Käisin samuti Vabaduse Laulul, seedimise olen lõpetanud alles nüüd. Esimesed emotsioonid algasid muidugi täistuubitud bussist Kadrioru peatuses põgenemisega. Kadriorus oli selline ummik, et kadus igasugune isu bussiga enam edasi loksuda. Jalad selga ja minekut. Järgmine negatiivne emotsioon tabas mind mäest ülesse ronimisel, et jälle nad tekitavad telkidega ummistusi kõige käidavamale osale. Ja kolmas emotsioon, mis samuti positiivne polnud, käis helikvaliteeti kohta. Tuletage meelde Rock Summerit, kuidas siis kõlarid paiknesid ja kaaluge neid variante uuesti.
Enne, kui ma positiivsemate asjade juurde jõuan, virisen veel ühe asja pärast - kesse krt selle unelaulumixi välja mõtles. Miks oli nii vähe laule, kus oleks saanud kaasa joriseda kasvõi. Ma mõtlen selline tavaline keskmine, kõrvapidi elevandi jala jäänud keskmine eestlane. Mõisa köis lohises ikka kohe väga.. nagu tatt. Aga ajad on muutunud, mõisa köie kvaliteedist sõltub sinu edu. Rohkem ikka nooruslikku uljust ja tempot, kui see juba noortele juttude järgi sai mõteldud. Ei ole loogiline, et samal ajal mil me maailmakaardil ilma teeme, samal ajal joriseme kui raske on. Kas meis siis on seda sitkust või kaebleme nii nagu mõnedki teised.
Nüüd siis positiivsed asjad. Rahvast oli PALJU. Rahvas oli lõbus ja rõõmus. Kannatati ära haigutama panev soojenduskava, et lõpuks üheskoos hümni laulda; väga bro. Õhupallid meeldisid, osad oli neid lausa hulgem üksteise järele sidunud, moodustades sedasi õhupallikette. Meeldis õhupallide koos heade soovidega õhkusaatmine, Ja meeldis see, et rahvas oli üldiselt ikka heas tujus. Isegi üks aktiivselt telefoniposti püstihoidev tegelane ei suutnud seda head tunnet kustutada.
Annan siinkohal järgmiseks korraks idee. Korralik orkester, kui võimalik siis lausa sümfooniaorkester, koos mitmekülgse tõsise etnofuturockbandiga ja siis kõige ees üksteise järel esinejad. See oleks kõvv, see oleks nooruslik. Idee on pärit Punk Laulupeost. Stiil ei pea olema punk, vabalt võiks olla mõni vana ülirahulik lugu uues võtmes, sümfooniaorkestri ja rockbandi esituses. Rohkem loomingulisust ja innovatiivsust.
Jään igal juhul järgmist korda ootama, kindlas lootuses, et järgmine kord me ei kuule sellisel üritusel unelaule, vaid ikka neid mis vaimu ja hinge ülesse äratavad. Raputavad, ma tahtsin ütelda. Kultuuripealinn suudab paremat.
Midagi sellist, nagu viimane laste laulupidu - siis oli elamus hingemattev, koorid + vägev taust, hea heli ja kaasalauldavad lood.
VastaKustutaAga niipalju, kui ma teisi blogisid olen lugenud, on enamik kribajaid sama meelt. Eestlane on ju ometi laulurahvas - laske siis laulda! :)
Kirjutan alla samadele muljetele. Huvitav, et kui antud üritus oli suunatud just noortele, miks siis mu 15 aastane sellest üldse vaimustatud ei olnud ja pool kümme koju nõudis?
VastaKustutaMul tulid täna hommikul tööle sõites meelde tulevased valimised, ning ürituse seos nendega. See üritus kannab ju sisuliselt Edgari pitserit. Ja nüüdseks on selgunud, et ürituse tase jättis soovida. Presidendi "Elagu vabadus, Elagu Eesti" kõmistamine mikrofonisse oli igatahes vägev. Mis on ka tema sõnum läbi kodanikuühiskonna populariseerimise.
VastaKustutaSeda üritust telekast vaadatest hakkas mul noortest lausa kahju. Ju siis 4,5 miljoni krooni eest midagi paremat ei peagi saama.
VastaKustutaHuvitav, kas näiteks Riho Sibul lasi volüümi tulla vastavalt esinemistasule? :D Nii vaikselt omaette ei joruta ta ilmselt ka koduses vannitoas.
VastaKustutaKa rahvalooming on omal kohal - aga mitte klaveriklimberdamise saatel ja kaheldava häälevõimsusega naisterahva suust. See pisike eestlaulja pani silma vägagi särama, aga Kalkun jättis täiesti külmaks.
Siit-sealt on kuulda olnud, nagu oleks Iffi ja Mäksi tahetud. Arvan, et see on ületähtsustatud. Aateid ja vabaduse laulu saanuks ka teiste esitajatega välja tuua. Seekordne kava oli aga justkui viimasel hetkel hädapärast kokkuklopsitud, täiesti suvaline repertuaar, umbes, et laula seda, mis laval meelde tuleb.