zcommunications.org/could-the-occupy-movement-s-general-assemblies-replace-today-s-parliaments-and-legislatures-by-steve-darcy

    Ma mäletan ajalootunnist, et kunagi olla olnud loosung "Kogu Võim Nõukogudele!"
    See tuli millegipärast meelde. ;)

    Aga mis puutub sellesse 'ühte nõudmisse', siis tundub, et seda vist püütakse nüüd juba üsna teadlikult vältida.
    OK. Ma ei oska tsitaate tuua, aga üsna mitmest kirjutisest on see kuidagi läbi kumanud.

    VastaKustuta
  9. Adbusters on uue kuupäeva välja hõiganud, 29. okt. Seekordse ürituse nimi on #RobinHood.

    http://www.adbusters.org/blogs/adbusters-blog/robinhood.html

    VastaKustuta