Valijakompassi head ja vead

e-Riigi Akadeemia on hakkama saanud tänuväärse vidinaga, nimelt valijakompassiga. Mõeldud neile, kelledel valimiste eel valikud tegemata, ent pole mahti läbi lugeda erakondade põhikirju ning programme. 30+2 küsimust aitavad erakonna valiku lihtsamaks teha.

Küllaltki mitmed on üllatusega avastanud, et tema maailmavaated kattuvad erakonnaga, kellega ta senimaani pole tahtnud tegemist teha. Ja ka vastupidi, senine soosik näib ajavat hoopis mingit teist rida, mis sina tahaksid. Suurimad vastuolud ilmnevad foori sisse ja välja lülitamisel. Selles pole midagi kohutavat, ongi aeg ennast harida pisut.

Oht selle kompassiga on neil, kes võtavad tulemust kui lõplikku vastust, a la kui mu vaated selle erakonnaga kattuvad, ju ma siis peangi nende poolt hääletama. Ei pea ja ei tohikski sellisel moel toimida.

Üks asi on erakonna programm, teine asi reaalne elu; kas see erakond, selline programm ja suunad üldse elujõulised ja jätkusuutlikud on. Rahu ja õnne lubavad paljud, ent vaid vähesed suudavad seda ka reaalselt ellu viia. Oluliseks saab metoodika, juhid ning nende meeskonnad. Kui ikka juht on jobu, meeskond tainapea ja metoodika puhas populism, siis pole sealt midagi võtta.

Vigade poole pealt veel selline tähelepanek; kui panna kõigile küsimustele vastuseks "nõustun täielikult", ei ole tulem ühtlane. Maksimaalsed punktid saab Keskerakond ja kõige vähem IRL, vahe on seejuures lausa 20%. Kõlab minu jaoks kuidagi kahtlaselt, või ma lihtsalt ei saa sellest algoritmist hästi aru. Niipalju täppi siiski läks, et ausalt vastates minu jaoks suuri üllatusi polnud, tulem kattus seniste veendumustega.