Aegadel, mil majandus kasvab rahulikult ja aeglaselt, tööviljakuse peale palju ei mõtelda - milleks rabeleda, kui väga vaja, palkame kedagi juurde.
Aegadel, mil majandus kasvab tormiliselt, läheb lugu pingelisemaks, iga uus töötaja tahab suuremat palka, ning olemas olevad ähvardavad uksest välja astuda kui neil palka ei tõsteta.
Aegadel, mil majandus rapsib turbulentselt, on ettevõtted sunnitud koondamiste peale mõtlema. Ega seegi kerge pole. Kuidas alles jäävad töötajad saavad hakkama suurenenud töökoormusega ja mis saab siis kui majanduses toimub pööre - koondatud vilunud ja ustavaid töötajaid enam nii naljalt tagasi ei saa.
Olgu ajad millised tahes, tööviljakuse tõstmine kulub alati marjaks ära.
Mõned kümned aastad tagasi võeti Nõukogude Liidus eesmärgiks parandada kodanike elujärge. Plaanikomitee seadis muuhulgas eesmärgiks tõsta terase tootmist. Paraku seisti vastamisi tõsiasjaga, et plaani täitmiseks puudub oluline ressurss - tööjõud.
Lahenduseks varustati töötajad uuema tehnikaga, ent tõdeti varsti, et kuigi terase tootmine suurenes, ei andnud see loodetud efekti; uuem tehnika nõudis rohkem ressursse, kui kui selle kasutamisest tulu saadi. Siis leiti, et töötajaid tuleb koolitada, et uuemast tehnikast maksimum välja võtta. Pisut hiljem leiti, et ka sellest pole palju abi - üksiktöötaja tööviljakus küll suurenes, ent kollektiivi tööviljakus jäi samaks.
Viimases hädas hakati koondama keskastme juhte, kes sinna ja tänna ringi sahmerdasid ning tähtsat töötegemise nägu tegid. Kõik olekski õnnestunud, kui Liit enne kokku poleks kukkunud.
Tööviljakuse tõstmiseks on mitmeid meetmeid, milledest igaüks eraldi annab mingit tulu, koos toimides aga märksa suuremat kui nende eeldatav summa. Suurimaks meetmeks loeksin suhtumise muutumist töötajasse, aga sellest pisut hiljem, alustagem ilmsetega. Lisaks pean vajalikuks lisada, et eelnev ja järgnev on mõjutatud minu taustast IT spetsialistina ja töökogemustest erinevates logistikakeskustes.
---
* tehnika
Iga uuem soetatav tehnika peab vastama töö spetsiifikale. Sõrgkangiga on tõepoolest võimalik naelu seina toksida, ent see pole selleks disainitud, sobilikum oleks siiski haamer.
* tehnoloogia
Uuema tehnoloogia kasutusele võtmine võib anda üsna suurt kasu, kuid jääda piiratuks, kui paari nädalase kohandamisega paika jääb ega leia edasist arendamist.
* koolitus
Koolitust tööviljakuse tõstmiseks leiab internetist ohtralt, peamiselt stiilis 'sea oma töölaud korda, pane paika prioriteedid, hakka pihta'. Praktilisem koolitus logistikakeskustes leiab aset stiilis 'liiguta kiiremini'. Usun, et oleme võimelised paremaks.
* töövahendid
Kui mitu korda ma pean ülemusele ütlema, et nuga on nüri? Ja miks on ainult üks teipija terve lao peale, mida pean vajadusel otsima minema, kelle käes ja kus see on. Ja kas ei saaks paremat pastakat, mis nagu kirjutaks
* töökeskkond
Müra, müra, MÜRA. Müra väsitab sind isegi siis, kui sa toolil istud ja mitte midagi ei tee. Müra saab summutada küllaltki odavate materjalidega, aga ei, plekk ja betoon. Lisaks üürgab kuskil algselt müra peiteks ja meeleolu tõstmiseks tööle unustatud plärisev makikräpp aastast enne meie aega.
* töömeetodid
Uuemate, lihtsamate ja kergemate töömeetodite tutvustamisel võib kokku põrgata üllatava vastuseisuga. Kakskümmend aastat on asja nii tehtud ja sina tahad siin midagi muuta.
* töökorraldus
Töö on meil hästi korraldatud - sina teed seda, tema toda. Mõni töö laabuks ehk paremini, kui oleks kolmas käsi hoidmas miskit, mida praegu nina, põlv või küünarnukk. Kolmanda käega on see jama, et neljas jääb ilma tööta, aga palka tahab ikka.
---
---
Tööviljakuse tõstmine eeldab seega mõlemit, vaatamist nina alla ja pilgu tõstmist horisondile. Kogemused on näidanud, et enamus logistikakeskusi ja hulgiladusid on suutelised tõstma efektiivsust vähemalt 10% üksnes mõne lihtsa asja muutmisega. Paraku ei leia pisiasjad tihtipeale tähelepanu, sest need on ju pisiasjad.
---
* suhtumine töötajasse
Revolutsioon tööstuses sünnitas vajaduse tuhandete töötajate järgi, kes teeksid ühte kindlat asja ühel kindlal viisil ja ei midagi muud. Nüüd on uus revolutsioon - töötaja peab oma peaga mõtlema. Selleks, et töötaja oma peaga mõtleks, peab tal olema kindlus, et see üldse lubatud on. Veel parem kui tal oleks lootust, et see tema palganumbrit ja karjäärivõimalust positiivselt mõjutaks. Seda isegi juhul, kui töötaja uus mõte pisut lapsikuks osutub.
Töötaja oma peaga mõtlemine pole oht ettevõtte toimimisele vaid üks kallimaid (väärtuslikumaid) ressursse üldse. Loomulikult vajab see juhtimist ja suunamist, ent samas ka võimaluste andmist uutele lahendustele.
---
Ettevõte, mille edu seisneb selles, kui kiiresti tema töötajad jooksevad, ei suuda võistelda ettevõttega, kelle töötajad astuvad targalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar