23 aprill 2018

Tehisintellekt - Messias või Metslane?

Tehisintellekt - Messias või Metslane?



Viimasel ajal kuuleme sagedasti räägitavat tehisintellektist. Et see olla inimkonna Päästja, või suisa vastupidi, Metslane, keda prohvetid ennustanud tuhandeid aastaid tagasi. 

Tehisintellekti kohtame näiteks poes kus müüakse nutitelefone. On kaks jublakat; ühe küljes silt, et sisaldab tehisintellekti, teise juures mitte. Nii välimuse kui tehniliste parameetrite poolest äravahetamisi sarnased, ent ometi, üks neist vähemasti 100€ kallim kui teine. Müügimees samas seletab, et intellektiga kindlasti parem kui ilma selleta. Ja sa ostad selle. Kui oled seejuures nõus väitega, et lollidelt peabki raha ära võtma, siis 'no damage done'.

Mis imeloom see tehisintellekt siis õigupoolest on? See on selline loom, kes teeb sama tööd, mis sina senini, ent kordades odavamalt. Teisisõnu, ta võtab sinu töö. Ja sellele pole mõtet vastu võidelda, see on paratamatus. Sõltub muidugi tööst, mida senini teinud oled.

Tehisintellektiga, tänapäevases mõistes, puutusin kokku umbes 25 aastat tagasi. Tol ajal, enne kui Facebook'i nimi üldse olemas oli, müttasime meie, vanakoolid, IRC jututubades. Ei mingeid pilte ega linke, rääkimata videotest. Tekst, puhas tekst.

Tekst paraku, ei kannatanud kohati trükimusta. Seega lõime endale abilised - bot'id. Botid, ehk jututoarobotid loodi eesmärgiga kuidagimoodi talitseda läbustajaid ja muid ennast välja elavaid persoone. See oli tõsine võitlus, eesmärgiks rahumeelne ja suhtlusaldis keskkond.

Et jututuba elava ja aktiivsena hoida, ei piisanud üksnes korrahoidjatest. Mängu tulid robotid, mis imiteerisid kasutajaid. Nood tegelased ütlesid miskit tarka, reageerisid öeldule. Polnud harv juhus, kus külastajatel oli raskusi uskumisega, et tegu on robotiga. Tollal me ütlesime, et tegu on 'scriptiga' boti seadistustes. Tänasel päeval julgeksin seda sildistada kui tehisintellekti.


Arvuti ei mõtle

Kuna ma arvutitest tavakasutajana rohkem tean, võin väita, et sellist asja nagu 'mõtlev arvuti' pole olemas. Ja ei tule niipea (kui üldse). Arvuti teeb üksnes seda, mida tal kästud - ta arvutab.

Arvuti jaoks on olemas vaid üks Isand - juhised. Andmed ja juhised, mida nende andmetega ette võtta. Ja arvuti jaoks ei ole jäetud võimalust kasutada muid juhiseid ega andmeid, rääkimata valikust mitte arvutada. 

Meie romantilistes kujutlustes näeme isetekkelist intelligentsi, mis sarnaneb orkaaniga prügimäel, mille lõpptulemusena avaneb meile pilt täisvarustuses ja toimiva reisilennukina. Et võtame kastitäie takisteid, transistore, kondensaatoreid, dioode, releesid jm elektroonilist sodi, ühendame need juhuslikul moel ning loodame, et elektrivoolu sisestamisel sünnib sellest intellekt.

Mõtleva arvuti loomiseks on tarvis enamat. Ehk siis aru saamist, mismoodi me ise mõtleme, mismoodi meie aju töötab. Tabloidide juhised, a la 'pane selga sekspesu, näpi ta urruauku ja su partner kogeb elu orgasmi', ei aita palju. 


Kassipildid

Tehisintellekti teemas pole kassipildid muu, kui matemaatiline muster eelnevalt antud tähendusega. Arvutit ei liiguta, kas pildil on kass, koer või laps või kõik kolm koos. Ta lihtsalt filtreerib etteantud parameetrite alusel kõik, mis mahub või ei mahu valemisse. Kui sina, inimene, hindaks parimaks kassipilti, kus nad kõik kolmekesi koos on, siis sinu kõrgeltülistet tehisintellekt lihtsalt ei anna võimalustki. Sellist pilti pole lihtsalt olemas. Heal juhul 23,7% võimalusest, et pildil on kass.


Masintõlge

Üsnagi varases järgus arvati, et arvutist võiks saada ideaalne tõlk. Paraku on mõistetel erinevad tähendused, rääkimata keelestruktuuridest. Kuna kõik senised püüdlused on läbi kukkunud, üritatakse uut meetodit - tõlkida nii, nagu inimesed. Selleks antakse arvutile tuhandeid juba tõlgitud tekste, millede hulgast arvuti saaks valida parima vaste. Isegi kui saavutataks tõlge, mis ületab 95% parimate tõlkijate tulemuse, tuleb arvestada sellega, et keel muutub. 

Ehk siis, kui eilne tõlge võis olla parim, ei saa tänane seda enam olla. Arvuti aga kasutab juba enda poolt loodud tõlkeid, mille tulemusena tõlkimiseks kasutatav keel iganeb. 

Masintõlke tulevik jääb suuresti tehnilise kirjanduse valdkonda, kus on tarvis selgitada, et 'tõmba nüüd sinist hooba, keera rohelist vänta, vajuta punast nuppu'.


Isesõitja

Ilmselt lähim lootustandev projekt. Sisestad arvutis sihtpunkti ja heidad unele. Jätab see sind sihtpunktist nüüd 100 või 300 meetri kaugusele, väga ei morjenda, kui seni läbitud maa on kordades suurem. Taksojuhid, bussijuhid, rekkajuhid.. ülehomme pole teid enam vaja.

Male, Go

Päeva, mil arvuti alistas Kasparovi. loeti arvuti võidukäigu alguseks inimkonna üle. Arvuti suutis sekundis arvutada ette sadu tuhandeid käike, samas Kasparov üksnes ühe käe näppudel. Jah just, kuulsid õigesti. Kasparov suutis ette näha heal juhul 6 (kuus) käiku. Kasparovil oli strateegia ning taktika - arvutil aga 'brute force'. Kumb neist nüüd siis õigupoolest targem oli?

Enne, kui me arvuti troonile seame, tuletagem meelde, kellel on võim juhtme seinast välja tõmbamiseks.


Arvuti on vahend

Kumb on tugevam - traktor või inimene? Kui minul on tarvis liigutada paigast kivi, millest mul jõud üle ei käi, siis kasutan raudkangi. Kas see raudkang on tugevam kui mina? Kahtlemata mitte. Kui minul on tarvis arvutada ohtrakohalisi arve ning ehitan seejaoks 'Felix'i, on's see minust targem, kahtlemata mitte. See on vahend.

Samuti kõik algoritmid, valemid, võrrandid. Arvutile on jäänud üksnes arvutamine. 

Kes on tehisintellekti isandad?

Tänasel päeval paistab tehisintellektil olevat vaid üks isand - Google. Tema paistab arvutavat kõike, mida sa tahad ja saavutada võiks. Mis on popp ja mis eilane. Ta annab sulle vastuse esimese kolme hulgas, et sa ei peaks ennast vaevama ülejäänud kolmekümne või kolmesajaga. Sa ei leia lehti, mis olid popid 10 aastat tagasi, neid pole enam olemas.

Surematu orjus

Üks tehisintellekti suurimatest tõotustest on surematus. Et sisestagem kõik oma geenid ja haiguslood arvutisse ning laskem tal arvutada välja ravimid, mis lubavad meile surematust. Samal ajal hoiatatakse meid selle orjusesesse langemise eest. Aga pole hullu midagi, päästjad on siinsamas.

'Me teame kuidas seda kontrollida, lihtsalt usalda meile oma paroolid'.


2 kommentaari:

  1. Praegusel ajal siiski järjest rohkem antud valdkonna spetse on aravmusel, et ehtne tehisintellekt tuleb. Küsimus vaid ajastuses kas 20 või 200 aasta pärast. Inimesed on õppinud enamust asju loodusest paremini tegema, sest viimasel vaid katse ja eksituse meetod ning pea piiramatult aega. Inimenegi pole ju miskit muud kui bioloogiline robot. Varem või hiljem avastatakse põhimõtted ja algoritmid, mis teadvuse alustaladeks ning sellest momendist vaid aja küsimus millal "mõtlev" robot või arvuti ehitatakse ja niinimetatud singulaarsusesse jõutakse. Sealt edasi on igasugu põnevaid stsenaariume välja pakutud, enamuses neist lihast ja luust inimesele kohta pole :P

    Nõustun väitega, et momendi arvutid siiski suht juhmid ülikitsa eriala geeniused. Samas vaevalt kapitalistid kallaks koormate kaupa raha auku kust midagi tulemas pole, AI uuringud finantsi puuduse üle juba kurta ei saa. Tegu olukorraga kus suur võimalus, et esimesena finishisse jõudnu saab massiivsed eelised, ei suurfirmad ega suurriigid saa lubada endale võidujooksust kõrvale jäämist. Julgeks väita, et tegu tüüpilise teaduspõhise võidurelvastumise stsenaariumiga.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Anonüümne24 aprill, 2018

      Needsamad "valdkonna spetsialistid" rääkisid 60ndatel aastatel, et lähimas tulevikus hakkame oma lennumasinatega kosmost vallutama.

      Kustuta