
FAIL?
Jätkan oma mõtet sellest, et Ühtne Eesti pole millegi uue algus, vaid osa protsessist, vaheetapp. Ma leian, et ka seekord, on puude taga päris korralik mets. Mis on siis need puud, mida me vahime ja mis meile pettumust valmistab.
1. Ühtne Eesti - sarnaneb ühe teise partei nimega
2. Eesti eest - kaaperdatud kaubamärk või IRL'i salaprojekt?
3. Kes siis veel - hoopiski Savisaare salaprojekt?
4. jaburad loosungid ja reklaamiklipid
5. kelle rahade eest? - pole vahet, mis vastus; igatepidi on paha
..ja mõned puud veel
Aga seda, mis toimub näiteks rahvameedias, ehk siis blogides; seda miks ja kui paljud sellest õhinas on, sellest ajakirjandus vaikib. Üllaülla, seal see mets ongi. Milleks lasta ennast ülesse kütta ajakirjandusest ja õhulossidest, kui selle asemel süveneda ja näha, mis on puude taga. Ei maksa lasta ennast häirida siltidest ja teatraalsusest. Etendus käib ja lõppvaatus on nägemata, ning teatrietenduse puhul teatraalsuse puudumine oleks kui Kroonika ilma Anu Saagimita. Harjuge ära.
Peeter Ojalt tahaks küsida, kus on su usk, mees? Tunnistad, et Eesti on tohutult muutunud, aga samas ei usu, et poliitika võiks muutuda, üldse kunagi. No mida sa ullike siis ootasid; et rahvas oleks tulnud barrikaadidele kutsuda ning parteid ja poliitikud oleks selle peale põlvili laskunud. Et täna teeme teatrit ja homme on meil uus Eesti? Heh, naljatilk.
Eesti on kodanikuühiskonnana aina paremaks läinud, leian mina; uus põlvkond on peale kasvamas. Või olen ma tõesti mingi udulendur? Aidake mind, peatage maa, ma tahan maha minna. Silmini sinna vanasse mõnusasse sopalompi, turvalise teadmisega, et paremaks ei lähe midagi, milleks erutuda.
või oodake, ma veel mõtlen..
Meediaekspert dr.McAivar
VastaKustutaon samuti hämmingus muidu nii asjaliku OjaPetsi hinnnangust.Onko miehellä omakin lehmä ojassa ? Kas lp. ärapanija pelgab tõesti uue parteilise jõu sündi või kardab teatrit?