26 märts 2020

Kuidas tõsta tööviljakust?

Aegadel, mil majandus kasvab rahulikult ja aeglaselt, tööviljakuse peale palju ei mõtelda - milleks rabeleda, kui väga vaja, palkame kedagi juurde. 

Aegadel, mil majandus kasvab tormiliselt, läheb lugu pingelisemaks, iga uus töötaja tahab suuremat palka, ning olemas olevad ähvardavad uksest välja astuda kui neil palka ei tõsteta.

Aegadel, mil majandus rapsib turbulentselt, on ettevõtted sunnitud koondamiste peale mõtlema. Ega seegi kerge pole. Kuidas alles jäävad töötajad saavad hakkama suurenenud töökoormusega ja mis saab siis kui majanduses toimub pööre - koondatud vilunud ja ustavaid töötajaid enam nii naljalt tagasi ei saa.

Olgu ajad millised tahes, tööviljakuse tõstmine kulub alati marjaks ära. 

Mõned kümned aastad tagasi võeti Nõukogude Liidus eesmärgiks parandada kodanike elujärge. Plaanikomitee seadis muuhulgas eesmärgiks tõsta terase tootmist. Paraku seisti vastamisi tõsiasjaga, et plaani täitmiseks puudub oluline ressurss - tööjõud.

Lahenduseks varustati töötajad uuema tehnikaga, ent tõdeti varsti, et kuigi terase tootmine suurenes, ei andnud see loodetud efekti; uuem tehnika nõudis rohkem ressursse, kui kui selle kasutamisest tulu saadi. Siis leiti, et töötajaid tuleb koolitada, et uuemast tehnikast maksimum välja võtta. Pisut hiljem leiti, et ka sellest pole palju abi - üksiktöötaja tööviljakus küll suurenes, ent kollektiivi tööviljakus jäi samaks.

Viimases hädas hakati koondama keskastme juhte, kes sinna ja tänna ringi sahmerdasid ning tähtsat töötegemise nägu tegid. Kõik olekski õnnestunud, kui Liit enne kokku poleks kukkunud.

Tööviljakuse tõstmiseks on mitmeid meetmeid, milledest igaüks eraldi annab mingit tulu, koos toimides aga märksa suuremat kui nende eeldatav summa. Suurimaks meetmeks loeksin suhtumise muutumist töötajasse, aga sellest pisut hiljem, alustagem ilmsetega. Lisaks pean vajalikuks lisada, et eelnev ja järgnev on mõjutatud minu taustast IT spetsialistina ja töökogemustest erinevates logistikakeskustes.
 
---

* tehnika
Iga uuem soetatav tehnika peab vastama töö spetsiifikale. Sõrgkangiga on tõepoolest võimalik naelu seina toksida, ent see pole selleks disainitud, sobilikum oleks siiski haamer.

* tehnoloogia
Uuema tehnoloogia kasutusele võtmine võib anda üsna suurt kasu, kuid jääda piiratuks, kui paari nädalase kohandamisega paika jääb ega leia edasist arendamist.

* koolitus
Koolitust tööviljakuse tõstmiseks leiab internetist ohtralt, peamiselt stiilis 'sea oma töölaud korda, pane paika prioriteedid, hakka pihta'. Praktilisem koolitus logistikakeskustes leiab aset stiilis 'liiguta kiiremini'. Usun, et oleme võimelised paremaks.

* töövahendid
Kui mitu korda ma pean ülemusele ütlema, et nuga on nüri? Ja miks on ainult üks teipija terve lao peale, mida pean vajadusel otsima minema, kelle käes ja kus see on. Ja kas ei saaks paremat pastakat, mis nagu kirjutaks

* töökeskkond
Müra, müra, MÜRA. Müra väsitab sind isegi siis, kui sa toolil istud ja mitte midagi ei tee. Müra saab summutada küllaltki odavate materjalidega, aga ei, plekk ja betoon. Lisaks üürgab kuskil algselt müra peiteks ja meeleolu tõstmiseks tööle unustatud plärisev makikräpp aastast enne meie aega.

* töömeetodid
Uuemate, lihtsamate ja kergemate töömeetodite tutvustamisel võib kokku põrgata üllatava vastuseisuga. Kakskümmend aastat on asja nii tehtud ja sina tahad siin midagi muuta.

* töökorraldus
Töö on meil hästi korraldatud - sina teed seda, tema toda. Mõni töö laabuks ehk paremini, kui oleks kolmas käsi hoidmas miskit, mida praegu nina, põlv või küünarnukk. Kolmanda käega on see jama, et neljas jääb ilma tööta, aga palka tahab ikka.

---

Tööviljakuse tõstmine eeldab seega mõlemit, vaatamist nina alla ja pilgu tõstmist horisondile. Kogemused on näidanud, et enamus logistikakeskusi ja hulgiladusid on suutelised tõstma efektiivsust vähemalt 10% üksnes mõne lihtsa asja muutmisega. Paraku ei leia pisiasjad tihtipeale tähelepanu, sest need on ju pisiasjad.

---

* suhtumine töötajasse
Revolutsioon tööstuses sünnitas vajaduse tuhandete töötajate järgi, kes teeksid ühte kindlat asja ühel kindlal viisil ja ei midagi muud. Nüüd on uus revolutsioon - töötaja peab oma peaga mõtlema. Selleks, et töötaja oma peaga mõtleks, peab tal olema kindlus, et see üldse lubatud on. Veel parem kui tal oleks lootust, et see tema palganumbrit ja karjäärivõimalust positiivselt mõjutaks. Seda isegi juhul, kui töötaja uus mõte pisut lapsikuks osutub. 

Töötaja oma peaga mõtlemine pole oht ettevõtte toimimisele vaid üks kallimaid (väärtuslikumaid) ressursse üldse. Loomulikult vajab see juhtimist ja suunamist, ent samas ka võimaluste andmist uutele lahendustele.

---

Ettevõte, mille edu seisneb selles, kui kiiresti tema töötajad jooksevad, ei suuda võistelda ettevõttega, kelle töötajad astuvad targalt.

23 märts 2020

Ravim viiruse vastu... vol.2

Jätkan ja täiendan eelmises postituses alustatud teemat viiruse peatamise võimalikkusest.

Käisin välja mõtte, et muuhulgas võiks avada koolid. Praegustes oludes ja tingimustel seda teha siiski ei saaks - puuduvad kaitsevahendid ja väljaõpe.

Peamiste kaitsevahendite nappusest teame juba kõik; kui isegi haiglatel pole neid piisavalt, ei saa ka elanikkonnale ütelda, et kasutage neid. Maskide tootmiseks tuleb tegutseda valitsusel, andes sisse riiklikud tellimused igale ettevõttele, kes on suutelised nõuetele vastavaid maske tootma. Lisaks sellele, on paljudel inimestel olemas õmblusmasinad. On võimalik anda juhiseid materjalide ja lõigete kohta, et kodanikud saaksid ise maske valmistada. 

Nüüd siis koolid, eeldades, et on olemas piisav varu maske ja desinfitseerimisvahendeid.

Iga koolipäeva alguses on iga koolilaps kohustatud käsi desinfitseerima ja panema ette maski.

Kooli esimesel päeval, esimesel tunnil viiakse läbi tsiviilõppus, mille käigus selgitatakse viiruse leviku mehhanisme. Ühtlasi viiakse läbi praktilisi harjutusi, kuidas muuta seniseid harjumusi. Edaspidi, iga koolipäeva alguses, antakse igale õpilasele kätte lapp ja pihusti desinfitseerimisvahendiga, millega siis käiakse üle kõik pinnad ja esemed, mida oleme harjunud kätega puutuma.

Kas sellise meetodiga saame peatada viiruse levikut? Ei.
Kas sellise meetodiga saame peatada viiruse pandeemilist levikut? Jah.

Peame arvestama tõsiasjaga, et seesinane viirus ei jää viimaseks. Kui me oma elustiili ei muuda, jäämegi kaotajaks - iga järgmise pandeemiaga oleme jälle käpuli maas. Peame muutma oma harjumusi, peame muutma mõtteviisi ja elustiili. Samas tahaks ju elada hirmuvabalt - see on võimalik. 

Majandusliku tegevuse ja sotsiaalse läheduse katkestamine ei ole lahendus - selle nimi on viimnepäev.

Miks mitte teha järgmiste võimalike pandeemiate puhul seaduseks, et vot nüüd, kogu rahvas, maskid ette. Elu saaks jätkuda normaalses rütmis, olgugi pisut teisiti kui täna.

Uskudes endiselt terve mõistuse olemasolusse ja selle levimise võimalikkusesse. 

Kodanik

19 märts 2020

Ravim viiruse vastu on leitud!

Ravim, mis viiruse vastu kõige tõhusamalt töötab, asub meie kahe kõrva vahel.

Selle ravimi nimeks on TERVE MÕISTUS.

Viiruse COVID-19 kohta räägitakse, et me ei tea sellest veel kõike. Ometigi teame sellest juba mõndagi. Teame, kuidas see levib, teame, kes kuuluvad riskigruppidesse. Teame, et noored põevad selle suuremalt jaolt läbi nii, et ei saa arugi, mis neid aevastama ajas, oli see nüüd kevadine õietolm või viirus.

Toon siinkohal võrdluseks ja näiteks astmahaiged. Astmahaigetel tekib teatud tingimustel hingamisraskused - nende organism hakkab võitlema vaenlasega. Paraku see võitlus tekitab organismile endale rohkem probleeme kui tarvilik. Selle tõttu tarbivad astmahaiged rohtusid ja võtteid, mis suruvad alla organismi reaktsioone ärritajale. Viiruse COVID-19 puhul toimib organism sarnaselt - ta üritab viirust tappa mis tahes hinnaga. Noorematel inimestel reageerib organism leebemalt, samas viirusest siiski jagu saades. Vanematel inimestel organism sisuliselt reageerib üle, tappes lõppeks iseennast.

Ühiskonnana on meie loomulik järeldus ja reaktsioon, et viiruse levik tuleb peatada. Paraku võivad kasutusele võetud meetodid osutuda hukatuslikuks. Me tapame oma meetoditega ühiskonna, ent mitte viirust.

Heakene küll, kehtestame karantiini kõigile. Mis edasi, kui kauaks? Ütleme, et oleme enda arvates pandeemilise leviku peatanud. Vaktsiini või ravimi välja töötamine võtab ju veel aega. Nii pea kui me eriolukorra peatame, läheb viiruse levik ju uuesti lahti. Kas kehtestame siis jälle eriolukorra?

Et pika jutu peale ka miskit asist pakkuda, siis siin see on:

1. Haiglad ja hooldekodud jäävad karantiini edasi.
2. Riskigruppidesse kuuluvad inimesed istuvad kodus, teatades ühtlasi sotsiaalametile, et mina, riskigruppi kuuluv, istun kodus karantiinis. Nendele inimestele korraldame riikliku hoolekande - toit ja esmatarbekaubad viiakse koju. Selle ülesande võiks usaldada Kaitseväele ja Naiskodukaitsele.
3. Jätkata elanikkonna teavitamist ja juhendamist hügieeni teemal (pesed käsi, hoiad distantsi, kasutad maski jne.)
4. Tühistada liikumispiirangud.
5. Koolid lahti, ärid lahti, kinod ja teatrid lahti. Erandina ära jätta rahvakogunemised, kus lähikontakti on keeruline vältida. Kinodes ja teatrites võiks olukorra lahendada näiteks nii, et iga siseneja on kohustatud käsi desinfitseerima ja kandma maski. Ühtlasi on piletid müüdud sedasi, ei iga külastaja vahel on üks tühi tool.

Nägin täna bussis kolme noort. Noormees pakkus tüdrukutele nätsu. Selle peale koukis üks tüdrukutest käekotist välja desinfitseerimisvahendi, millega siis kõigepealt käsi hõõruti ja siis jätkus nätsu jagamine ja manustamine. Noored saavad asjast aru küll, kui neile mõistlikult asju seletada. Samas, kui me hakkame neile arulagedat hüsteeriat peale suruma, ei võta nad üldse vedu.

Don't panic.