04 august 2020

Kukele koolimajad, teeme nendest õmblusvabrikud

Olukorras, kus koolimajad oma eesmärki ei täida, leiaks neile ehk asisemat rakendust. Aga sellest pisut hiljem. Räägiks esmalt hoopis hariduse omandamise võimalustest.

Kuna e-õpe üha enamat menu kogub, korraldaks ümber kogu senise hariduse omandamise. Mis oleks kui haridust omandataks kui autojuhilube. Inimene kes tahab vastavat luba, registreerub koolitusele, ning kui koolitus läbitud ja tunneb et on valmis eksamiks, maksab riigilõivu, mispeale läheb eksamile.

Samamoodi võiks olla korraldatud ka ülejäänud hariduse omandamine. Pole piiranguid, pole tähtaegu, pole koolivaheaegu. Kui tahad, võtad matemaatika kursuse, omandad selle endale sobivas tempos, olgu kaks kuud või kaks aastat. Materjalid ja õpikud on vähemasti reaalainete tarvis olemas nii paberkandjal kui digitaalselt. Kursuse arvestuse saamiseks saadad tehtud tööd vastavale komisjonile. Tahad eksamile minna, palun, maksa riigilõiv ja mine.

Mis oleks sellise korralduse eeliseks? Esiteks paindlikkus ja otstarbekus.

Enamus ameteid mis töötajatel on, vajavad üksnes murdosa haridusest mida praegune korraldus pakub ja peale sunnib. Mis tähendab ühtlasi seda, et enamus energiast mis kulub õpetamisele ja õppimisele, on raisatud.

Mis saab otudest?

Heakene küll, e-õpe ei sobi kõigile. Selleks on erinevaid põhjuseid. Need võivad olla tervislikud või vaimsed, sotsiaalsed (lärmakas kodune keskkond) või majanduslikud (ei jaksa igale lapsele isiklikku arvutit osta). Näiteks kui inimesele ei sobi e-õpe, kuna ta lihtsalt vajab õpetajat, kes oleks vahetus läheduses, selgitamaks miks negatiivsest arvust ruutjuurt võtta ei saa. Sellisel juhul saadab perearst õpilase vastava eriala asjatundja juurde, kes siis kirjutab tõendi, et jah, see õpilane pole suuteline vastavat haridust omandama üksnes e-õppe kaudu.

Kui nüüd õpilane, kellel puudub vabandus, mille kohaselt ta pole suuteline e-õppega haridust omandama ja soovib sellegi poolest lähedusõpet, peab selle luksuse eest lihtsalt peale maksma.

Koroonapühad

Veel üks võimalus selgemal moel korraldada koolielu, oleks kehtestada koroonapühad. Varasematel aegadel mil Eestis talviti külmemaid kraade võis esineda, kehtisid külmapühad. Nüüd võiks sama asja korraldada ka koroona suhtes. Näiteks, lisaks ilmateatele antakse ka koroonateade. Juhul kui skaala kisub punasesse, jääb koolipäev ära. Kaob vajadus oodata järjekordset valitsuse istungit piirangute kehtestamise kohta. Sama teavet saavad kasutada ka kõik muud teemast sõltuvad asutused.

Mis puutub koolimajadesse, siis mina nendel rakendust ei näe, vähemasti praeguses olukorras. Neid köetakse ja hooldatakse, ometi on nad tühjad. Pakkuge lahendusi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar