04 august 2020

Kukele koolimajad, teeme nendest õmblusvabrikud

Olukorras, kus koolimajad oma eesmärki ei täida, leiaks neile ehk asisemat rakendust. Aga sellest pisut hiljem. Räägiks esmalt hoopis hariduse omandamise võimalustest.

Kuna e-õpe üha enamat menu kogub, korraldaks ümber kogu senise hariduse omandamise. Mis oleks kui haridust omandataks kui autojuhilube. Inimene kes tahab vastavat luba, registreerub koolitusele, ning kui koolitus läbitud ja tunneb et on valmis eksamiks, maksab riigilõivu, mispeale läheb eksamile.

Samamoodi võiks olla korraldatud ka ülejäänud hariduse omandamine. Pole piiranguid, pole tähtaegu, pole koolivaheaegu. Kui tahad, võtad matemaatika kursuse, omandad selle endale sobivas tempos, olgu kaks kuud või kaks aastat. Materjalid ja õpikud on vähemasti reaalainete tarvis olemas nii paberkandjal kui digitaalselt. Kursuse arvestuse saamiseks saadad tehtud tööd vastavale komisjonile. Tahad eksamile minna, palun, maksa riigilõiv ja mine.

Mis oleks sellise korralduse eeliseks? Esiteks paindlikkus ja otstarbekus.

Enamus ameteid mis töötajatel on, vajavad üksnes murdosa haridusest mida praegune korraldus pakub ja peale sunnib. Mis tähendab ühtlasi seda, et enamus energiast mis kulub õpetamisele ja õppimisele, on raisatud.

Mis saab otudest?

Heakene küll, e-õpe ei sobi kõigile. Selleks on erinevaid põhjuseid. Need võivad olla tervislikud või vaimsed, sotsiaalsed (lärmakas kodune keskkond) või majanduslikud (ei jaksa igale lapsele isiklikku arvutit osta). Näiteks kui inimesele ei sobi e-õpe, kuna ta lihtsalt vajab õpetajat, kes oleks vahetus läheduses, selgitamaks miks negatiivsest arvust ruutjuurt võtta ei saa. Sellisel juhul saadab perearst õpilase vastava eriala asjatundja juurde, kes siis kirjutab tõendi, et jah, see õpilane pole suuteline vastavat haridust omandama üksnes e-õppe kaudu.

Kui nüüd õpilane, kellel puudub vabandus, mille kohaselt ta pole suuteline e-õppega haridust omandama ja soovib sellegi poolest lähedusõpet, peab selle luksuse eest lihtsalt peale maksma.

Koroonapühad

Veel üks võimalus selgemal moel korraldada koolielu, oleks kehtestada koroonapühad. Varasematel aegadel mil Eestis talviti külmemaid kraade võis esineda, kehtisid külmapühad. Nüüd võiks sama asja korraldada ka koroona suhtes. Näiteks, lisaks ilmateatele antakse ka koroonateade. Juhul kui skaala kisub punasesse, jääb koolipäev ära. Kaob vajadus oodata järjekordset valitsuse istungit piirangute kehtestamise kohta. Sama teavet saavad kasutada ka kõik muud teemast sõltuvad asutused.

Mis puutub koolimajadesse, siis mina nendel rakendust ei näe, vähemasti praeguses olukorras. Neid köetakse ja hooldatakse, ometi on nad tühjad. Pakkuge lahendusi.

22 juuli 2020

Düstoopia evangeelium

Düstoopia - kontrollitud ühiskond


Düstoopia suurimaid lubadusi on, et hullemaks enam ei lähe. Vähemasti seni kuniks düstoopia kestab ja valitseb. Samal moel ta ennast ka ühiskonda sisse smugeldab, hirmutades jubedustega, mis kohe juhtuma hakkab kui olukorra üle kontrolli ei võeta. 

Düstoopia esitleb ennast utoopiana, maalides silme ette täiusliku ühiskonna, kus kõigil on eesmärk ja koht, kus kellegil pole puudust, kus valitseb harmoonia ning korrastatus. Et aga selline ideaal püsima võiks jääda, tuleb määrata inimesed, kellede kohustuseks on valvata korra püsimise üle. Vastutusega kaasneb mõistagi õigus.

Hea uus ilm (Brave New World)


Sattusin vaatama väskelt ilmunud TV sarja 'Brave New World'. Sarja sisuks on kõrgelt arenenud tuleviku ühiskond ja selle allakäik. Sari põhineb aastal 1932 ilmunud samanimelise raamatu (a. Aldous Huxley) ainetel. Raamatust on ka varem filme tehtud, aastal 1980 ja 1998, ning seda loetakse üheks märgilisemaks teoseks Orwelli '1984' kõrval.

Selles 'ideaalses' ühiskonnas on inimesed jagatud klassidesse juba eostamisest alates. Vastavalt ühiskonna vajadusele toodetakse vastavate omadustega inimesi. Targematest ja ilusamatest saavad Alfad, neile järgnevad Beetad jne. Lapsepõlvest peale tehakse neile selgeks, et nad on kõige õnnelikumad just sellisena nagu nad on ja klassis nagu nad on. Teravama emotsiooni maha surumiseks ja õnnetunde tekitamiseks tarvitatakse regulaarselt vastavate omadustega tablette. Ja ühiskond ongi õnnelik, kõik töötab kõik toimib, pole nälga, kannatust ega vägivalda. Idüll paraku kestma ei jää, kuna ühiskonda satub 'Metslane', kelle filosoofia kõik vussi keerab.



Religiooni viimane võimalus


Religiooni eesmärgiks on laieneda ning püsima jääda. Seni kuni inimesed karjakaupa ja vabast tahtest religiooni juurde tulevad, on kõik hästi. Lugu läheb pingelisemaks siis kui ilmub konkurent, kelle kõrval vanad uskumised ja rituaalid rahvahulki järjest vähem köidavad. Siis tuleb kasutusele võtta äärmuslikumad meetmed, tehes kompromisse seniste tõeks pidamistega. Seda saadab aegadest tuntud õigustus, mille järgi eesmärk pühitseb abinõu.

Seda protsessi on märgata USA's, seoses Donald Trumpi isiksusega. Donald Trump lubas kaitsta traditsioonilisi väärtusi, olles vastu abortidele, pederastidele ja rätipeadele. Nende lubaduste peale kuulutasid evangeelsete kristlaste tunnustatud prohvetid Trumpi Jumala enda poolt valitud meheks. Ja kui juba selline märk on maha pandud, siis pole enam taganemist.

Viimasel ajal on aga üha sagedamini hakanud kostma kahtlusi, kas Trump ikka õiget asja ajab ja üldse õige mees on. Progressi sõnumites ja meeleolu muutuses on märgata näiteks 'Charisma Magazine' artiklites. Kui varem oli valitsevaks tooniks kiitus ja tänu, siis nüüd manitsetakse inimesi usku Jeesuse, mitte Trumpi peale panema. Tunnistatakse, et Trump pole ideaalne, pigem usule kahju teinud aga alla sellegi poolest ei anta.

Põhjuseks hirm, mille kohaselt vallutab Ameerika sotsialism. See aga on ju kohutavaim asi üldse, mis Ameerikaga juhtuda saab. Ja siis muidugi tapetakse lapsed, tulevad pederastid ja rätipead. Mitte, et seni see kõik puudunud oleks, aga kui Trump saab veel neli aastat võimul olla, küll ta siis korra majja lööb.

---

Hirmu muutuste vastu ja ihalust kõva käe järgi võime kohata ka siin, meie omal maal. Meie oma 'Messias' on juba aristokraadiks kuulutatud, mis siin enam.

Aga pole hullu, küllap leiame meiegi metslase, kes vaba hingamise ilusamaks kuulutab.


16 juuni 2020

anarhia kui ühiskonna nullpunkt

Mine sipelga juurde, sina laisk,  
vaatle tema viise ja saa targaks!
Kuigi tal ei ole pealikut, ülevaatajat ega valitsejat,  
valmistab ta siiski suvel oma leiva  
ja kogub lõikusajal oma toiduse.

See salm on pärit piiblist, õpetussõnadest. Vaevalt, et manitsuse kirjutaja anarhiat silmas pidas, ometigi sellest siin  juttu on. Ühiskonna toimimiseks pole valitsejate olemasolu tarvilik.

Mis asi on anarhia?

Anarhia (kr ἀναρχία 'võimuta olek, valitsemise puudumine') on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond;

Anarhia teema juurde tõi mind hiljuti loetud raamat: "Ilmajäetud 'teisiti mõistetud utoopia'". Autoriks Ursula K. Le Guin, tuntud ulme ja fantaasia kirjanik. Raamat räägib kahest teineteise ümber tiirlevast planeedist ning nende ühiskondadest. Planeet Urras on sarnane meie maaga, ühes lopsaka looduse ja õitsva kapitalismiga. Planeet Anarres meenutab Marssi, pisut rohkema õhu ja veega, ent ometi karm, külm ja kuiv kõrbeplaneet.

Mingil hetkel otsustas käputäis fanaatikuid õitsva kapitalismi kukele saata ning asuda elama Anarresele. Läbikäimine kahe planeedi vahel piirati üksnes hädavajaliku kaubavahetusega; muu suhtlus ja läbikäimine oli totaalselt keelatud - müür oli vahel. Anarrese elanikud leiutasid lausa uue keele, mis vastaks uue ühiskonna ideele. Enam ei saanud ütelda, et 'see tool on minu oma', sest mitte miski polnud kellegi oma - kõik oli ühine, tarvitatav üksnes selge vajaduse korral.

Tingimused Anarresel olid sedavõrd askeetlikud, et kõik oli normeeritud: toit, töö, puhkus, suhtlus jne. Keegi polnud looder, keegi ei söönud ülearu, kellelgi polnud suuremat puudust kui teistel. Üksikuid loodreid aegajalt küll tekkis, ent osutusid ühiskonna poolt tõrjutuks, kuniks nad suundusid vabatahtlikult 'parandusasutusse'. Töökorraldus oli usaldatud arvutisüsteemile, mis suunas inimesi sinna, kuhu oli vaja. Kõik toimis, ühiskond püsis elus ja oli õnnelik oma vabaduses. Suuremalt jaolt.

Peategelane Shevek, mõned põlvkonnad hiljem nii rahul polnud. Shevek oli teoreetiline füüsik, täis fantaasiaid aja, ruumi ja mateeria suhtes. Shevek tahtis oma fantaasiad raamatuna välja anda, ent ühel või teisel või kolmandal põhjusel jäi see ikka ja jälle toppama - klaaslagi oli peal.

Iroonilisel kombel osutus anarhistliku ühiskonna suurimaks ohuks anarhist, revolutsionäär. Revolutsioon oli ära toimunud, idee ellu viidud, mida sa siin enam. 

---

Ulmekirjandusest rääkides arvatakse tihti, et jutt on mingist tuleviku ühiskonnast või mitte kunagi täituvast utoopiast. Nii võibki märkamata jätta, et mõnikord räägitakse hoopis minevikust. 

Iga ühiskond, mis on tardunud oma korda, seadustesse, keelde, rahvusesse või kommetesse, sureb lõppeks. Egiptuse püramiide võid tänasel päeval veel imetlemas käia, ent mõned tuhanded aastad edasi on nende asemel vormitud hunnikud kivipuru. Ainus võimalus püsima jääda on muutuda. Selle nimi on evolutsioon.

Anarhia vastandiks võiks pidada autoritaarset korda, kus üks isik otsustab kõik. Seda kes elab, kes sureb ja kuidas sureb. Elama jäetud nimetavad valitsejat Valgustatud Monarhiks. Sellel on siiski ka teine nimi: Terrorist.

---

Täiuslikku aegade lõpuni püsivat ühiskonna korda ei saavuta me kunagi. Sest nii kui me selle korra kivisse oleme raiunud, sureb see kivi surma - aeglaselt pragunedes, mõranedes, murenedes, kuniks järgi üksnes tolm.



01 juuni 2020

Ameerika Kevad

 
Kas tõesti on see juhtumas just nüüd ja meie ajal? Kas tõesti on Ameeriklased hülgamas vägivalla ja ülbuse? Kas tõesti läheb neile korda pigem õiglus, kui et üle üksteise laipade ronida kõrgemale ja kõrgemale, nimetades seda 'õnne püüdluseks'. Kas tõesti suudab Ameerika põlvitada ja kahetseda omi patte; põlisrahvaste hävitamist, neegrite orjastamist, enda seadmist ülemaks kui kõik teised. Kas tõesti?

'America First', kuulutas Donald Trump, millele vastasid pooled kodanikest. Päris kindlasti ei mõtelnud suurem osa neist, et see tähendab seadusetut vägivalla kasutamist seaduse esindajate poolt. Sest mis mõtet enam üldse seadusel, kui tegusid õigustatakse ideega. Idee, et kui sina oled neeger, siis pead surma surema; idee, et kui usud teist Jumalat, pead surma surema; idee, et kui oled teiselt maalt, pead surma surema. Idee, et kui su larf mulle ei meeldi, pead surma surema.

Kas tõesti juhtub see, et kõrgemal võimupositsioonil olevad inimesed võtavad mõistuse pähe ja noomivad alluvaid, et ärge enam neegreid tapke? Võimalik. Aga vähe usutav.

Mis ma näen, on see, et Ameerika rahvas läheb läbi puhastustulest, mille taga on dragöödia ning laipade hunnikud. Laipu on Ameerika rahvas näinud ka varem, see pole neid takistanud end Suureks Rahvaks nimetamast. Ehk on tõesti hunnikud liiga väikesed olnud.

Mis muud kui varuge soola, vett ja makarone. Võib vaja minna.



30 mai 2020

KUUM! Ameerika mässab

Juhtus üks õnnetu asi, et politsei tappis töö käigus vahistatu. Ikka juhtub. Selle politsei kohta oli ka varem kaebusi tulnud, et ta kasutavat ülemäärast jõudu. Nüüd sai rahval küll ja küll; nii selle politsei vastu kui kogu süsteemi vastu, mis lubas sellel politseil edasi tegutseda.

Hukkunu nimeks George Floyd ja linna nimi Minneapolis


Tulemus (pmst põletati terve linn maha)
.

Nüüd mässab terve Ameerika

---

25 mai 2020

Eepilised maasikad

Õnnitlen sind, Eesti kodanik - pole meil varem juhtunud, et maasikate saatus määrab ka rahva tuleviku. Unustatud on kartulid ühes nende koortega, saaks vaid omaenda maasikat.

Nagu valitsus karmilt öelnud, 'igasugu valelikud, orjalikud ja covid-19 haiged hoidku käbarad eemale meie maasikast. Kui on rahval endal jaksu maasikaid korjata, siis korjaku. Kui ei, siis sööme kasvõi mädand maasikaid. Eesti rahva iseseisvus ega tervis pole müüdav. Halleluuja. Hurraa.'

Vestlesin hiljuti ühe kodanikuga, kes oli varem avalikult teatanud, et tema on 'EKRE valija'. Esitasin talle pingevabas õhustikus küsimuse, et miks ometi? Vastas tema, et ega ta programmidest suurt midagi ei tea - tahtis lihtsalt uusi nägusid näha. Reform ja teised olid põhjalikult ära tüüdanud. 

Pean ütlema, et jagan seda tunnet. Tõepoolest, Reform purjetas uljalt parimate sekka, samas kui alamal rahval aina kehvemalt ja kehvemalt läks. 

Ka minul on elus nii paremaid kui kehvemaid aegu olnud. Kogemus ütleb, et kui saabuvad paremad ajad, no lausa nii paremad, et ei pea poes vorsti hinda vaatama, siis tõesti ununevad kõik vaevad mis seni nähtud. Ega tahagi meenutada, kui aus olla. Aga just nii toimibki võimu võõrandumine rahvast. 

Ma mõistan, et rahva esindajaks pürgimine pole odav - sa ohverdad lõppeks oma eraelu ja lähedasedki. Lisaks pead olema sõltumatu võimalikest seaduste ostjatest. Mis kõik lõppeks tähendab seda, et rahva valitul peabki olema palk mis on ka palk.

Ahjah, kuhu ma nüüd jutuga kadusingi; see 'EKRE valija' lisas jutule, et on pettunud. Paraku jäi mul aja nappusel selgusetuks, milles nimelt. Kas ta pettus, kuna programm täideti või jäi hoopis täitmata?

In your face, EKRE, sinu valijad on pettunud sinus. Võimle pisut veel, tee veel midagi, mölise veel, lamise, ma palun, anna tulla. Solva, halvusta, ülbitse - see on ju sinu Trump.

---

Mis puutub õiglasesse töötasusse, siis on üsna suur vahe, kui mina kodanikuna, proletariaadina kui lubate, kutsun üles teisi omasuguseid mitte sõlmima haletsusväärseid töölepinguid - ja selle vahel, kui ettevõtjaid hakatakse valitsuse tasemel käsist väänama. Võin nüüd riigi nimega eksida (parandage mind kommentaariumis), kuid kas polnud see Moldaavia, kus ettevõtjatele määrati sund töötajatele palka maksta. Et siis Euroopa pesamuna, hülgamas orjanduslikku korda, pole tegelikult palju paremat kui Moldaavia. Palju õnne, 'EKRE valija'. 


ps. kingitus Kaitsjatele ühes muusikalise külalisega





ps. ps. olen leidnud oma usu, mida kõigutada on raske. usun, et Eesti riiki ja rahvust ei ähvarda ei reform ei ekre, ei sots ega kesk. isegi mitte eesti 200, rääkimata isamaast. usun, et Eesti riik ja rahvus elab iga inimese südames, kel armas Maarjamaa.

08 mai 2020

ma ei taha teada, kas ma olen haige

Ma tunnen ennast hästi, sedavõrd hästi, kuidas üks keskeakriisi ületanud heas füüsilises vormis meesterahvas ennast üldse tunda võiks. Ma toitun teadlikult mitmekesiseselt ja rikkalikult. Puhkan, magan, väldin stressi.

Aga ma ei tea, ehk olen ma viirusekandja. Ma tunnen ennast hästi, sümptomeid pole. 

Testimima minna paraku julgust jagub, sest ma võin olla positiivne. Kasutan igapäevaselt ühistansporti, kasutan maski, ent siiski, vahest kui nina tahab sügamist, ma sügan.

Ma tean, et mina elan selle viiruse üle. Minu toitumine ja elustiil annavad selleks kindluse. Paraku sõltun ühiskonnast minu ümber. 

Seega palun ärksamaid meeli järgima eeskuju, mis meie eluolu vähegi normaalsusesse tagasi tooks. 

Sest kui me seda ei tee, siis tuleb teine laine, Jüril läheb katus katki ja kaugel pole Hitleri taassünd.

Ja ma ei tee nalja.

23 aprill 2020

RÕÕMUSÕNUM - VIIRUS ON VÕIDETUD!!!

Jah, nii see on; juba kolm nädalat tagasi puhus legendaarne jutlustaja Kenneth Copeland viiruse peale Jumala tuult. Väga võimas. Muljetavaldav.

Video originaal on siin (viiruse sõitlemine algab 27:15):


Et esinemine sedavõrd  tegus oli, tegid tema sajad, kui mitte tuhanded fännid sellest oma versiooni, pannes sõitlemisele taustaks muusika. Üks neist on siin:


Erinevaid muusikalisi versioone sõitlemisest leiad järgmise lingi abil:
https://www.youtube.com/results?search_query=kenneth+copeland+corona+remix

Halleluuja

21 aprill 2020

Tuhat aastat pärast koroonat


Evolutsiooniteooria räägib meile, et elu algas millestki väga lihtsast; kuivõrd lihtsaks saab pidada ülimalt keerukat molekuli, mis soodsate tingimuste juures suudab ennast paljundada. Katseliselt on seda raske korrata, kuna see kõik toimus miljonite aastate jooksul. Praegune inimkonda põlvili suruv viirus on samuti üks neist keerukatest molekulidest, mida elavaks asjaks oleks nimetada palju, ent ometi, jama rohkem kui rubla eest.

Probleem selle viiruse jaoks on see, et ta kahjustab peremeesorganismi, põhjustades mõnikord ka selle surma. Kõrgemale arenenud organism hävitab lõppeks selle viiruse, olgu hind milline tahes. Õigupoolest on hind määratud - elu või surm.

Evolutsiooniteooria koos teadmistega keemiast ja füüsikast räägivad ka seda, et kõik on muutumises, ehk muteerumises. Keerukaid molekule, keerukaid infokandjaid ootab sama saatus -  nad kõik muteeruvad. Valdav enamus muteerunud infoühikutest on määratud hukule, nad pole lihtsalt konkurentsivõimelised. Liiga kuum, liiga külm, mis iganes on liig, see hävitab nad. Edasi pääsevad üksnes mutatsioonid, mis suudavad elada nii külmas kui kuumas, nii näljas kui külluses.

Mis oleks kui tänane hukatust külvav ja samas hukule määratud viirus muteeruks selliselt, et ta ei kahjusta peremeesorganimi, vaid pigem osutuks kasulikuks. Parandaks näiteks ainevahetuse protsesse või võitleks teiste konkureerivate viiruste vastu. Kui uue muteerunud viiruse üldine signatuur jääks samaks, osutuksid praegused viirusele resistentsed organismid aegunuks. Edu saavutaksid hoopis need, kes on viirusele vastuvõtlikumad.

Tuhande aasta pärast võib meil eksisteerida kaks inimliiki või rassi - üks neist precorona, teine procorona. Procorona rassil või liigil võib olla mingi oluline eelis, mis tasa ja märkamatult võtab võimu üle. Nii nagu homo sapiens võidutses neandertaallaste üle. Ehk siis, tuleb uus rass või liik nimega 'corona sapiens'. 

Võimalik muidugi on, et praegune või tulevane viirus leiab koostööpartneri mõne tähtsusetu mikroobi näol, mis miljonite aastate jooksul areneb uueks ja veelgi intelligentsemaks liigiks. Liik, mis esitab kahtlusi hanerasva kasulikkuse kohta. Näiteks.

Olgu selle võimaliku tuleviku üle kuidas on, kutsun üles levitama meemi, mis toob võidu nii praeguse kui järgnevate piisknakkuse teel levivate tõvede vastu.




15 aprill 2020

Kelle vigadest me õpime?

Kindlasti oled kuulnud ütelust, et 'õppida tuleb teiste, mitte omaenda vigadest'. 

Sedasorti postulaat kuulub kuulub gruppi sarnaste nõuannetega, a la 'ära katsu keelega külmunud ukselinki'. Kõlab esmalt ütlemata targalt, ent on samas samavõrra sisutühi.

Elu paraku ei paku üksnes tuttavlikke 'külmunud ukselinkide' olukordi. Ehk siis, millest või kelle käest õpime siis, kui olukord on uus ja tundmata. 

Kui oleme elu üles ehitanud selliselt, et jälgime teisi, kuidas nemad teevad ja hakkama saavad, võime ühel hetkel jänni jääda, sest olukord on sedavõrd uus, et ühtegi õpetlikku näidet pole saadaval. Mis nüüd siis teha? Traditsioon aitaks, kui seda vaid oleks.

Appi tuleb nooruslik piiride katsetamine - kas senised piirid ikka päriselt toimivad ja mis üldse seal teisel pool toimub? 

Elukogenute tarkus ütleb, et seal väljas on viirus, mis tapab sinu sõbrad ja sinu ema ja vanaema ja vanaisa ja isa ja kõik ja lõpuks sinu enda kah. Sina noor ja loll istu kodus, suu kinni ja värise. Ja õpi. E-koolis.

Mida kuradit???

Tagasi tulles pealkirja juurde. Kas olemegi võimelised õppima üksnes  siis, kui miski väga raske ja valus asi vastu pead laksab? Ehk õpiks ka 'mitte-vigadest', ehk õpiks, põhimõtteliselt, nagu üks inimeseks arenenud imetaja selleks üldse suuteline. Õpiks ehk kõigest, õpiks kogu aeg, iga päev, järjepidevalt.

Newtoni avastused ühest küljest avasid inimeste meeli mõistmaks ilmaelu, ent samas kammitsesid seda. Hakkas domineerima meelsus, et kõik on kindel, kõik on püsiv, kõik on ennustatav. Vähemasti minu füüsikaõpetaja asju just nii seletab, et kui 1 kg raskune asi 1 meetri kõrguselt alla kukutada siis juhtub järgnev asi. Kõik valemitega kindel ja paigas.

Aga see viirus, palun valemit? Istu kodus! äitäh

Ma usun, et meil on midagi paremat pakkuda.  Mis oleks kui tõesti harjutaks ümber kõik oma hügieeniharjumused; peseks käsi, kannaks maski jne.

Mis te mõtlete, et kõik need miljonid ja miljardid mis praegu abina majandusse voolavad, jäävad tagastamatuks laenuks? Need võlad tuleb tagasi maksta meie lastel. Ühtlasi peavad meie lapsed kinni maksma meie laiutamise, meie fafa elu; tahan reisin itaaliasse, tahan käin kanaaridel, tahan kannan guccit.

Prohvet, keda paljud meist oodanud, mõned ehk kartnud, on lõpuks ennast avalikuks teinud - jah, saage tuttavaks, kõige väiksem meie seas, surub põlvili ka suurima.