Oma eelmise postitusega avasin peatüki teemas, mida ma täielikult ei valda. Vähemasti selles mõttes, et jäin jänni põhjenduste selgema esiletoomisega. Et siis tehisintellekt; mis see õigupoolest on.
Tehisintellekti peamine müüt peitub tema tiitlis. Justkui oleks tegemist ääriveeripeaaegu intelligentse asjandusega. Ei ole. Lähedalgi mitte. Üldse mitte.
Mida meie praegune põlvkond ei mäleta ja minagi põgusalt, oli mehaaniline masin nimega 'Feliks'.
Ülimalt keeruline hammasrattaid täis aparatuur, mis võis ühe vändakeeruga arvutada arve, mida ükski tavaline matemaatik ei suutnud. Samas olid kõik need hammasrattad matemaatikute endi poolt välja arvutatud.
Tänasel päeval asendab seda mehaanilist masinat protsessor. Hammasrataste asemel sibavad ringi elektronid. Sellest ka nimetus - elektroonika. Ehk siis hammasrataste asemel on elektroonikas kausutusel transistorid. Jämedamas mõttes. Midagi pole jäetud juhuse hooleks - väänad vänta, tuleb vastus. Täpselt sama, mis arvutaksid paberil tavalise grafiitpliiatsiga.
Lugesin äsja Isaac Asimov'i lühijuttu, kus tulevikuinimésed olid hämmastunud tegelase võimest paberil pliiatsiga korrutada omavahel arvud 7 ja 9. Masendav.
veelkord ja karjuvalt
ARVUTI EI MÕTLE
Arvuti üksnes liidab, lahutab, korrutab ja jagab. Ei enamat. Üks tehe korraga. Ja teda üldse ei morjenda, kas sulle vastus meeldib või mitte. Et kas see vastus toob hävingu nii sulle kui talle endale. Ta on seesama vana feliks.
aga ikkagist, kunagi
Millalgi kauges tulevikus võivad inimesed jõuda maale, mil nad saavad ise aru kuidas nende aju töötab. Mõistatage ära minu (siinkirjutaja) aju, ja te olete tehisintellekti loomisele kukesammu lähemal.
Jeesus vs. Kompuuter
Üks igipõline mäss. Et mis mõttes mingi ülim Jumal siin valitseb, kui ta pole kannatusi suutnud vältida. Me loome omaenda Jumala - Tehisintellekti. Koolitame ta välja; alustuseks 3 robootika seadust. Lisaks sellele, et Eesti rass peaks valitsema planeeti. Kui vaid sellest surmast endast jagu saaks. Küll siis elaks. Mis siis küll kõik ära teeks.
ps. Nagu tellitult ilmus Imelises Teaduses artikkel, mis räägib mõtteid lugevast tehisintellektist.
"Arvutis töötas tehisintellekt, mis suudab esitatud andmete põhjal õppida ka ilma eelneva programmeerimiseta."
Kes sellist jama kirjutab? Mingid müstilised 'USA teadlased'. Ei nimesid, ei viiteid. Kujutan juba ette, kuidas meie teaduse gurud Rein Lang ja Kristjan Port käsi plaksutavad ja takka kiidavad.
Saage aru, arvuti töötamiseks vajalikud algoritmid on välja mõtelnud inimene. Mõtlemise töö on juba ära tehtud. Arvuti ainult arvutab. Ei mõtle.
Tsitaat Teie siinsest ajaveebipostitusest:
VastaKustuta"Saage aru, arvuti töötamiseks vajalikud
algoritmid on välja mõtelnud inimene.
Mõtlemise töö on juba ära tehtud.
Arvuti ainult arvutab. Ei mõtle."
Palun kas Te võiksite otsida erinevate
programmeerimiskeelte korral otsimootoritest
käsu "eval" dokumentatsiooni ja mõelda,
mis siis saab, kui arvuti genereerib
programmikoodi ja siis tõmbab selle
käsuga "eval" tööle. Palun mõelge,
kuidas selline olukord on seotud siin kommentaaris
toodud tsitaadiga.
Vihje: funktsioon/käsk "eval" on olemas
praktiliselt kõigis interpretaatoriga
programmeerimiskeeltes, PHP, JavaScript, Python,
Ruby, C#, jne. Programmeerimiskeeltes, kus
"eval" funktsiooni otse olemas pole,
näiteks C++, on võimalik teha nii, et
programm kirjutab tekstifaili, siis tõmbab
tööle kompilaatori, mis loob tööajal lingitava
teegi ning seejärel laeb selle teegi
tööajal laetava teegina mällu ja
tõmbab sealt mingi funktsiooni tööle.
See, kui midagi on lihtne ja masinlik,
ei tähenda, et nendest lihtsatest ja
masinlikest asjadest ei saaks kokku panna
midagi väga keerukat ja "elusat". Programm
võib kasutada ka juhuarvu-generaatorit,
mida osad algoritmid tegelikult isegi kasutavad,
aga see on pikem teema, mida ma ei soovi praeguses
kommentaaris käsitleda.
Tänan lugemast.
(kommentaar 2 osa 1)
VastaKustutaKui tahta rohkem inimese mõtlemist
jäljendada, siis võib proovida
simuleerida seda sama mudelit, mida
psühholoogid, näiteks kognitiivses
psühhoteraapias kasutavad. Kognitiivse
mudeli (minule teada oleva lihtsustatud)
versiooni kohaselt inimese alateadvus
analüüsib pidevalt kõike teda ümbritsevat.
Näiteks, kui inimese vaatevälja ilmub
järsku mingi asi, mida inimene kardab,
tiiger, ämblik, madu, ...,
mis just kellelgi, siis inimene
automaatselt reageerite sellele,
umbes nagu inimene reageerib oma
nime kuuldes, vaid reaktsioonid
on erinevad. Alateadvus analüüsib
pidevalt andmeid mida meelte-sensorid
koguvad, on hõivatud analüüsiga, ning
midagi ära tuvastades annavad
teadvuse osale signaali, nõnda, et
tuvastatu jõuab teadvusse. Kõige
kiirem tuvastuse osa pidavat olema
lõhnade korral: enam-vähem ükskõik
kui süvenenud inimene on, kui ikka
kärsa-hais ninna satub, siis inimene
seda väga suure tõenäosusega märkab,
teadvustab.
(Seoses 4K-tähemärgi piiranguga
on kommentaari jaotatud mitmesse ossa.
Kommentaar jätkub.)
Kustuta(kommentaar 2 osa 2)
Heli korral see ei pruugi
nii olla. Näiteks mul endal läks kunagi
toit köögis kõrbema, unustasin
oad keema ja läksin oma tuppa
programmeerima. Ma kuulsin küll, et mingi
veider heli on, aga ma ei seostanud
seda suitsuanduri heliga, mistõttu
ma suitsuanduri röökimisele ei
reageerinud, arvasin, et juu see heli
õuest tuleb. Minu toal oli uks ja
köögil oli uks, mis mõlemad olid
kinni. Kui üks minuga samal ajal
korteris viibinud teine inimene
poleks seda olukorda ära lahendanud,
oleks tõenäoliselt tuletõrje sisse
murdnud, sest naabrid hiljem rääkisid,
et nemad kaalusid tuletõrje kutsumist.
Pärast seda juhtumit kinkis Ema mulle
automaat-keedu-poti, mis end ise
välja lülitab, sest ausalt öeldes,
kui ma millessegi süvenen, siis ei tasu
ajakavast enam eriti palju rääkida.
Mul läheb mikrolaineahu pandud praad kah
seal pärast soenendamist mõnikord
uuesti külmaks, et pean uuesti soendama,
mistõttu ma üritan mikrolaineahjuga
toidu soendamise ajal köögitoimetustega
tegelda.
(Seoses 4K-tähemärgi piiranguga
on kommentaari jaotatud mitmesse ossa.
Kommentaar jätkub.)
(kommentaar 2 osa 3)
KustutaEhk siis, mudel on lihtne: luua mitu
alateadvuse "agenti", kes kõik konkureerivad
teadvuse "agendi" tähelepanuga ja
kes on vait siis, kui nad midagi neid huvitavat
ei ole tuvastanud. Agendi all mõtlen
agent-orienteeritud programmeerimise kontekstis
olevat "agenti". Sisuliselt on
iga agent eraldi, iseseisvalt töötav,
programm, mis võib teiste agentide/programmidega
koostööd teha, aga ei pruugi.
Kui mitu alateasvusagenti soovivad samaaegselt
teadvus-agendi tähelepanu ja
neil kõigil on tähelepanu
saamiseks võrdne puntki-summa, siis võib
kasutada ka juhuarvu-generaatorit, andes
neile igale ühele mingi juhuarvu
uueks vahe-punkti-summaks ja järjestada
nad selle järgi, või jätta see samm
üldse ära, järjestades agendid nende
ID-de järgi tähestikulises järjekorras
ja valida sealt kas eest või tagant otsast
esimene alateadvusagent, keda
kuulda võtta.
(Seoses 4K-tähemärgi piiranguga
on kommentaari jaotatud mitmesse ossa.
Kommentaar jätkub.)
(kommentaar 2 osa 4)
KustutaKuigi, juhu-arvu-generaatoriga on ehk
töökindlam, sest see võimaldab
"lokaalsesse miinimumi kinni jäämise"
sarnastest olukordadest suurema tõenäosusega
välja tulla. Lokaalsesse miinimumi
kinni jäämise all mõtlen olukorda, kus
numbriliselt üritatakse leida 2 muutujaga
funktsiooni globaalset miinimumi,
visates korduvalt pall
mäestiku uuritava piirkonna
juhuslikult valitud piirkondadesse
ning lugedes globaalseks miinimumiks
asukohta, kuhu pall kõige rohkem pidama
jääb, kuid vältimaks olukorda, kus pall jääb
mäe nõlval olevale "rõdule" pidama,
tehakse aeg-ajalt kogu mäestiku
ulatuses maavärin, mis põrgatab
palli üle "rõdu serva", et see saaks
veel alla poole veereda.
(Seoses 4K-tähemärgi piiranguga
on kommentaari jaotatud mitmesse ossa.
Kommentaar jätkub.)
Kustuta(kommentaar 2 osa 5)
Noh ja need alateadvusagendid võivad
olla väga keerukad, kuigi, putuka korral
võiks kaaaluda selliseid
alateadvusagente:
x) janu tuvastamine
x) nälja tuvastamine
x) putukat süüa üritava linnu tuvastamine
x) putuka ülekuumenemise tuvastamine
(päikese käest varju, lehe alla)
x) seksinälja tuvastamine
x) seksimisvõimaluse tuvastamine
x) munemisvajaduse tuvastamine
x) munemisvõimaluse tuvastamine
Kusjuures, need agendid võivad
olla oma tähelepanu võitmise
punktisummade osas üksteisest
sõltuvuses. Näiteks munemisvõimaluse
tuvastamise agent võib saada
palju rohkem punkte olukorras, kus
munemisvajaduse tuvastamise agent
on oma signaali andnud. Superuhke
munemismaastik on ju täiesti kasutu,
kui putukal pole tunnet, et
oleks vaja muneda. Inimese korral
on neid agente rohkem ja sõltuvusedki
keerukamad, tagatipuks ka inidividuaalsed.
Näiteks osa agente sõltuvad inimese
neurokeemiast. Adrenaliin veres,
punktisummad osadel agentidel suuremad.
Armukeemia veres, teistel agentidel
suuremad puntisummad. Jne.
Tänan lugemast.
(kommentaar 3 osa 1)
VastaKustutaMu kommentaar 2 on kiiruga kirjutatud,
kirja ja stiili-vigu täis.
Parandan vaid ühe, sisulisema, neist:
alateadvuse agendid ei konkureeri
teadvuse agedi
tähelepanu-GA
vaid
tähelepanu-LE.
S.t. alateadvuse agendid tahavad millegi ära tuvastades teadvuse agendi tähelepanu saada.
(kommentaar 4 osa 1)
VastaKustutaVeel üks mõttekäik, mis "tehisintellektiga"
seondub, mille abil saab lolli masina
võimekamaks muuta, on see, et
TÄHENDUS SÕLTUB KONTEKSTIST.
Kontekst aga on varasemalt kogutud
andmete kogum. Ma ei hakka seda kõike
lahti seletama siin, aga just täpselt
KONTEKST võimaldab kaua koos töötanud
või koos elanud inimestel üksteist
mõista "poole sõna pealt" või
hästi kompaktselt. Sama lugu erialase
žargooniga, kus spetsialistid lisaks
erisõnavara kasutamisele omistavad üld-tuntud
sõnadele oma enda eriala spetsiifilise
tähenduse. Näiteks sõna "integratsioon"
tähendab sotsiaalteadustes on hoopis
midagi muud kui see sama sõna
"integratsioon" tarkvara-arenduses.
Inglise keelne "integration testing"
analoog sotsiaalteadustes oleks
neonatsidele sotsiaalteaduse kontekstis
päris mõnus propaganda-suutäis.
Pikk teema, mida ma ei hakka praegu
detailisemalt käsitlemagi, aga
võtmefraas, mida otsida on "dialoogisüsteemid",
"dialogue systems".
Üks vastav, pool-populaar-teaduslik,
kirjatükk ühe dialoogisüsteemide
vana-kooli-guru poolt:
https://www.mitpressjournals.org/doi/pdf/10.1162/coli.2008.34.4.471
Tolle guru kodulehekülg:
http://staffwww.dcs.shef.ac.uk/people/Y.Wilks/
Teemaga seonduvaks otsifraasiks on ka
"frame problem".
http://groups.umd.umich.edu/cis/course.des/cis479/projects/frame/welcome.html
(Kommentaar 5 osa 1)
KustutaSee, et tähendus sõltub kontekstist,
on ka põhjuseks, miks Google Translate
ei toimi isegi siis, kui arvutusjõudluse
poolest võiks ta inim-aju ületada,
välja arvatud siis, kui Google
arvutuskeskusse laetaks üles
inimese poolt elu jooksul kogutud
andmed. Arvan, et see on tehtav viisil,
et inimlastega saadetakse kooli
Google robot-laps. Pärast, kui see
laps on "suureks kasvanud", saab tema
aju sisu hõlbsalt kopeerida, sest
tema aju on ju vaid bitijada arvutuskeskuse
arvutite kõvaketastel. Kusjuures see
robot-laps saab olla palju kiirema
õpivõimega kui nimene, sest talle
saab öise alateadvusliku infotöötluse
jaoks ühendada töösse lisa-arvutuskeskuse
ning erinevalt inimestest ei vaja
selline robot-laps aju-keemia ja
lihaste taastus-aega.
(kommentaar jätkub)
(kommentaar 5 osa 2)
KustutaInimaju üheks eripäraks on, et selleks,
et närvirakud saaks üksteisega võimalikult
otse ühendada, et saaks võimalikult palju
närvirakke ühte ruumiossa kokku pakkida,
on ajus veresoonte ja muude
vedeliku-kanalite arvelt kokku hoitud.
Vedelikukanalite vähesuse
kompensatsiooniks on UNI,
mil olemas olevad veresooned
kokku tõmbuvad, andes veresoone
seina väliskülje ja aju vahelises alas
ruumi muu vedeliku liikumiseks.
Selle muu vedeliku liikumisega eemadatakse
ajust ärkvel oleku ajal tekkinud
jääkained.
Ma pole mingi neuroloog, aga vähemalt
selline arusaam on mulle eri allikatest
tekkinud, kaasa arvatud raamatust nimega
"Brain Rules":
http://www.brainrules.net/about-brain-rules
Tänan lugemast :-)