Ma tunnen ennast hästi, sedavõrd hästi, kuidas üks keskeakriisi ületanud heas füüsilises vormis meesterahvas ennast üldse tunda võiks. Ma toitun teadlikult mitmekesiseselt ja rikkalikult. Puhkan, magan, väldin stressi.
Aga ma ei tea, ehk olen ma viirusekandja. Ma tunnen ennast hästi, sümptomeid pole.
Testimima minna paraku julgust jagub, sest ma võin olla positiivne. Kasutan igapäevaselt ühistansporti, kasutan maski, ent siiski, vahest kui nina tahab sügamist, ma sügan.
Ma tean, et mina elan selle viiruse üle. Minu toitumine ja elustiil annavad selleks kindluse. Paraku sõltun ühiskonnast minu ümber.
Seega palun ärksamaid meeli järgima eeskuju, mis meie eluolu vähegi normaalsusesse tagasi tooks.
Sest kui me seda ei tee, siis tuleb teine laine, Jüril läheb katus katki ja kaugel pole Hitleri taassünd.
Ja ma ei tee nalja.
Mis see Jüri siia puutub, Helme on ammu de facto peaminister, Jüril on valida, kas iga otsuse peale nõustuvalt noogutada või valitsus laiali saata (mida ta ei tee). Ainult nime poolest peaministri puhul pole vahet, kas katus sõidab või püksid sõeluvad püüli, otsuseid ta nagunii ei langeta.
VastaKustutaMõtle,
VastaKustutaet sa oledki see
superviirusekandja, kes
tunneb end hästi, ja levitab...
Sa ei tea seda, sest korontšik
on sind valinud kasulikuks idioodiks.
Ma ei taha teada, kas ma olen haige,
seda ei küsinud NL-i väisanud kirjanikud.