Selle ravimi nimeks on TERVE MÕISTUS.
Viiruse COVID-19 kohta räägitakse, et me ei tea sellest veel kõike. Ometigi teame sellest juba mõndagi. Teame, kuidas see levib, teame, kes kuuluvad riskigruppidesse. Teame, et noored põevad selle suuremalt jaolt läbi nii, et ei saa arugi, mis neid aevastama ajas, oli see nüüd kevadine õietolm või viirus.
Toon siinkohal võrdluseks ja näiteks astmahaiged. Astmahaigetel tekib teatud tingimustel hingamisraskused - nende organism hakkab võitlema vaenlasega. Paraku see võitlus tekitab organismile endale rohkem probleeme kui tarvilik. Selle tõttu tarbivad astmahaiged rohtusid ja võtteid, mis suruvad alla organismi reaktsioone ärritajale. Viiruse COVID-19 puhul toimib organism sarnaselt - ta üritab viirust tappa mis tahes hinnaga. Noorematel inimestel reageerib organism leebemalt, samas viirusest siiski jagu saades. Vanematel inimestel organism sisuliselt reageerib üle, tappes lõppeks iseennast.
Ühiskonnana on meie loomulik järeldus ja reaktsioon, et viiruse levik tuleb peatada. Paraku võivad kasutusele võetud meetodid osutuda hukatuslikuks. Me tapame oma meetoditega ühiskonna, ent mitte viirust.
Heakene küll, kehtestame karantiini kõigile. Mis edasi, kui kauaks? Ütleme, et oleme enda arvates pandeemilise leviku peatanud. Vaktsiini või ravimi välja töötamine võtab ju veel aega. Nii pea kui me eriolukorra peatame, läheb viiruse levik ju uuesti lahti. Kas kehtestame siis jälle eriolukorra?
Et pika jutu peale ka miskit asist pakkuda, siis siin see on:
1. Haiglad ja hooldekodud jäävad karantiini edasi.
2. Riskigruppidesse kuuluvad inimesed istuvad kodus, teatades ühtlasi sotsiaalametile, et mina, riskigruppi kuuluv, istun kodus karantiinis. Nendele inimestele korraldame riikliku hoolekande - toit ja esmatarbekaubad viiakse koju. Selle ülesande võiks usaldada Kaitseväele ja Naiskodukaitsele.
3. Jätkata elanikkonna teavitamist ja juhendamist hügieeni teemal (pesed käsi, hoiad distantsi, kasutad maski jne.)
4. Tühistada liikumispiirangud.
5. Koolid lahti, ärid lahti, kinod ja teatrid lahti. Erandina ära jätta rahvakogunemised, kus lähikontakti on keeruline vältida. Kinodes ja teatrites võiks olukorra lahendada näiteks nii, et iga siseneja on kohustatud käsi desinfitseerima ja kandma maski. Ühtlasi on piletid müüdud sedasi, ei iga külastaja vahel on üks tühi tool.
Nägin täna bussis kolme noort. Noormees pakkus tüdrukutele nätsu. Selle peale koukis üks tüdrukutest käekotist välja desinfitseerimisvahendi, millega siis kõigepealt käsi hõõruti ja siis jätkus nätsu jagamine ja manustamine. Noored saavad asjast aru küll, kui neile mõistlikult asju seletada. Samas, kui me hakkame neile arulagedat hüsteeriat peale suruma, ei võta nad üldse vedu.
Don't panic.
Põhimõtteliselt nõus. Ma pakkusin välja isegi kardinaalsema lahenduse. Isoleerida kõik riskigrupid (vanad ja haiged), soodustada ülejäänute kiiret läbipõdemist immuunsuse tekkimise eesmärgil (vaktsiini pole vajagi). Vastuväide oli, et vanasid on kole palju, isoleerimine keeruline, kes viib läbi ja kontrollib. Samas arvan, et kui väga tahaks saaks hakkama küll, paraku poliitiliselt võimatu ja otsuseid võtavad vastu poliitikud.
VastaKustutaKui tervet rehkendust teha ei jõua, siis asi seegi, kui pool tehtud saab. Asi seegi.
KustutaKõik on õige, aga kuidas seda "Tervet mõistust" inimestele jagada kas vedelal või tahkel kujul või hoopis interneti kaudu. Tavaliselt piisab sellest kui telefoniga või lambiga lehvitada koroonale ja nii immuunsus saada. Et, aga maailma majandus on üle kuumenenud ja vaja seda jahutada tuleb ta seisma mingiks paariks aastaks pannaja vesi välja lasta.
VastaKustutaPühakiri ütleb, et kui rumalat uhmris nuiaga tampida, ei lahku ka siis rumalus temast. Tarkuse levitamine algab pisiasjadest; esialgu usaldussideme loomine, et kaaskodanik näeks, et mõistad ja hoolid tema muredest. Mõni tarkusesõna, mis pisutki leevendab tema vaeva. Ja edasi on juba tee lahti :)
Kustuta