04 detsember 2019

karma

Üsna hiljuti lõunalauas kaldus mu töökaaslaste vestlus tavapärasest pisut kõrvale - uuriti, kes mida usub. Jumalasse ei uskunud hetkel keegi; olgugi, üks nendest tunnistas, et usub siis kui vaja.

Teine tunnistas, et usub, et kui teeb head, siis juhtub ka temaga head, ning vastupidi. Esimene, see kes 'vajadusel jumalasse uskuja' oli, lisas, et tema usub karmasse. Ülemus lisas, et on näinud looduses numbreid, aga ei mõista veel nende tähendust.

Kui lubate, avan siinkohal enda usu. 

Alustagem karmast. Karmausk traditsiooniliselt tähendab seda, et kui oled oma eelmises elus pigem häid kui halbu tegusid teinud, siis sinu elujärg tõuseb. Kui varem olid rott, siis nüüd ehk kass. Minul isiklikult puudub selle usuga side - ma ei mäleta, milline oli minu eelmine elu, veel vähem mäletan, mida tegin hästi, mida halvasti. Seega, isegi kui karma peaks osutuma tõeks, pole minul sellega midagi peale hakata. Mind hirmutatakse sellega, et kui ma ülemäära mäkra mängin, sünnin uuesti rotina. Ma tõesti ei oska kommenteerida, ma kas pole kogenud, või ei mäleta.

Teine vestluskaaslane rääkis, et kui teeb head, sünnib temalegi head. Mina tema elu ei tea, seega pole mul poolt- ega vastuargumente. Või siiski, olen näinud, et neid, kes teevad head, koheldakse ka paremini. Aga see pole absoluut, see pole raudkindel. Olen näinud süütuid lapsi, kes pole ühtegi tegu veel teinud, ei head ega halba, ometigi kannatavad karistust, mida minu mõistus tõrgub kujutlemast.

Olen näinud õelaid nautlemas elu, olen näinud ja oodanud, mil ometi kuri karistuse saab. Nii mõnegi puhul piirdub see usuga - 'küll see raisk näeb'. 

Mis ma olen näinud (ütleme, et sa oled hakkama saanud suurema sigadusega); see, kes sinu sigatsemise tõttu kannatanud, on üpris motiveeritud osutama vastuteenet. Aga juhul, kui, sinu positsioon ühiskonnas tähendab suuremat võimu ja raha omamist, jäetakse sind rahule, sest leitakse, et oled juba oma osa kätte saanud.

Seega, seni kuni elad maailmas kus elad, elades elu mis elad, on mõttetu tuua end ohvriks. Enda (praegust) elu sa ju sellega paremaks ei muuda ja tulevasegi suhtes on kahtlused õhus. 

Muutuda küünikuks, muutuda hoolimatuks? Ka see pole minu südames, kaugel sellest. Pigem olla vastuvõtlik mõttele, et elu pole võrdne. Mõned meist sünnivad miljonäridena ja surevad autuna. Teised jällegi kannatavad palju, ent mäletatakse palju. Olulisim siiski on, mis sünnib sinu endaga, just nüüd ja praegu. Parafraseerides Jeesust - sinu särk on sulle kõige lähemal. 

Ohjah, ja siit veel miljon küsimust agnostikutele. Et kui Jumal on kõikvõimas ja kõikjalviibiv ja hea, et kuidas ta lubaks seda kõike kurjust. Aga mis siis, kui Jumal polegi see 'kõik'. Mis siis, kui tegemist on loomisvõime saanud psühhopaadiga, keda mitte üks põrm ei morjenda kannatus.

Olgu selle kujutletava Jumalaga kuidas on (mina tema häält kuulnud ega nägu näinud pole), jätkaks ehk inimlikul tasandil. Lihtsalt pakun välja, kui võimaluse.


17 oktoober 2019

Matemaatika ei ole täppisteadus!

Matemaatika ei ole täppisteadus!

* Et kas siis 2 + 2 ei võrdugi 4? Võrdub, rahu.
* Milles siis probleem? Lõpmatusega.

Mitte just palju aega tagasi palusin matemaatika õpetajal selgitada, miks arv astmes null võrdub ühega. Et tahaksin aru saada. Vastuseks öeldi, et matemaatikas nii lihtsalt on. No tore.

Meenub veel rasvaselt trükitud lause põhikooli matemaatikaõpikust, et negatiivsest arvust ei saa ruutjuurt võtta - selgub, et saab küll.

Ja mis veel põhikooli matemaatikast, näiteks tehted kümnendmurdudega. Täpsemalt siis 'perioodilise kümnendmurru teisendamine harilikuks murruks'. 

Ütleme, et meil on arv 1,999... ja nii lõpmatuseni. Ja ütleme, et meil on vaja lahendada ülesanne, aga see eeldab harilikku murdu. Hea, teisendame siis. Teisendamise tagajärjel saame teada, et see murd võrdub kahega. Jah just, 1,999... = 2. No kurat, ei võrdu ju!

Aga meie teadlastele, jõhkralt täppisteadlastele sellest piisab. Piisavalt täpne!? WTF? Kas see on täpne või ei ole? Ei see ei võrdu, see ei ole täpne; see on umbes, nibin nabin, enam vähem, peaaegu, aga mitte täpne.

Miks me pole suutnud välja arvutada universumi lõplikke saladusi? See on selle pärast, et me ei suuda ringi raadiuse alusel välja arvutada isegi ringjoone pikkust. Täpset pikkust ma mõtlen. No kohe täitsa täpset, lõplikult täpset. Pole võimalik, sest pii on irratsionaalarv. Sarnaseid näiteid on ohtralt.

Kõige selle juures tehakse nägu, et oleme kohe kohe avastamas universumi lõplikke saladusi. Jopp küll, see on religioon, mitte teadus.


01 oktoober 2019

CO2 - puust ja punaseks


Need, kes reedeti lõunasel ajal Tallinna Vanalinna on sattunud, on ehk kohanud ka plakatite ja trummidega varustatud rahvahulka. Alustavad üldiselt Toompealt, kust peale kõnede pidamist liigutakse trummide mürtsudes Vabaduse väljakule. Sõnumiks hukatus, kui me ühiskonnana midagi drastilist ette ei võta. Ehk siis kliima soojenemine ja inimese roll selles.

Väitesse, et kliima soojenemine on põhjustatud inimese tegevusest, suhtuvad nii mõnedki skeptiliselt. Ja kui soojenebki, mis siis, on's paanikaks põhjust? Võtsin endale ülesandeks teema lahti seletada, nii lihtsalt kui võimalik. Ma ei hakka seejuures tooma linke teadlaste raportitele, analüüsidele ega ennustustele. Lugeja võib omal käel guugeldada 'oil consumption' või 'CO2 emission' ning mu arvutused üle kontrollida. Kõik mis meile tarvis, leiab põhikooli keemia ning füüsika õpikutest.

Väidetakse, et maa kliimat soojendab päike, mitte inimene.

Väga õige, olen selle väitega 100% nõus; ilma päikeseta oleks siin pagana külm. Samas, kui kõik sõltuks üksnes päikesest, oleks meie kliima selline nagu kuu peal. Seal kõigub temperatuur päevasel ajal +100C kraadist, -180C kraadini öösel. Erinevus maa ja kuu vahel on see, et meid kaitseb gaasidest koosnev atmosfäär. Päevasel ajal peegeldab see suure osa päikeselt tuleva kiirguse kosmosesse, öösel jällegi vastupidi, peegeldab maalt lähtuva soojuse meile tagasi.

Päikeselt tuleb meie poole erinevaid kiirgusi: nt. valgus, ultraviolett, infrapuna. Need kõik on elektromagnetlained, lihtsalt erinevate lainepikkustega. Kui maa atmosfäär laseks kõiki kiirgusi ühtemoodi läbi, oleks meie kliima sarnane kuu omaga - kõik mis päevasel ajal maa peale tuleb, lahkuks öösel. Temperatuuride kõikumine poleks küll nii äkiline ja nii suurtes vahemikes, ent siiski elamiseks talumatu. 

Üks kiirgustest, mida atmosfäär hõlpsamini läbi laseb, on ultraviolett. Kui ultraviolett maa pinnale jõuab, siis tema lainepikkus muutub nii, et temast saab infrapuna. Aga tagasi kosmosesse infrapuna enam nii kergesti ei pääse vaid jääb siia 'lõksu'. Põhjuseks peamiselt süsihappegaas ehk CO2. Kui CO2 sisaldus atmosfääris suureneb, siis ultraviolett pääseb endist viisi läbi, aga infrapuna enam mitte.

Siiamaani on loodus CO2 hulka tasakaalus hoidnud; kui selle hulk suureneb, tarvitavad taimed selle rõõmuga ära, ja kui vähemaks jääb ja ühtlasi ilm külmemaks, võtavad jällegi koomale.

Mitmed teadlased väidavad, et viimase mõnekümne aastaga on CO2 sisaldus atmosfääris kasvanud drastiliselt, lausa 30%. Ja, et loodus pole suuteline seda enam endises tempos ära kasutama. Vastavalt lähteandmetele ja füüsikaseadustele ennustavad nad, et sajandi lõpuks on maa kliima temperatuur tõusnud +3C. Hmm.. +3C ei kõla just hirmutavalt, harjub ära. Ja kui merevesi selle tulemusena ka pisut tõuseb, no mis siis, ehitame kõrgemad tammid või kolime sisemaale, mõni mõis.

Paraku muretsemiseks põhjust on ja see pole veel kõik, aga sellest hiljem. Praegu jätkame uurimist, kas teadlaste väide CO2 (inimtekkelisest) kasvust võib olla tõsi, või on tegemist hoopis vandenõuga.

Süsihappegaas ehk CO2 tekib peamiselt põlemisel. Süsiniku aatom reageerib hapnikuga ja tekibki nimetatud gaas. Meile tuttavad süsiniku allikad on näiteks põlevkivi, nafta ja maagaas. Suure lihtsustamisega võib ütelda, et tegu on süsivesinikega; maagaas kui kõige 'puhtam'; nafta ja põlevkivi sisaldavad ka muid aineid. Nagu nimi ütleb, koosneb süsivesinik süsinikust ja vesinikust.

Kõige lihtsam süsivesiniku molekul on CH4, ehk metaan, ehk maagaas. Koosneb ühest süsiniku ja neljast vesiniku aatomist. Kui see molekul hapnikuga reageerima panna, tekib saadusena CO2 (süsihappegaas) ja H2O (vesi). Sama kehtib ka nafta ja kivisöega.

Nüüd põnev küsimus - kui palju tekib süsihappegaasi 1 kilogrammi süsivesiniku põlemisel?

Toon näiteks metaani põlemise reaktsioonivalemi:

CH4  +  O-->  CO+  H2O

Et lõppsaadust sama palju oleks kui lähteaineid, tuleb valem tasakaalustada.

CH4  +  2O-->  CO+  2H2O

Mendelejevi tabelist leiame aatommassid, millede abil saame arvutada molekulide massi ja suhte. Arvutus ütleb meile, et 1 kg metaani põlemisel tekib 2,75 kg süsihappegaasi ja 2,25 kg vett. Selle juures tarbitakse ära 4 kg hapnikku. Nafta põlemisel tekib süsihappegaasi pisut rohkem, ümmarguselt 3 kg.

Edasi järgmise küsimuse juurde: kui palju tarbitakse maailmas naftat?

Maailmas tarbitakse ümmarguselt 100 miljonit barrelit naftat päevas. Umbes 30% sellest kulub energia tootmiseks.  Mis omakorda teeb umbes 10 miljonit tonni süsihappegaasi. Päevas, ma kordan, päevas.

Jätsin arvutustest lihtsustamise mõttes välja kivisöe ja gaasi. Igal juhul on kogused sedavõrd üüratud, et meie kujutlusvõime isegi ei hooma seda. Ja nüüd tulla väitma, et need kogused on köömes, et kaob nagu tilk merre, et loodus teeb ampsamps ja mure lahendatud? Nagu ühest allikast võisin kuulda, et tore ongi kui süsihappegaasi juurde tuleb, siis puud mühinal kasvavad. No ma ei tea, mis valemiga need puud kasvavad, kui me neid nagu umbrohtu maha niidame.

Kui nüüd kliima soojenemine kõrvale jätta, siis sellega pole veel CO2 saaga lõppenud. Suur osa süsihappegaasist lahustub meres, mis sellest tulenevalt happelisemaks muutub. Mis omakorda mõjutab sealset elustikku. Jällegi väide, et milles probleem, planeedil maa on CO2 sisaldus minevikus oluliselt suurem olnud. Probleem on selles, et loodus ei talu sedavõrd drastilisi muutusi lühikese ajaga. Näiteks on meredes massiliselt surema hakanud korallid, mis on väga tähtis vahelüli toiduahelas. Korall paraku ei taastu sama hõlpsasti kui võilill.

Selleks korraks aitab küll. Kui lugeja eelneva jutu peale õlgu kehitab, pole ka ülejäänul mõtet. Aga ühes olen kindel; muutused on tulekul, meeldigu see või mitte.

25 september 2019

Greta Thunberg - kapitalistide hirm


Vanal hallil ajal oli kõik hästi, isegi 'Pariisi kliimalepe' saavutati. Et paneme autodesse akud ja edaspidi sõidame elektriga.

Aga ei, mingi plikatirts rootsimaalt arvas, et pole tehtud piisavalt ning asus streikima. Istus ühes naiivse käsitsi kritseldatud plakatiga valitsushoone ette, selle asemel, et kooli minna. Nii kolm nädalat jutti. Lisaks jagas traktaate tekstiga, mille kohaselt 'täiskasvanud tema tuleviku persse keeravat'.

Kuna nädal aega jutti tänavakividel istumine tagumiku kangeks teeb, leppisid Greta ja talle lisandunud mõttekaaslased, et edaspidi protestitakse ainult reedeti. Nii sündis liikumine #FridaysForFuture. See kõik sündis pisut rohkem kui aasta tagasi.

Tänaseks on liikumine haaranud miljoneid koolilapsi, kes, jah arvasid õigesti - teevad igal reedel koolist poppi, et taguda trummi läheneva katastroofi pärast. Kummalisel kombel on liikumine maailma valitsevatele rahabossidele korda läinud. Ei tea miks?

Mul on teooria. Teooria ütleb seda, et senine majandusmudel keeratakse pea peale. Sellal kui tuhanded, parasjagu Egiptuses silmaringi laiendavad keskklassi kodanikud Thomas Cooki peale pahased on, ütleb miljonite noorte iidol Greta Thunberg, et tema lennukiga ei lenda. Et säästab loodust. Oh vaesed reisibürood, teie tulevik on tume.

Interneti "autoriteetsetest" allikatest võis lugeda, et Greta on vaimselt haige, kellele ei peaks suuremat tähelepanu pöörama. Tõsi, allikas hiljem vabandas, et eksiti väljendustes. Aga sõnum ise? Jõudis kohale? Ilmselt mitte.

Milline see tulevik siis on? Minu jaoks üsna lill - väheke soojemad suved ja üks kraad soojem Paralepa rand. Minu laste jaoks - pisut kehvem.

Ehk siis valik minu eakaaslastele on see, et kas elame ja naudime mis antud või võtame vastutuse. Kutsun üles võtma vastutust. Me ei pea tagumiku alla sättima viimase sõna maasturit, kui jalgsi saab kah. Me ei pea kaebama, kui kütuseaktsiis jälle tõuseb. Me ei pea laiutama rohkem, kui elamiseks tarvis. Oleme laiutanud juba piisavalt, on aeg ennast koomale tõmmata.

Noortele aga, tehke häält. Olge aktiivsed, see on teie võimalus. Palun üksnes arukust, et mitte märatsema hakata. Põletada ja lõhkuda annab kõike, üles ehitamine on märksa vaevalisem. 

Ma usun teisse



09 september 2019

Hong Kong - Hiina kevad

Nagu mõni ehk uudistest märganud, teab, et Hong Kongis toimub miskit. Rahvas on tänavatel ja nõuab; igal nädalavahetusel ja seda juba pea neli kuud jutti. Ja rahvast on tänavatel omajagu, lausa miljoneid. 

Hong Kong oli omal ajal osa Hiina territooriumist. Õigupoolest on ta juriidiliselt siiamaani Hiina osa. Riigi, või siis osariigi ajalugu on aga  rahva identiteediga teinud oma töö, mida Pekingil (Hiina pealinn) kaunikesti raske, kui mitte võimatu tagasi pöörata.

Lugu algas juba mõnisada aastat tagasi, ajal mil Britid maailma vallutasid. Hiinast leidsid Britid aine, millest nad sõltuvusse sattusid, ega enam loobuda suutnud. See aine oli tee. Jah, harilik tee. Kellaviietee.

Hiinlased, nähes kui hulluks võib Britt tee pärast minna, kehtestasid reegli, et teed saab üksnes kulla eest. Ja kulda need Britid ka maksid. Maksid senikaua, kuniks kuld otsa hakkas saama. Paraku avastasid Britid, et Hiinlastel on samuti mõned nõrgad kohad, ja üks neist nimelt oopium. Ja seda Hiinlased kohe väga tahtsid, nii väga, et olid nõus samuti kullas maksma. 

Nii see äri käis mõnda aega - Britid ostsid teed ja Hiinlased ostsid oopiumi. Kuna kuld nõnna raske oli, siis seda väga kaugele ei veetud. See püsis Hong Kongis. Täna oli ta Hiina oma, homme Brittide oma. Üksnes tee ja oopium vahetas asukohta ning leidis ohtrat tarbimist.

Kõik olekski lill olnud, ent see va oopium hakkas Hiinlaste ajudele. Keegi ei taht enam tööd teha, palju lahedam oli pilves olla. Ning ühel hetkel oli Hiina bossidel selgus majas ja kannatus katkenud. Ehk siis, oopiumile kuulutati sõda. Et see oopium suuremalt jaolt Briti laevadel asus, kuulutati sõda sisuliselt Brittidele. Britid teadagi, ei kannata, kui keegi neid tõukama tuleb. Ja nii see sõda lahti läks.

Peale seda kui hulgakaupa laevu merepõhja - ja veel enam mehi enneaegu Aabrahami sülle saadeti, leidsid vaenupooled, et olgu siis nii, oopium jääb ära, aga äri on igavene. Tehti leping: Hong Kong, närune sadam, jääb Brittidele 99 aastaks rendile. Tehku ja olgu.

Need 99 aastat venisid pisut pikemaks, nii umbes 156 aastaks. Siis aga tehti ajalooline leping (aastal 1997), et olgu, Britid lahkuvad, ent ühel tingimusel: Hong Kong jääb iseseisvaks järgmised 50 aastat.

Nonii, kuhu me jõudsime? Ahjah, iseseisva Hong Kongini. 

Hong Kong, Hiina jaoks sama mis Peeter I jaoks Eesti, aken; aken välismaailma. Hong Kong tootis mitte just hiljuti ligi 40% Hiina ee.. aidaku mind nüüd majandusteadlased, aga midagi väga palju. 

Paraku, tehnoloogia ja särkvärk arenedes, on Hong Kongi panus Hiina majandusse langenud ligi 2% juurde. Mitte, et Hong Kong oleks kehvemaks jäänud, vaid et Hiina on arenenud. 

Nii.. oled sa mõttega kaasas? Hong Kongi rahvas, olles nii umbes 2% Hiina majandusest, nõuab iseseisvust. 

Lasta neil minna, või mis nendega üldse teha. Haritud politoloogid räägivad, et Hiina peab säilitama oma näo. Ehk siis Hiina korraldab tapatalgud ja näitab mis maksab Pekingi sõna.

Ma pakun sootuks teise stsenaariumi - Hiina lasebki Hong Kongil minna. 

Elagu ja olgu ise.




29 august 2019

kui tegusa mehe jõud raugeb

Õhtuleht, mis muidu üdini kollane, avaldas artikli, mis räägib sootuks teisest värvist. Palju koledamast värvist.

Nimelt on endas leidnud tahtmist ning jaksu 40+ isa randasid rämpsust puhastada. Paraku on rämps suurem kui mees. Ja ühel hetkel sai mehe ramm otsa. link

Ma pean siinjuures olema aus nii enda laste, kui teiste samavanuste noorte suhtes - jah, mina olen olnud osaline teie keskkonna täis pasandamises. Vabanduseks võin üksnes seda ütelda, et ma ei adunud ega teadnud, mis tagajärgi minu tegevus või selle puudumine endaga kaasa toob. Või, olgem korrektsed - mind ei huvitanud kah väga.

Sinna perioodi mahub ka aeg, mil nii mina kui mitmed mu usukaaslased uskusime, et jah, maailm lähebki hukka, aga siis tuleb Jeesus tagasi ja kõik õiged võetakse taevasse. Ja kõik uskmatud jäävad siia oma patu tagajärgi nautima. Kõlab nagu plaan.

Üks kahest: kas on Jeesusel äratuskell katki, või on Taevasel Isal veel suurem ja ägedam plaan. Andke tuld pühaisad, andke tuld.

15 august 2019

viga, mille tegi Elmar Vaher

Kujutad sa ette, et oled riigi ühe tähtsaima ameti peadirektor, nonii, ütleme politsei ja piirivalve peadirektor. Ja siis ühel päeval astub su uksest sisse pizzakuller. Esitab sulle paberi, millel on kirjas, et 'jah, olen nõus, et homme hukatakse mind avalikult ja võimalikult suure häbi saatel'. Ja palutakse sinu allkirja.

Ja siis, kui sa viisakalt ütled sellest imelisest hetkest ära, esitatakse sulle teine paber, milles kinnitatakse, et hukkamine toimub niiehknaa. Aga seal on juba tähtsa tegelase allkiri - virtuaalne. Tähendab.. nagu oleks, aga tegelikult pole. 

Ehk siis, pizzakuller.. tähtis nägu peas, nagu arvaks, et teebki oma tööd, loobib sind printerist pool tundi tagasi välja lastud pahnaga. Ja et seda venda peaks nagu tõsiselt võtma? 

Aga Elmar Vaher võttis. Ma saan temast isegi aru - tema ametivanne ja värk nõuab, et ka kodanikud teaksid, mis toimumas on. Jaa, Elmar, ma saan aru, aga pea nüüd hoogu. Selle asemel, et paberid otsemat teed paberihunti saata, tulid sa nendest suuremale ilmale rääkima. No ei ole vaja, saa aru, ei ole vaja. 

Vähe veel puuduks, kui Vaher hakkaks ette kandma, et temale tundmatu kodanik Ajuvaaba Tumbaumba maalt saatis emaili, et Vaher nüüd kohe miljonär, juhul kui aitab paar pisiasja pangas korda saata. 

Ausõna Elmar, sa langesid lõksu, lausa haledalt. Sellegi poolest, ma toetan sind :)