Pisiasi ühe jaoks, suur asi teise jaoks. Elmar Vaher eksis reeglite vastu - avaliku teenistuse kulutused peavad olema põhjendatud ja õigeaegsed.
Üdini nõus sellega, et sellised reeglid on olemas ja et neid jälgitakse, kuid pidagem nüüd. Mees, kes teeb tööd nagu loom, vääriks teinekord ka kohtlemist, nagu loom. Pole pühakirjas asjata kirja pandud, et ära seo kinni härja suud, kui ta pahmast tallab. Ah, et ei tallagi, puhkab hoopis. Kindel?
Veelkord - korrektsus, põhjendatus, õigeaegsus - ilma nendeta oleks mõeldamatu täitsa päris demokraatliku kodanikuühiskonna rajamine. Ei saa nii, et vajaduse tekkides tehakse kulutus ja kantakse see hiljem 'kohtumine valijatega' kategooriasse. Või lihtsalt 'kuluhüvitis'.
Paraku on meie meedia või poliitikamaastikule tekkinud uus koll, nimega AUDIT. Et oleks pidanud helistama, et 'vaat, mu ülemus, astun nüüd lennuki peale, tarvis hunnik faile läbi kuulata; ehk tohin kõrvaklapid osta'. Ja see kah, et 'pärast mul vaja pisut mudas loperdada, kas tohib, ma ostan kummiksaapad'.
Meenub kunagine kogemus, kus ühes tuntumas arvutifirmas töötades ostsin endale oma raha eest korraliku kruvikeeraja. Isikliku raha eest, erafirmas, jah. Tsekki ei esitanud. Kedagi ei kottinud. Oleks samas olnud elementaarne, et tööandja tegeleb vajalike töövahendite muretsemisega. Aga nii polnud siis ja polnud ka nüüd.
Korrektsus, õigeaegsus ja põhjendatus peab säilima, ent tulge ometi mõistusele; mina kodanikuna ei kobiseks ka selle üle, kui selline mees rahva raha eest Big Tasty Burger'i endale nälja korral ostaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar