Põnevad valimised olid, kuid kokkuvõtteks - mitte midagi (vist) ei muutu. Reform ja IRL jätkavad endiselt koos ja Sotsiaaldemokraadid Keskerakonnaga jäävad opositsiooni. Või kes teab, näeb kui palju on Mikseril selgroogu ja kui palju võimuiha. Kui võimuiha kaalub ülesse selgroo, lepib ta kõigega, mida Ansip tingimuseks seab. Selge on üksnes see, et Reform on jõupositsioonil, võtab ja jätab keda tahab. Jääb üksnes lootus, et nad korras rahanduse kõrval muid valdkondi unarusse ei jäta.Keskerakonna seis läks aga huvitavamaks, et mitte öelda nutusemaks. Savisaare häälterekord tähendab vaid üht, troonist ta ei loobu, ning samas, erakond on endiselt opositsioonis, eestlaste hulgas toetuse kaotanult. Kohalike omavalitsuste valimisi silmas pidades on Savisaare vastastel suu nüüd kinni; ilma temata pole lootustki, vähemasti mitte Tallinnas.
Siinkohal kaastunne Evelyn Sepale, peab vist ikka asisema töökoha vaatama. Enamp ei saagi taksoga ringi rallida, vastuvõttudel esineda ja valijatega kohtamas käia. Ja lisaks need tuhanded reeturlikud facebooki sõbrad, kus nad kõik jäid. Oli siis nüüd vaja sedasi suud pruukida. Või ehk halastab Edgar ja kingib näiteks mõne kultuurimaja direktori koha.
Kahju, et Rohelised sisse ei saanud, Strandberg ajas ju täiesti mõistlikku teksti. Roheline maailmavaade on kokkuvõttes ikkagi tulevikuteema, keskkond ja olud milles meie lapselapsed elama hakkavad. Kätte maksis neile omavaheline võimujagelus ja "maavillaste" liigne kotsentratsioon.
Üksikkandidaatidel jäi "Tarandi tegemine" ära, aga saage ometigi aru, riiki ei saa juhtida kuketa kanala demokraatiat tehes. Piinlik hakkas teie teleesinemist vaadates. Kui riigikogu teiesugustest üksnes koosnekski, ma ei kujuta ette, kas te nelja aasta jooksul valitsustki moodustada oleks suutnud.
Lõppkokkuvõttes võib valimistega rahule jääda - rahvas on rääkinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar