30 aprill 2018

tehisintellekti müüdid

Oma eelmise postitusega avasin peatüki teemas, mida ma täielikult ei valda. Vähemasti selles mõttes, et jäin jänni põhjenduste selgema esiletoomisega. Et siis tehisintellekt; mis see õigupoolest on.

Tehisintellekti peamine müüt peitub tema tiitlis. Justkui oleks tegemist ääriveeripeaaegu intelligentse asjandusega. Ei ole. Lähedalgi mitte. Üldse mitte.

Mida meie praegune põlvkond ei mäleta ja minagi põgusalt, oli mehaaniline masin nimega 'Feliks'.
Ülimalt keeruline hammasrattaid täis aparatuur, mis võis ühe vändakeeruga arvutada arve, mida ükski tavaline matemaatik ei suutnud. Samas olid kõik need hammasrattad matemaatikute endi poolt välja arvutatud. 

Tänasel päeval asendab seda mehaanilist masinat protsessor. Hammasrataste asemel sibavad ringi elektronid. Sellest ka nimetus - elektroonika. Ehk siis hammasrataste asemel on elektroonikas kausutusel transistorid. Jämedamas mõttes. Midagi pole jäetud juhuse hooleks - väänad vänta, tuleb vastus. Täpselt sama, mis arvutaksid paberil tavalise grafiitpliiatsiga.

Lugesin äsja Isaac Asimov'i lühijuttu, kus tulevikuinimésed olid hämmastunud tegelase võimest paberil pliiatsiga korrutada omavahel arvud 7 ja 9. Masendav. 

veelkord ja karjuvalt 
ARVUTI EI MÕTLE


Arvuti üksnes liidab, lahutab, korrutab ja jagab. Ei enamat. Üks tehe korraga. Ja teda üldse ei morjenda, kas sulle vastus meeldib või mitte. Et kas see vastus toob hävingu nii sulle kui talle endale. Ta on seesama vana feliks. 

aga ikkagist, kunagi

Millalgi kauges tulevikus võivad inimesed jõuda maale, mil nad saavad ise aru kuidas nende aju töötab. Mõistatage ära minu (siinkirjutaja) aju, ja te olete tehisintellekti loomisele kukesammu lähemal.

Jeesus vs. Kompuuter

Üks igipõline mäss. Et mis mõttes mingi ülim Jumal siin valitseb, kui ta pole kannatusi suutnud vältida. Me loome omaenda Jumala - Tehisintellekti. Koolitame ta välja; alustuseks 3 robootika seadust. Lisaks sellele, et Eesti rass peaks valitsema planeeti. Kui vaid sellest surmast endast jagu saaks. Küll siis elaks. Mis siis küll kõik ära teeks.


ps. Nagu tellitult ilmus Imelises Teaduses artikkel, mis räägib mõtteid lugevast tehisintellektist. 

"Arvutis töötas tehisintellekt, mis suudab esitatud andmete põhjal õppida ka ilma eelneva programmeerimiseta."

Kes sellist jama kirjutab? Mingid müstilised 'USA teadlased'. Ei nimesid, ei viiteid. Kujutan juba ette, kuidas meie teaduse gurud Rein Lang ja Kristjan Port käsi plaksutavad ja takka kiidavad. 

Saage aru, arvuti töötamiseks vajalikud algoritmid on välja mõtelnud inimene. Mõtlemise töö on juba ära tehtud. Arvuti ainult arvutab. Ei mõtle.


10 kommentaari:

  1. Tsitaat Teie siinsest ajaveebipostitusest:

    "Saage aru, arvuti töötamiseks vajalikud
    algoritmid on välja mõtelnud inimene.
    Mõtlemise töö on juba ära tehtud.
    Arvuti ainult arvutab. Ei mõtle."

    Palun kas Te võiksite otsida erinevate
    programmeerimiskeelte korral otsimootoritest
    käsu "eval" dokumentatsiooni ja mõelda,
    mis siis saab, kui arvuti genereerib
    programmikoodi ja siis tõmbab selle
    käsuga "eval" tööle. Palun mõelge,
    kuidas selline olukord on seotud siin kommentaaris
    toodud tsitaadiga.

    Vihje: funktsioon/käsk "eval" on olemas
    praktiliselt kõigis interpretaatoriga
    programmeerimiskeeltes, PHP, JavaScript, Python,
    Ruby, C#, jne. Programmeerimiskeeltes, kus
    "eval" funktsiooni otse olemas pole,
    näiteks C++, on võimalik teha nii, et
    programm kirjutab tekstifaili, siis tõmbab
    tööle kompilaatori, mis loob tööajal lingitava
    teegi ning seejärel laeb selle teegi
    tööajal laetava teegina mällu ja
    tõmbab sealt mingi funktsiooni tööle.

    See, kui midagi on lihtne ja masinlik,
    ei tähenda, et nendest lihtsatest ja
    masinlikest asjadest ei saaks kokku panna
    midagi väga keerukat ja "elusat". Programm
    võib kasutada ka juhuarvu-generaatorit,
    mida osad algoritmid tegelikult isegi kasutavad,
    aga see on pikem teema, mida ma ei soovi praeguses
    kommentaaris käsitleda.

    Tänan lugemast.

    VastaKustuta
  2. (kommentaar 2 osa 1)

    Kui tahta rohkem inimese mõtlemist
    jäljendada, siis võib proovida
    simuleerida seda sama mudelit, mida
    psühholoogid, näiteks kognitiivses
    psühhoteraapias kasutavad. Kognitiivse
    mudeli (minule teada oleva lihtsustatud)
    versiooni kohaselt inimese alateadvus
    analüüsib pidevalt kõike teda ümbritsevat.
    Näiteks, kui inimese vaatevälja ilmub
    järsku mingi asi, mida inimene kardab,
    tiiger, ämblik, madu, ...,
    mis just kellelgi, siis inimene
    automaatselt reageerite sellele,
    umbes nagu inimene reageerib oma
    nime kuuldes, vaid reaktsioonid
    on erinevad. Alateadvus analüüsib
    pidevalt andmeid mida meelte-sensorid
    koguvad, on hõivatud analüüsiga, ning
    midagi ära tuvastades annavad
    teadvuse osale signaali, nõnda, et
    tuvastatu jõuab teadvusse. Kõige
    kiirem tuvastuse osa pidavat olema
    lõhnade korral: enam-vähem ükskõik
    kui süvenenud inimene on, kui ikka
    kärsa-hais ninna satub, siis inimene
    seda väga suure tõenäosusega märkab,
    teadvustab.

    (Seoses 4K-tähemärgi piiranguga
    on kommentaari jaotatud mitmesse ossa.
    Kommentaar jätkub.)

    VastaKustuta
    Vastused

    1. (kommentaar 2 osa 2)

      Heli korral see ei pruugi
      nii olla. Näiteks mul endal läks kunagi
      toit köögis kõrbema, unustasin
      oad keema ja läksin oma tuppa
      programmeerima. Ma kuulsin küll, et mingi
      veider heli on, aga ma ei seostanud
      seda suitsuanduri heliga, mistõttu
      ma suitsuanduri röökimisele ei
      reageerinud, arvasin, et juu see heli
      õuest tuleb. Minu toal oli uks ja
      köögil oli uks, mis mõlemad olid
      kinni. Kui üks minuga samal ajal
      korteris viibinud teine inimene
      poleks seda olukorda ära lahendanud,
      oleks tõenäoliselt tuletõrje sisse
      murdnud, sest naabrid hiljem rääkisid,
      et nemad kaalusid tuletõrje kutsumist.
      Pärast seda juhtumit kinkis Ema mulle
      automaat-keedu-poti, mis end ise
      välja lülitab, sest ausalt öeldes,
      kui ma millessegi süvenen, siis ei tasu
      ajakavast enam eriti palju rääkida.
      Mul läheb mikrolaineahu pandud praad kah
      seal pärast soenendamist mõnikord
      uuesti külmaks, et pean uuesti soendama,
      mistõttu ma üritan mikrolaineahjuga
      toidu soendamise ajal köögitoimetustega
      tegelda.

      (Seoses 4K-tähemärgi piiranguga
      on kommentaari jaotatud mitmesse ossa.
      Kommentaar jätkub.)

      Kustuta
    2. (kommentaar 2 osa 3)

      Ehk siis, mudel on lihtne: luua mitu
      alateadvuse "agenti", kes kõik konkureerivad
      teadvuse "agendi" tähelepanuga ja
      kes on vait siis, kui nad midagi neid huvitavat
      ei ole tuvastanud. Agendi all mõtlen
      agent-orienteeritud programmeerimise kontekstis
      olevat "agenti". Sisuliselt on
      iga agent eraldi, iseseisvalt töötav,
      programm, mis võib teiste agentide/programmidega
      koostööd teha, aga ei pruugi.
      Kui mitu alateasvusagenti soovivad samaaegselt
      teadvus-agendi tähelepanu ja
      neil kõigil on tähelepanu
      saamiseks võrdne puntki-summa, siis võib
      kasutada ka juhuarvu-generaatorit, andes
      neile igale ühele mingi juhuarvu
      uueks vahe-punkti-summaks ja järjestada
      nad selle järgi, või jätta see samm
      üldse ära, järjestades agendid nende
      ID-de järgi tähestikulises järjekorras
      ja valida sealt kas eest või tagant otsast
      esimene alateadvusagent, keda
      kuulda võtta.


      (Seoses 4K-tähemärgi piiranguga
      on kommentaari jaotatud mitmesse ossa.
      Kommentaar jätkub.)

      Kustuta
    3. (kommentaar 2 osa 4)


      Kuigi, juhu-arvu-generaatoriga on ehk
      töökindlam, sest see võimaldab
      "lokaalsesse miinimumi kinni jäämise"
      sarnastest olukordadest suurema tõenäosusega
      välja tulla. Lokaalsesse miinimumi
      kinni jäämise all mõtlen olukorda, kus
      numbriliselt üritatakse leida 2 muutujaga
      funktsiooni globaalset miinimumi,
      visates korduvalt pall
      mäestiku uuritava piirkonna
      juhuslikult valitud piirkondadesse
      ning lugedes globaalseks miinimumiks
      asukohta, kuhu pall kõige rohkem pidama
      jääb, kuid vältimaks olukorda, kus pall jääb
      mäe nõlval olevale "rõdule" pidama,
      tehakse aeg-ajalt kogu mäestiku
      ulatuses maavärin, mis põrgatab
      palli üle "rõdu serva", et see saaks
      veel alla poole veereda.

      (Seoses 4K-tähemärgi piiranguga
      on kommentaari jaotatud mitmesse ossa.
      Kommentaar jätkub.)

      Kustuta

    4. (kommentaar 2 osa 5)


      Noh ja need alateadvusagendid võivad
      olla väga keerukad, kuigi, putuka korral
      võiks kaaaluda selliseid
      alateadvusagente:

      x) janu tuvastamine
      x) nälja tuvastamine
      x) putukat süüa üritava linnu tuvastamine
      x) putuka ülekuumenemise tuvastamine
      (päikese käest varju, lehe alla)
      x) seksinälja tuvastamine
      x) seksimisvõimaluse tuvastamine
      x) munemisvajaduse tuvastamine
      x) munemisvõimaluse tuvastamine

      Kusjuures, need agendid võivad
      olla oma tähelepanu võitmise
      punktisummade osas üksteisest
      sõltuvuses. Näiteks munemisvõimaluse
      tuvastamise agent võib saada
      palju rohkem punkte olukorras, kus
      munemisvajaduse tuvastamise agent
      on oma signaali andnud. Superuhke
      munemismaastik on ju täiesti kasutu,
      kui putukal pole tunnet, et
      oleks vaja muneda. Inimese korral
      on neid agente rohkem ja sõltuvusedki
      keerukamad, tagatipuks ka inidividuaalsed.
      Näiteks osa agente sõltuvad inimese
      neurokeemiast. Adrenaliin veres,
      punktisummad osadel agentidel suuremad.
      Armukeemia veres, teistel agentidel
      suuremad puntisummad. Jne.

      Tänan lugemast.

      Kustuta
  3. (kommentaar 3 osa 1)

    Mu kommentaar 2 on kiiruga kirjutatud,
    kirja ja stiili-vigu täis.
    Parandan vaid ühe, sisulisema, neist:

    alateadvuse agendid ei konkureeri
    teadvuse agedi

    tähelepanu-GA

    vaid

    tähelepanu-LE.

    S.t. alateadvuse agendid tahavad millegi ära tuvastades teadvuse agendi tähelepanu saada.

    VastaKustuta
  4. (kommentaar 4 osa 1)

    Veel üks mõttekäik, mis "tehisintellektiga"
    seondub, mille abil saab lolli masina
    võimekamaks muuta, on see, et

    TÄHENDUS SÕLTUB KONTEKSTIST.

    Kontekst aga on varasemalt kogutud
    andmete kogum. Ma ei hakka seda kõike
    lahti seletama siin, aga just täpselt
    KONTEKST võimaldab kaua koos töötanud
    või koos elanud inimestel üksteist
    mõista "poole sõna pealt" või
    hästi kompaktselt. Sama lugu erialase
    žargooniga, kus spetsialistid lisaks
    erisõnavara kasutamisele omistavad üld-tuntud
    sõnadele oma enda eriala spetsiifilise
    tähenduse. Näiteks sõna "integratsioon"
    tähendab sotsiaalteadustes on hoopis
    midagi muud kui see sama sõna
    "integratsioon" tarkvara-arenduses.
    Inglise keelne "integration testing"
    analoog sotsiaalteadustes oleks
    neonatsidele sotsiaalteaduse kontekstis
    päris mõnus propaganda-suutäis.

    Pikk teema, mida ma ei hakka praegu
    detailisemalt käsitlemagi, aga
    võtmefraas, mida otsida on "dialoogisüsteemid",
    "dialogue systems".

    Üks vastav, pool-populaar-teaduslik,
    kirjatükk ühe dialoogisüsteemide
    vana-kooli-guru poolt:

    https://www.mitpressjournals.org/doi/pdf/10.1162/coli.2008.34.4.471

    Tolle guru kodulehekülg:

    http://staffwww.dcs.shef.ac.uk/people/Y.Wilks/

    Teemaga seonduvaks otsifraasiks on ka
    "frame problem".

    http://groups.umd.umich.edu/cis/course.des/cis479/projects/frame/welcome.html

    VastaKustuta
    Vastused
    1. (Kommentaar 5 osa 1)

      See, et tähendus sõltub kontekstist,
      on ka põhjuseks, miks Google Translate
      ei toimi isegi siis, kui arvutusjõudluse
      poolest võiks ta inim-aju ületada,
      välja arvatud siis, kui Google
      arvutuskeskusse laetaks üles
      inimese poolt elu jooksul kogutud
      andmed. Arvan, et see on tehtav viisil,
      et inimlastega saadetakse kooli
      Google robot-laps. Pärast, kui see
      laps on "suureks kasvanud", saab tema
      aju sisu hõlbsalt kopeerida, sest
      tema aju on ju vaid bitijada arvutuskeskuse
      arvutite kõvaketastel. Kusjuures see
      robot-laps saab olla palju kiirema
      õpivõimega kui nimene, sest talle
      saab öise alateadvusliku infotöötluse
      jaoks ühendada töösse lisa-arvutuskeskuse
      ning erinevalt inimestest ei vaja
      selline robot-laps aju-keemia ja
      lihaste taastus-aega.

      (kommentaar jätkub)

      Kustuta
    2. (kommentaar 5 osa 2)

      Inimaju üheks eripäraks on, et selleks,
      et närvirakud saaks üksteisega võimalikult
      otse ühendada, et saaks võimalikult palju
      närvirakke ühte ruumiossa kokku pakkida,
      on ajus veresoonte ja muude
      vedeliku-kanalite arvelt kokku hoitud.
      Vedelikukanalite vähesuse
      kompensatsiooniks on UNI,
      mil olemas olevad veresooned
      kokku tõmbuvad, andes veresoone
      seina väliskülje ja aju vahelises alas
      ruumi muu vedeliku liikumiseks.
      Selle muu vedeliku liikumisega eemadatakse
      ajust ärkvel oleku ajal tekkinud
      jääkained.

      Ma pole mingi neuroloog, aga vähemalt
      selline arusaam on mulle eri allikatest
      tekkinud, kaasa arvatud raamatust nimega
      "Brain Rules":

      http://www.brainrules.net/about-brain-rules

      Tänan lugemast :-)

      Kustuta