Laine Jänes vs Neeme Järvi

Lausa hämmastav, millise meelekindlusega Jänes oma rida edasi ajab. Ainus, mida ta senimaani enda süüks on võtnud, on liigne õhinasse minek Järvi plaanidega. Ülejäänus tema kael ega keel painduma ei kipu, endiselt püstipäi ja naeratus ees.

Aga näib, et Jänesel on ministriks saamise ja olemise käigus enesehinnang ülemäära kõrgele roninud. Kellel siis keda õigupoolest vaja on, Järvil Jänest või vastupidi, Järvil ERSOt või vastupidi. Neeme Järvi on lihtsalt pisut teisest kaalukategooriast.

Mõistlik minister oleks antud olukorras kasvõi lepituse märgiks ennast tagasi tõmmanud. Aga ei, Jänes ei saa ju eksida, minister ei saa ju eksida. Praeguseks muidugi enam suurt vahet pole, Järvi on läinud ja niisama ta tagasi ei tule. Läinud on ka suur osa toetusprotsentidest reformierakonnale.

Aga rahva hääl pidavat meie riigis kõrgeim võim olema, laskem sellel siis kosta. Kui sa leiad, et Laine Jänes peaks tagasi astuma, siis anna oma hääl siia: http://petitsioon.ee/kultuuriinimeste-umbusaldusavaldus.

Nüüd on Ansip plindris

No ikka selle ERSO teema pärast. Astus ministri kaitseks välja, heakene küll, aga liiga vara. Ootamata ära dialoogist tulenevat selgust, võttis Ansip kinni faktist, et Siitan tõepoolest raha just ülemäära hoolikalt ei lugenud, ning tormas kohe kaitsesse - ei mingit ministri mahavõttu. Päeva kulgedes on järjest tulnud uut infot ja uusi vaatenurke, mis võivad Ansipi olukorra piinlikuks muuta.

Laine Jänes ütles, et kogu segadust tekitanud Eesti filharmoonia reformiidee on pärit Neeme Järvilt. Väga lahe, nüüd siis hakkab see jonn juba selgemaid piire näitama. Neeme Järvi rääkis ministeeriumile oma ideest, Laine Jänes plaksutas selle peale käsi ja hakati ideed ellu viima. Neeme Järvi hakkas tegutsema. Esitas arveid ja eelarveid. Sedasama tegi ka Siitan, olles rahadega toimetamisele saanud õnnistuse Neeme Järvilt endalt.

Või oli ehk asi selles, et algselt joonistatud idee oli lihtsalt liiga kallis? Või siis, teine võimalus, Laine Jänes, kes pidi ministeeriumi tasemel asja juhtima, ei saanud Neeme Järvi ideest lihtsalt aru ja solkis kogu reformi. Ja nüüd siis Jänese jõuvõte, võtta maha Siitan. Asja tõehetk on see, et Laine Jänes on lihtsalt käpard. Siitan jääb süüdi nagunii, rikkus distsipliini, rikkus. Neeme Järvi tundub mulle miskipärast lapsikuna, a la mina sinu liivakasti enam ei pissi. Aga las ta olla, suurtel kunstiinimestel ongi see hingeosa pisut teisem.

Mis aga hakkab Ansip kõige selle juures peale. Loodab, et asi vaibub? See ei vaibu, inimestel on veel meeles ka Laulupidu. Kuna ministri tagasiastumine on Ansipi sõnul välistatud, siis ainuke veelvähegi toimiv liigutus oleks ministri vabanduse ja selgituste kõne. Laine Jänes, kui sina ei suuda tunnistada avalikkuse ees, et ka sina oled vigu teinud, ei kõlba sa ministriks, kultuuriministriks kõige vähem.

Ivo Rull ja Riigimehed

Minule kui poliitikahuvilisele, oli saade Riigimehed üks neist, mida lihtsalt peab vaatama. Sai vaadatud, naerdud, ent kommenteerimiseks nappis mõtteid. Õnneks lisandus peale teist saadet kommentaatorite ridadesse ka Ivo Rull, millest alates läks asi lõbusamaks; ei saa ju tavakodanikuna loobuda sellest magusast ärapanemisest. Teised ju kaa, kus siis minagi.

Kõigepealt saatest; esimene osa oli päris hea. Päris mitmed situatsioonid tulid rõõmsa äratundmise saatel tuttavad ette, a la vaata neid jobusid, sellised nad ju ongi. Hõisked valimistulemuste selginemisel, mille juures oli mul ootus, et viimasel hetkel jäädakse käputäie häältega ilma sellest, miks šampanjapudel lahti korgiti. Aga ei, seda ei pakutud, polnudki ilkumine Keskerakonna aadressil.

Ja siis see jopski, tõusik, Sotsiaalse Sidususe Minister, muffigi taipamata oma positsioonist või erakonna suunast või mõttest - ei, pole temagi kesk või sots. Nemad ju päris nii jaburat teksti ei ajaks, eriti veel sellest, mis lausa põhikirja rasvaselt sisse kirjutatud.

Üllatus oli aga see, et terve teine saade oli pühendatud sellesamale jopskile. Kas siis esimene saade ei kirjeldanud teda juba piisavalt värvikalt? Kipsplaadist lossi kuningas, tilli pikenduseks liisitud auto, ennast täis kurvakuju rüütel. Täielik feil ma ütlen; isegi erakonna võidu peolt ei saanud ta ühtegi naist endale koju kaasa. Ebareaalne, ülepingutatud ja väljavenitatud ärapanija. Ühesõnaga pettumus.

Teist saadet saatis otsast lõpuni küsimus - milleks? Milleks kedrata situatsioon situatsiooni järel sedasama veendumust, et tegu on jopskiga. Umbes nagu Oskar Lutsu aastaajad. Mida raamat edasi, seda sagedamini võis lugeda sellest, kuidas Kiir oma püksid täis tegi ja sellevõrra vähem muud sisukat. Ja nüüd siis samas stiilis ka see paljutõotavalt alanud saade. Loodan, et vähemasti kolmandas osas leitakse uus tegelane ja et sarja tegijatele ka mõni positiivne tegelane silme ette on jäänud.

Aga nüüd siis Ivo Rullist. Mis valu küll peab mehel olema, et seda saadet nõnda pikalt analüüsida. Res Publika, mainis ta. Ehk tõesti tuli tal mõni asi liigagi tuttav ette; oli ta ju ise selle erakonna üks asutajaliikmetest. Meenub artikkel, kus ta räägib esimesena kommenteerimise vajadusest - nime andmisest, defineerimisest. Pole vist vaja mainidagi kohandumisest avaliku arvamusega, tule kõrvale juhtimisest ning selle juures veel targa näo tegemisest. Thank God for Google; ei lase ta meie sotsiaalsel mälul kustuda, ükskõik kui palju Ivo neid uusi arvamusartikleid ka juurde ei trükiks.

Res Publika, Rahvaliit, Rohelised; feil after feil. Ohjah, loomulikult ei saa ega olegi Ivo süüdi kõigis neis jamades, ent ometigi, miks küll see ämbrikolin temaga kaasas käib. Las ma ütlen, milles viga - ametis, just nimelt ametis. Mis siis PR suuremalt jaolt on? Näitamaks asju teisiti kui nad on, massidele sobivas variandis. See on mask, mille taga puudub sisu ja hing. Egas ilmaasjata sind Ühtse Eesti Suurkogul pimedasse ja haisvasse kohta saadetud. Sinu koht pole poliitikas, kuna sind ei huvita asja sisu, vaid kuidas see välja näeb. Tee oma tööd äriilmas, aga jumala pärast, hoia eemale poliitikast. See saade räägib ju sinust, juhtmest.

Eesti krooni monument

Kahju, kui Eesti kroon kõige täiega lihtsalt prügikasti lendaks. Nii otseses mõttes kui sümbolina. Välja on käidud juba mitmeid ideid, nii krooni taaskasutamiseks, kui sellele mäletsusmärgi või pargi rajamiseks. Lisaksin omalt poolt veel ühe idee.

Mis oleks, kui teeks kroonist, õigemini selle purust endast mälestusmärgi. Sellest rahapurust saaks pressida paneelid, umbes nii nagu puitlaastplaadid ning katta see kas lakikihi, plasti või klaasiga. Umbes sarnane tehnika, mida on kasutatud meie vabadussõja võidusamba juures.

Paneelidest ehitaks näiteks kaheksatahulise samba, mille iga külje paneel on valmistatud ühe vääringu kroonidest. Ehk siis üks külg ühekroonistest, teine kahe, kolmas viiekroonistest jne. Iga külg tuleks seega oma värvi. Iga külje peal võiks siis olla ka pildid vastavalt rahatähtelt. Müntidest saaks sulatada servaliistud või muud disainielemendid. Kunstnikud oskaksid kindlasti midagi vahvat välja mõtelda.

Kuhu see sammas panna ja muud detailid saab kindlasti veel läbi arutada, aga ideel oleks jumet, või mis? Eesti krooni ausammas kroonist endast, see juba oleks midagi.

Sotsid, kus on teie munad?

Valimiskampaania on täie rauaga käima lükatud ning tuleb tõdeda, ei midagi uut siin päikese all. Küll aga oleks mul küsida sotsidelt, õigemini Sven Mikserilt, ons teil päriselt kah julgust eristuda ja pooli valida? Või on tegu lihtsalt puudliga, kes eelmisest üksnes heledama häälega klähvib.

Mis mind ärritab, on keskerakonna tülgastust tekitav propaganda, kinni makstud maksumaksja rahaga. Sellest rahast veel vähe, mis erakonnad riigilt saavad, endiselt kulutatakse minu, kui kodaniku maksurahasid poliitpropagandaks, ning seda alatul moel - kuritarvitades võimu. Kusjuures ükski nende praeguse kampaania osa ei paku midagi reaalset ega käegakatsutavat.

Just nii seda üksnes nimetada saab, vähemasti on see asja sisu. Seega siis, Sven Mikser, näita värvi, see pull ja jama peab ära lõppema. Ütle selgelt välja, kas sinu arvates on selline labane propaganda ok või mitte. Ära keeruta ega nihverda, vaid näita, mis tähendab noor ja vemmeldav veri. Jah, just täpselt nii, nagu üteldi Ühtse Eesti etendusel - te noored peaksite olema noored ja vihased, mitte nagu teie vanemad.

Kusjuures mul on isegi usku, et see jama lõpeb. Keskerakonna toetusnumbrid on vabalanguses, mis seab vanapaksu toetajad tõsise dilemma ette - kui kaua veel. Jajah, keda panna uueks juhiks, kas senine soe istekoht säilib; ma mõistan teid, olete teiegi inimesed. Aga need kaks klouni riigikogus, Heimar Lenk ja Evelin Sepp, kelledel puudub reaalne rahva mandaat, kas nad ongi riigikogus selle eesmärgiga, et teistel südant pahaks ajada?

Töötuse leevendamine on pikk protsess, mille võtmesõnaks on kohandumine, ümberõpe ja ettevõtluse toetamine. Kas valitsus selles suunas parimaid valikuid on teinud, on iseasi, aga suund on õige. Igatahes pole ma nõus sellega, et minu lapsed peavad kinni maksma "hea tsaari" võetud laenusid.

Astmelisest tulumaksust ja presidendi otsevalimistest ma ei hakka rääkimagi, te teate ju isegi, et need ei lähe läbi. Populistlikud sisutühjad hõiked, kõditades ning ärgitades eestlaslikku kadedust ja rahvustunnet. Alatu, lame, nõme. Solvav.

Pankade uued kägistamisvõtted

Swedbank tuli välja uue teenusega - laen muutuvate tingimustega. Lihtsustatult hakkab see laenuleping praktikas välja nägema nii: kui sa oled sattunud raskustesse (kuna riik on sattunud raskustesse), aga oled siiski tasunud regulaarselt oma kuumaksed, äsab pank sulle vajadusel veel lisaks.

Ehk siis veelgi lihtsamalt väljendudes: nad ei pea enam su pankrotti ootama, nad saavad suurema vabaduse selle tekkimisele kaasa aidata, kiirendada. Garanteerides samas muidugi selle, et järgmise masu ajal nemad enam nii palju ei hävi, kui seekord. Neil on suurem vabadus valida, keda pankrotti lasta, keda hingitseda lasta, keda õnnistada.

Jutt on neil ilus, "kas me siis ei usu oma riiki", jättes mainimata, et majandus on tsükliline ja et usk ei maksa intresse.

tsiteerin:

Aga kui olukord läheb halvemaks, kas siis kuumakse suureneb? „Jah, siis tuleb kliendil maksta rohkem, kuid kinnitan, et me usume Eesti majanduse heasse käekäiku ja arvame, et suurema osa laenuperioodist on majandusega siiski kõik korras,“ vastas Tukk.

Kindel on see, et sina maksad, aga kuspool on panga garantiid? "Me usume ja loodame, et Eestis majandus õitseb ajast aega ". Hahah.. samasuguse positiivse sõnumiga esineti kõigest neli aastat tagasi. Nüüd siis uuesti, aga märksa kõrgema riskimarginaaliga, mis võib muutuda ka üleöö. Mängivad messiat, et sellise arvestusega võidavad kõik, nii kliendid kui pank. Maitea, olen vist liiga palju (või äkki liiga vähe) koolis käinud, et sellise matemaatika vigaseks tunnistan.

Samas on see ka laenuvõtja vaba valik ja kui tal tõesti on usk Eesti stabiilsesse heaolusse, siis müts maha visionääride ees, aga päris udulendur ei maksaks kah olla.

Take all you can, give nothing back.

Ansip peab jääma ja Ilves peab jääma

Istusin eile õhtul rõdul, vaatasin loojuvat päikest, nautisin mahedat tuult ja jäin mõtlema, et elu on vist käima läinud. Sellised suveilmad nagu praegu, on kui Issanda õnnistus, lepituseks raskete aegade eest. Vaadates linnas toimuvat siblimist ja sagimist, rahva tsillimist, maasikamüüjaid jne. võin ütelda, et just nüüdsama oligi see põhi. Ehk siis, well done Eesti - me läbisime põhja!

Pakun siinsamas välja ka uue tunnuslause Eesti promomiseks : "Estonia, well done :)". Ma mõtlen selle "welcome to estonia" asemele.

Ansipi ja Ilvese rolli tänases Eestis, selle positsioonis, kursis ja helgema elu ootuses, oleks keeruline alahinnata. Ansip pole varasemalt sugugi minu fännlistis olnud ja ka reformierakonna toimetamised ja osalised punktid nende põhikirjas ei klapi minu arusaamistega, aga ma pean teda siiski kiitma ja tunnustama. Ansipi kõned on nauditavad ja intelligentsed. Infotundi jälgides olen vahest tabanud end mõttelt, et miks küll Ansipi parimad ütlemised kukuvad kõrvadele, millede suhtes on juba ammu ilmne, et ega sinna mõistlik jutt kuidagi ära taha mahtuda.

Ilves vist kommentaare ei vaja. Muutused, mis on toimunud tema enda ja ta abikaasaga, rahva kaitsja, ülishikk Eesti esindaja; no kuulge, väliseestlane ei tähenda, et ta pole eestlane.

Kui nüüd küsida eneses, kui rahvas seda eneses küsiks, et kas me tunneme, et kuulume euroopasse, kas oleme väärilised, kas me ise oleme eurooplased, siis jah, päris kindlasti jah. Me ei ole veel päral, on peaminister ja president korduvalt toonitanud, aga me oleme teel parema Eesti suunas, meist on saamas respekteeritud euroopa riik.

Ja sellepärast ma ütlengi, et nii Ansip kui Ilves peavad jätkama, kumbki siis ühe ametiaja veel. Peale seda on meil juba teised olud ja võib järgmise reformi ära teha. Ma mõtlen siinkohal sotsiaalteemasid, iive, lapsed, noored pered jm. Siis võiks ütelda midagi sellist, et nüüd sai vaevanägemisest küll, võiks nagu elama hakata. Aga las see ülehomne Eesti veel oodata, täna me vaatame silma homsele.

Loodetavasti ei jää need kaks meest ainukesteks staarideks, vaid lisandub ka ohtralt värsket verd. Ahjah, värskest verest rääkides, Keskerakond, ma annan teile idee, kuidas oma partei jälle popiks saada. Lükake see paks oma kohalt minema ja pange Rainer Vakra asemele. Tegelt kah :)

Rahvas vs. Kommertspangad

Euro tulemisega on teatavaks saanud, et pangaautomaadid ei hakka väljastama 10 eurost pisemaid rahatähti. Tehnilised särgidvärgid..

Aga ilmneb, et need tehnilised raskused on ületatavad, vähemasti Sloveenias ja Portugalis saadi sellega hakkama. Mis ütleb meile seda, et asi ei seisa mitte tehniliste asjade, vaid pankade suhtumise, et mitte öelda laiskuse taga.

Päevalehes ilmunud artiklis kirjutatakse, et facebookis olla lausa tuhandepealine survegrupp, kes siis nüüd nõuab pankadelt võimalust automaatidest 5 euroseid kätte saada. Ja põhjus väga lihtne - kannatajateks jääksid asjade praeguse seisu puhul vanurid ja lapsed, kelle pangaarved on sedavõrd väikesed, et neil poleks kuu lõpus pangaautomaadiga midagi peale hakata.

On's siis tõesti kõige selle taga pankade ülim soov sularaha üldse kasutusest kaotada, et kõik oleks kontrolli all? IT ja tehnoloogia, mis meile vabaduse pidi tooma, on pankade kätes orjastamise tööriistaks saanud.

Ühinen oma blogiga samuti surve avaldamiseks; suurpangad peavad mõistma, et selline "käi jala" suhtumine ei lähe mitte. Kui rahvas ei kaitse ennast, kui rahvas ei kaitse oma nõrgemaid liikmeid, siis tõrguks mu keel küll seda kooslust kodanikuühiskonnaks nimetamast.

Aga nagu ma olen, lootusetu optimist ja kodanikuühiskonna ideoloog, usun, et sotsiaalmeedia hääl ei jää tulemusteta. Kui tunned, et see sulle korda läheb, levita sõnumit ja anna oma hääl.

Kes meist on pädev, üleüldse?

Täna õhtul see sünnib, aga mis täpselt, ei tea vist keegi veel, isegi mitte teatrirahvas ise. Kui kõik hästi läheb, istun täna Saku Suurhallis pealtvaatajate ridades, teatri NO99 etendust vaatamas. Ootused on mul kõrged, aga isegi kui etendus lahjaks jääb, on head teatrit nähtud juba omajagu. Päris kindlalt võib öelda, et mitmed muutused on juba toimunud, ning neid tuleb veelgi - nii see lihtsalt ei jää.

Etenduse vaatajatel ja teistel huvilistel tasuks lugeda Delfis ilmunud spekulatsioonide loetelu. Üsnagi üheselt on tegelikult seal välja öeldud, et tuleb, jah tuleb, uus erakond. Kas täna, ma ei tea, kahtlen selles millegipärast. Kas enne eelolevaid valimisi, pole samuti kindel, aga ta tuleb. Rahvas on valmis, vajadus olemas, edasine on juba lihtne tulem.

Pealkirja kribasin inspireerituna Lauri Vahtre hinnangust näitlejate pädevuse, õigemini selle puudumise kohta poliitika teemadel sõna võtta. Mina jäin jälle mõtlema, kas Vahtre ise on piisavalt pädev arvustamaks teatritükki? Kes meist üldse on pädev nö. pehmetes teemades. Ei ole poliitika, ega teater, ega ühiskonna areng täppisteadused. On neid, kes jagavad matsu teistest rohkem ja ka neid kes teistest vähem, aga ärgem unustagem, kodanikena on meil igaühel oma arvamus, omad kogemused ja nägemus. Omad valikud ja soovid, kodaniku vabadus ja vastutus mingi seisukoht võtta.

Kui jõuan, kriban juba täna õhtul oma värsketest muljetest.

lefalefa :)

Eesti kroon suveniiriks või saepuruks?

Eesti Pank kavatseb kõik kroonid paberihundile sööta, et vahetatud raha enam ringlusesse ei läheks. Aga kuulge, miks mitte need vastavalt ära märgistada ja suveniiridena maha müüa. Mitte kõik, aga mingi osa neist. Kindlasti on pangakeldris veel uusi, kasutamata rahatähti, mida nii mõnigi eestlane raamituna seina peale, lastelastele näitamiseks paneks. Mõtelge mingisugune hind, mis märgistamise ja muud bürokraatia kulud kataks - küll kaubaks läheks.

Eesti kroon on ju ikkagi osa meie kultuurist, riigi taassünnist jne. Kui riigiisad tunnevad muret selle üle, kas eestlane ennast ikka eestlasena tunneb, mitte ei taha üle mere putku pista, siis see oleks üks väike liigutus, ent oluline paljudele. Päris kindlasti annab seda korraldada, vajab vaid otsust ja veidi asjaajamist.

Tehke seda palun. Ei tea ju me, mis elu on siin euroopas 10, veel vähem 50 või 100 aasta pärast. Kes teab, võibolla läheb neid seinale raamitud kroone, kunagi jälle rahva moraalile tarvis. Igatahes on hiljem palju vingem neid rahatähti näpuga katsuda, kui raamatust piltidelt vaadata.