24 mai 2012

Meikar Meikar, mida sa teed?


Silver Meikari avaldus rahade liikumisest erakonnas oleks pidanud idee poolest plahvatama pommina, kuid ilmselt ei tule sealt peale valju susina suurt midagi. Ajakirjandus on samas korralikult kihama läinud; ei ole just igapäevane, kus kõige kõvema partei saladused avalikuks tulevad. Tööst ja leivast ju ära ei ütle.

Priit Toobali kommentaar oli üllatavalt tagasihoidlik, mis kinnitab veendumust, et kõik on ühtviisi patused, kedagi risti lööma ei tormata. Ehk siis teisisõnu, midagi olulist ei muutu. Tulevikus tehakse ilmselt mõned seadused ümber, et tagada puhtam ja selgem rahastamine aga probleem jääb endiselt alles.

Probleemi nimi on huvide konflikt. Ühest küljest tahab avalikkus teada mis toimub, kes on tellinud muusika ja mis muusikast edasi saab. Teisalt ei taha kodanikud kuulda partei rahalistest probleemidest, kus maksumaksja raha näiteks teede hooldusest või lasteaedade arvelt partei kassasse kanditakse.

Siia lisanduvad veel ka annetajate huvid; mitte kõik ei soovi, et äripartner, tööandja või kasvõi sugulased teaksid, kellele sa pöialt hoiad. Meikari poolt mustaks nimetatud raha ei tarvitse nii must ollagi. Kui ärimees toetab mõnda parteid, ei tähenda see tingimata mingi varjatud hanget, vaid lihtsalt seda, et neile meeldib selle partei poliitika ning sellest tulenev ärikeskkond. Jah, 'money talks', ent selge on ka see, et raha ei armasta äpusid; raha armastab raha.

Tulles Meikari personaalküsimuse juurde, et miks ta sellise avaldusega lagedale tuli on mitu versiooni. Olgu öeldud, et temas tärganud aususepuhang ei ole veenev. Kindlasti on seal teatav kogus idealismi, ent seegi pole väga veenev. Mis selles loos hapu on, viinamarjad või miski muu, teab Meikar ise kindlasti kõige paremini.

Mina pakun välja versiooni, et kuna Meikar jäi ilma riigikogulase ametist, muutus ka tema sotsiaalne staatus astme võrra madalamaks. Usun, et vastu ei vaielda ka tõsiasjale, et Kristen Michal on Meikarist omajagu seksikam ning näitsikute tähelepanu Meikari suhtes jääb suht kesiseks ja sellises olukorras on kibestumine kerge tekkima. Teisisõnu lõi Michal Meikarilt lihtsalt naised üle.

Enda au ja väärikuse tõstmiseks näikse puhtsüdamlik ülestunnistus toimivat hästi. Aga mitte minu silmis selles loos; Meikar ei ole veenev ja julge poliitik, pigem äpu, kelle priginast ei sõltu suurt midagi. Soovitan Meikaril uus töö otsida, kasvõi kullerfirmas, kus on selgelt kirjas, kes ja kuhu ja mida. Nii leiaks ta oma võimetele vastavat rakendust ja südametunnistus jääks kah puhtaks.


2 kommentaari:

  1. Anonüümne25 mai, 2012

    Mis asi on puhas raha?
    Mis asi on maailmavaade?
    Et kui projekti otseselt käima ei lükka, peale annetust, siis on raha puhas ja hing rahul?
    Mõjufaktor on null?

    Kui õlletootja tambib tuimalt triljoneid reffidele, siis reffid sama tuimalt teevad seadusi lähtuvalt vajadustest edasi ning ei võta arvesse seda, et 50% nende valimismõllust võib osutuda vale seaduse korral nulliks?
    Ning järgmistel valimistel on keskidel rohkem pappi, et linna täis kleepida :D?
    Et tõesti oleks reffidel suva ning nad on mõjutamatud?

    Üsna sinisilmne või mis? :)

    Ära ostmatuid on isegi Eesti näinud :D

    Üsna selge on, et raha on kõige alus.

    Eks see "maailmavaade" ongi ju viisakamalt öeldes isiklik heaolu, mis tuleb paratamatult kellegi arvelt.
    See, et teised ka nii mõtlevad ei muuda seda grammigi vähem isekaks, kui see tuleb kellegi või millegi arvelt.

    Aitaks kui vaadelda asju veidi üldisemalt.

    VastaKustuta
  2. Anonüümne25 mai, 2012

    Ja veel.

    Miks peaks üldse erakondi rahastama?

    Miks on vaja triljonilisi kampaaniaid valimistel?

    Ühest suust öeldakse, et oo...reklaami vähendamine või sootuks keelamine oleks populistlik.
    Aga kullakesed, mis on rohkem populistlik, kui mitte suured plakatid ja tühjad lubadused, mida linn täis kleebitakse, seda ka ajal kui lapsed nälgivad, pered on võlgades, riik ägiseb :)?

    Kui võtta erakondadelt ära valimiskampaaniad, kaoks ka see legaalne rahapesumasin, kus on mõnus miljoneid vasakule liigutada, mis iganes eesmärgil siis.
    Seda ei tehta - miks?
    Sest raha on hea liigutada, vasakule, paremale...seda pesta :)

    Mida annab siinjuures "läbipaistvus"?

    Et kui ärikas X annab miljoni reffidele annnetusena on see legaalne ja ilus/õilis/maailmavaateline, kui aga lõunalauas on see paha/kole/altkäemaks?
    Et ühel juhul on otsene mõjutamine ja teisel juhul nagu kodudutu koera abistamine?

    Tiba topeltmoraal või kuidas?



    Et lihttööline ei saa küll maailmavaate eest tööl lisanutsu.
    Samamoodi ei toeta riik töötut inimest tööotsingul - kui see pole eelnevalt kõvasti riiki maksudega nuumanud.
    Ei tehta isikunimelist kampaaniat, et oo küll on tubli mees ja võtke ta tööle :)

    Inimene vaadaku ise kuidas saab.
    Erakond aga saab riigilt nutsu kõrgete palkade näol.
    Parteitoetust ja siis on vajalikud veel "annetused".
    Ja seda kõike milleks? Et pesta kord aastate tagant ajusid tühjade lubaduste ja valedega.

    Muidugi pole see nii, seda nutsu on vaja isiklikeks huvideks, valimiskampaania on lihtsalt riiklikult kinnimakstud legaalne rahapesemine kõige kõrgemal tasemel.

    VastaKustuta