Uudis! Blogi kolib ja muudab nime

Käesolevaga annan teada, et seesinane postitus on sellel aadressil viimane, kuna otsustasin blogi kolida uude serverisse, uuele aadressile. 

Blogi uueks nimeks on McNeo kodanikublogi.

Blogi uus aadress on kodanikublogi.ee

Head päeva jätku.

:)

ps. üks asi muutus veel ...

head aega #Dorvits

tere #Nutinupsu

Imre Sooääre ametivande kõne

Meie ülimalt reglementeeritud riigikogus toimus miskit erakordset - vaba kodanik pidas kõnet. Aga seda pole ju riigikogu kodukorras ette nähtud; kõnesid võib riigikogus pidada üksnes riigikogulane. 

Et kaitsta riigikogu kodukorda, üritas riigikogu esimees Henn Põlluaas kõnet peatada mikrofoni välja lülitamisega. Paraku ei andnud see palju tulemusi peale selle, et tõstis Imre Sooääre sõnumi kõrgustesse, kuhu Põlluaas kuulu järgi pürgivat. Tulemus on Põlluaasa jaoks pisut nutune: kuidas sa kandideerid presidendiks, kui sinu slõuganiks on 'mees, kes ei lase kodanikul rääkida'.

Milles siis peitub Imre Sooääre ametivande kõne erakordsus? Selles, et ta rääkis sisu ülimlikkusest vormi üle. Abielureferendumi kavandamisel on räägitud küll religioonist, küll traditsioonidest, küll õiguslikest külgedest, ent ühest asjast mitte sõnagi, nimelt sellest, mis peaks olema abielu peamiseks põhjuseks, nimelt armastusest. Armastusega on muidugi see probleem, et seda ei õnnestu kuidagi seadusesse sisse kirjutada.

Sestap seataksegi meid valiku ette, et kuna armastust pole võimalik seaduse keeles kirjeldada, unustagem sisu, peaasi, et vorm oleks õige. Mispeale imestame, et miks küll hing on tühi, kuigi kõik näib kena ja klants välja.

Sooäär ei rääkinud üksnes abielust, vaid ühiskonnast üldisemalt. 300 000 meie kaaskodanikku elab vaesuses, vireledes, vallavalitsusest ja supiköökidest tuge otsides. Ah, et sina pole nendest midagi kuulnud? Tõepoolest, Kroonika ei korralda populaarseima vaese galasid.

Rääkides ratsionaalselt ratsionaalsete inimestega (oh sa pergele, kui palju võõrsõnu minu tänases blogis) - sinu heaolu sõltub suuresti sellest, kuidas läheb ühiskonnal tervikuna. Muidugi võid sa Ameerikasse 'Dreami' otsima minna, ent mul on sulle miskit vägevamat; tehkem Eestist riik, mis oleks võrreldav Šveitsiga. Rahvaarvult oleme küll kordades väiksem, ent seda suurem oleks ka au. 

Kuidas siis jääb: sisu või vorm, ühtsus või vastandumine? Rääkige vanad, võtku sõna noored, olgu sõnakad kodanikud. See on meie riik, kodanike riik.

maskivastaste kaitseks

Nagu tänaseks teada, korraldas grupp inimesi meeleavalduse maskide kohustusliku kandmise vastu. Nende tegevusele anti hinnanguid enne üritust ja ka pärast seda. Mina antud hetkel, annan hinnanguid hinnangute andjatele. Ärge solvuge, ma palun - aga hellitama see kord ei hakka.

Et oleks kohe algusest teada minu isiklik seisukoht maskide tõhususse, siis olen minule teada oleva teabe alusel veendunud, et mitte ükski mask ei kaitse meid 100%. Küll aga pidurdavad maskid piisknakkuse levikut vastavalt maski omadustele ja muudele selle kasutamisega seotud asjaoludele. Elik, ma ise kasutan maski ühistranspordis, poes ja teistes avalikes kohtades, kus on oht sisse hingata kellegi teise poolt välja hingatud piisakest. Ühtlasi kasutan maski, kuna olen teadlik, et võin olla nakkusohtlik ise seda teadmata. Töö juures, kus kaastöötajad on loetavad ühe käe sõrmedel, ma maski ei kasuta. Seda kahel põhjusel: esiteks töö iseloom ei võimalda seda (füüsiline töö), teiseks usaldan töökaaslasi, et ka nemad väljaspool tööd käituvad vastutustundlikult.

Nonii, hakkame siis pihta. 

Hädaolukorra juht Urmas Sule ütles, et 'demokraatia lubab olla keskmisest rumalam'. Ahah, ahsoo, et kui mina protesteerin kohustusliku maskikandmise vastu, kuna see on seadusetu, siis olen keskmisest rumalam? Aitäh hinnangu eest. Lubage vastanduda: võin olla küll saamatu meditsiinis, ent kodanike õiguste ja õigusriigi põhimõtetes teen sulle pika puuga ära.

Järgmine tegelane, kelle kallal ma võtta kavatsen, on nii vanuse kui positsiooni võrra mitme astme võrra eelnevast madalamal. Vanuse tõttu ma ise andestaks talle ehk kõik, ent positsioon ei anna selleks võimalust. 

Tegelaseks Taavi Libe, kes meeleavaldusel osalejatele tähenduslikke küsimusi esitas, et kust nad oma teabe omandasid. Ah, et Popov polegi sinu autoriteet? Mingi SinuToru hoopis. 

Taavi Libe, endale teada oleva info kohaselt käitus nagu pühak ennemuiste - mina pole milleski süüdi. Päriselt või? Mis siis kui pereisa nakatub. Ja sina tahtsid lihtsalt põrutavat uudisnuppu. Mis siis kui lapse isa nakatub; mis siis kui lapse isa sureb. Jääd sa siis endale kindlaks, et mina teda ometi ei nakatanud? Olgu selle Taaviga kuidas on, küllap on elul talle mõndagi varuks. 

Mis ma tahan öelda: meie inforuumid on erinevad, meie järeldused on erinevad. Mind sügavalt puudutab hinnang 'rumalad', inimeste kohta, kes päevast päeva tööd rügavad ja makse maksavad. Ütelda nende kohta 'rumalad', kuna nad pole kursis, või pole nõus Popovi seisukohtadega, on rumalus.

talent vs higi

Mis on see, mis määrab meie edukuse? On see talent, omandatud teadmised, või vaev ja higi? Tuntuim tsitaat selles teemas kuulub kahtlemata Thomas Edisonile, kes ütles, et 'geniaalsus on 1% inspiratsiooni ja 99% higi'.

Sattusin ETV2 kanalilt vaatama saadet 'The Curious Mind' aju kohta, mis ühelt poolt üllatas, ent samas kinnitas seniseid kahtlusi - edukus sõltub suuremalt jaolt vaevast ja higist. 

Põhikooli lastele anti lahendada mõned matemaatika ülesanded: kerge, raske ja valikvariant. Lapsed olid jagatud kahte gruppi: mõlemad lahendasid lihtsama ja jäid jänni raskemaga. Kolmanda, valikvariandi puhul, valis üks grupp kergema, teine aga raskema ülesande. Millest tekkis selline valikute erinevus? 

Mõlemat gruppi kiideti esimese ülesande lahendamise puhul, ent pisut erinevalt. Üht kiideti, et nad lahendasid ülesande, kuna nad on andekad, teist kiideti nende ponnistuse pärast. Seejuures, ülesannete lahendamise kogemus oli mõlemal sama: esimene lahendati, teine mitte. 

Tuleb välja, et see, mida me peame enda õnnestumise või läbikukkumise põhjuseks, määrab ka meie edasise käitumise. Kui tulemus sõltus meie teadmistest, oskustest ja talendist, oleme teada saanud oma ülemise piiri, samas, kui tulemus sõltus meie pingutusest, jääb kuklasse kummitama mõte, et ehk oleks pingutanud rohkem...

Aga mitte laste kasvatamisest või harimisest ei tahtnud ma rääkida. Ma räägin riigist, rahvast ja ühiskonnast. 

Kahtlemata kirjutavad geenid, olud ja ajad paljugi ette, ent siiski mitte kõike. Ajalugu teab rääkida rahvastest, kelledel olid kõik eeldused, ent hävisid oma rumaluse või laiskuse või ülbuse tõttu. Ja on rahvaid, keda ei peaks olemaski olema, ometigi, siin nad on, meie ühes nendega.

Tänu rikastatud geenidele, ent veelgi rohkem tulistele südametele, võitsime Vabadussõja, tegime tiigrihüppe, tutvustasime maailmale digitaalset asjaajamist ja prügi koristamist. Me oleme teinud ennast vaimult sadu kordi suuremaks kui meie rahvaarv üldse on. Kas see ongi kõik, mida suudame? Jah, kui loorberitele puhkama jääme. Ei, kui taas leiame jõudu vastuolude ja väljakutsete ületamiseks.

Nüüd, jumalakeeli ma palun, et me ei hakkaks ennast pidama eriliseks valitud rahvaks või rassiks, kelle püha kohus on kõiki teisi püha tõe juurde lohistada. Jäägu see hullus meid puutmata. 

Pigem tehkem enda elu ja olemine paremaks, unustamata nõrgemaid, kartmata suuri ja vägevaid. Saagu siis eesti keelest ja kultuurist mis, aga, et mäletataks rahvast, keda kiitsid tuhanded teised.

Haritlasdemokraatia võlud ja valud

Tänase postitusega tahan esile tõsta Tõnis Saartsi artiklit: 'haritlasdemokraatia, tänan, ei! See on populismi pesavooderdaja ja loob uusaristokraatiat'.

Kui küsida kodanikelt, et kes peaks juhtima riiki, kas haritud või harimata inimesed, siis vaevalt, et keegi pooldaks harimata tegelasi. Ometigi, kuigi meie valitsus on suurelt osalt kõrgelt haritud, pole me tulemusega rahul. Milles siis probleem?

Ilmneb, et haritud inimestel on kalduvus moodustada omaette klubi, kus riigi juhtimise ja majandusega kaasneb haritud inimeste eluolu parendamine, jättes vähem haritud kuhugi taha lohisema. Millest selline ving, ütlevad nad: minge kooli ja õppige, kõrgharidus meil ju tasuta. 

Heakene küll, läheme siis kõik ülikooli. Mis edasi? Iga Eesti kodanik hakkab eriala spetsialistiks, firmajuhiks või ministriks. Päriselt või? Kes siis odavama töö ära teevad? Ega ometi n...

Praegune opositsioon valitsuses näeb kurja vaeva sellega, et EKRE kõrvaldada, mõistmata, et nad ise selle monstrumi sünnitasid. EKRE võib ju kukutada, ent probleem sellega ei kao - tarvis on riiki, kus kodanikud saaksid osaleda enama, kui linnukese joonistamisega iga paari aasta tagant. Kodanikul on vaja teadmist ja tunnet, et teda on kuulda võetud. 

Lõpetuseks tsitaat artiklist:

"(haritlasdemokraatia) Tulemuseks pole mitte demokraatia kvaliteedi parenemine, vaid populismi tõus, usalduskriis, võõrandumine ja polariseerumine – teisisõnu, ohtlikult kreeni vajuda ähvardav riigilaev. Brexit, Donald Trump ja EKRE Eestis pole midagi muud kui alumiste tekkide mässu väljendus. Kui mõnede äratuskell pole veel helisenud, siis mida veel on vaja?"

Eesti 200 - uue põlvkonna erakond

Selguse huvides pean ära õiendama ühe uudise - astusin erakonna Eesti 200 liikmeks. Miks ma seda tegin ja mis edasi juhtuma hakkab, sellest nüüd lähemalt.

Mingi erakonnaga liitumise vajadust tundsin juba ammu, ent ükski ei tundunud piisavalt kodune. Peamiseks tõrkeks oli soov säilitada vaba kodaniku staatus, mis minu silmis on väärtus omaette. 

Eesti 200 erakonna näol leidsin kodanike ühenduse, kelle suhtumine ja eesmärgid ühtisid parimal võimalikul moel minu omadega. Kirsiks koogil - ma ei tunne ennast ahistatuna ega piiratuna, ma olen endiselt vaba kodanik.

---

Tulevik ei ole lihtsalt see mis juhtub, vaid see, milles sina osaled. Mõistagi, paljugi juhtub sõltumata sinu toimetamistest. Mina teen omalt poolt panuse sellele, et teen mis võimalik, tulgu siis mis tuleb. Küsimus ette - kumbal juhul on kahetsus suurem, kas siis kui tegid mis suutsid ja kõik nurjus, või siis kui ei teinud midagi, kuniks tekib kahtlus, et oleks saanud paremini kui oleks teinud. Veelkord, mina panustan tegutsemisele.

Meie noored on sündinud riigis, mis on vaba ja avatud maailmale. Jäägu meist kaugele pärsitus, mis jälitab meid siiani 'õndsa' Nõukogude võimu ajast. Las noored õitsegu, las nad tegutsegu - või mis, et pigem olgu nad nagu meie, vanad kännud, kohitsetud algatusvõimest ja julgusest?

Tulevik on see, mis sünnib järgmine aasta, samuti see mis sünnib 10 aasta pärast, samuti see mis sünnib 100 aasta pärast. Jah, ka mina tahaks juba järgmine aasta rohkem hüvesid ja vähem maksusid. See on võimalik, võtkem vaid laenu. Aga tulevik on ka meie noortel, kes peavad vähema tööjõuga üleval pidama suuremat hulka pensionäre kui täna. Millise soovituse me neile jätame?

Meie riigi ja rahvuse püsima jäämiseks on parimaks võimaluseks haridus, täpsemini selle kvaliteet. Üksnes nii suudavad tänased noored täita neile pandud ootuse. Lisaks peavad noored igal sammul tunnetama, et kogu riik, kogu rahvas on neid toetamas, neid ja nende isiklikke eesmärke oluliseks pidades.

 ---

Blogi tuleviku seisukohalt pole mul vähimatki kavatsust seda muuta erakonna häälekandjaks. See oli ja jääb minu kui eraisiku, kui kodaniku arvamuse viimaseks kantsiks. Kui ma ka peaks mõnda erakonnaga seotud teemat kajastama, siis on see erandlik ja kaaluka põhjusega.

 

poiss, pane särk selga

 

väärikus vs eneseväärikus

 Väärikus

Kujutame ette, et sulle räägitakse kellestki keda sa pole varem kohanud ja öeldakse, et ta on väga väärikas inimene. Mis pilt sul silme ees jooksma hakkab?

Ilmselt keegi, kelle riietuse ega käitumise kohta pole ühtegi paha sõna ütelda. Riided on tal puhtad ja triigitud; ei tarvitse olla silmapaistvalt kallid aga odavad kah mitte. Käitumine on tal rahulik, ei rapsi ega tõmble, ei sülita avalikus kohas maha. Suheldes kuulab, lisab mhmh, et väljendada aktiivsust kuulamisega. Vastamisega viivitab, lisades ette oma avaldusele, et 'väga huvitav'.

Väärikus kaaskodanike silmis on väärtuslik valuuta, raskem võita kui kaotada. Väärikus kaaskodanike silmis tähendab kummardusi, võimalik, et ka majanduslikke võite.

Väärikusele lisavad punkte sinu taust: sinu perekond, suguvõsa, haridus, amet, positsioon.

Eneseväärikus

Ent mis on eneseväärikus? Millest see toitub, millest elab? Kuigi meil on kaks erinevat sõna, näikse olevat segi aetud ja segaseks aetud väärikuse mõiste üldse. Eneseväärikus - see peaks ju olema midagi isiklikumat, sõltumata ühiskonnast üldisemast. Eneseväärikus, ma kujutan ette, peaks olema miskit, mida ei kõiguta tormid ei tuul. Eneseväärikus ei pea sõltuma riietest, kuuluvusest ega isegi ühiskonnast.

Eneseväärikus on sisemine pühendumus, otsus, et mina ei ole nagu rõhuv enamus. Otsus, et mina ei vihka ega põlga teistsugust inimest, vähemasti mitte tegudes. Otsus, et mina hoolin endast nõrgematest ja rumalamatest. Otsus, et mina ei tösta ennast kõrgemaks, vaid osutun osaks ühiskonnast. Minu väärikust ei mõjuta see, kui ma suhtlen sundimatult kehvasti lehkava asotsiaaliga.

Eneseväärikus on ja võiks olla miskit sellist, mida ei mõjuta muutused sotsiaalses elus. Üleeile sa suhtlesid professoritega, eile tunnustatud ärimeestega, täna aga märsilohistajatega. Kas see peaks mõjutama sinu eneseväärikust? Ma väga kahtlen.

Võiks olla vähegi ..

Olgugi, et väärikus või eneseväärikus näikse olevat isiklikud teemad, paistame neid võtvat isiklikumana kui tarvis. Näiteks, kui keegi seltskonnas käitub matsina, tavatseme ütelda, et "kas tal pole üldse eneseväärikust?".

Miks meid häirib kui keegi seltskonnast käitub vääritult? Ilmselt heidab see varju meile endilegi. Et miks ometi sa selliste tegelastega üldse tegemist teed. Tõepoolest, sinu seltskond ütleb mõndagi ka sinu kohta. Paraku ja võimalik, me mõtleme asju üle.

Kutsun siinkohal üles kaaskodanikke märkama, hindama ja kasvatama eneseväärikust. Eneseväärikus ei sõltu sinu kuuluvusest, haridusest, tutvustest, ametist ega muust sarnasest. Sinu eneseväärikus sõltub otsustest mida keegi teine peale sinu muuta ei saa. Ja sina tead, et nendel otsustel on väärtus. Ja see lisab ka sinu silmi pilgu, mis pole ülbe ega üleolev, ent siiski vallutamatu.

sina oled eneseväärikas

päitsed pähe kiirlaenudele

Ajakirjanduse vahendusel oleme teada saanud, et üsnagi suur osa töövõimelistest kodanikest on kimpus võlgadega. Kontod arestitud, iga järgnev tööandja saab loetud tundidega teate, et töötaja palgast tuleb arvestatav osa kohtutäiturile kanda. See kõik on ettevõtetele koormaks, lisaks teadmatus, kas töötaja kärbitud palgaga edasi töötab, või hakkab 'musta' tegema.

Kommentaarid portaalides jagunevad suht kaheks - ühed kiruvad kohtutäitureid, teised võlgnikke. Ise oli loll, ise süüdi, ise maksku. Vähesed, kui üldse, leiavad laiduväärset kiirlaenude andjates (kes moodustavad arvestatava osa võlanõuetes). Ei saagi laita, äri on äri. Äri on püha.

Me võime ju võlgnikele öelda, et ise oled süüdi, ise olid loll, maksa võlg ära, ent see ei jäta ometigi ütlejaid puutumata. Kõige selle tagajärjel kannatavad esmajoones võlgnik ja tema pere, ehk siis lapsed. Järgmisena tuleb appi vald, kelle raha tuleb kellelt? Jah, sinult, targalt käitujalt. Ehk siis, kiirlaenu võlgniku probleem on ka sinu probleem.

Kiirlaenu andjad rikuvad seadust

Toome näite: kui inimene tahab pangalt laenu, näiteks maja ostuks, peab pank hindama kliendi maksevõimekust. Milline haridus, milline töö, millised muud tagatised. Kui pank on oma garantiides kindel, siis ka annab laenu. Kiirlaen ei küsi mingeid garantiisid - sa võid valetada mida iganes. 

Ühest küljest, laenu võtjale tehakse hoiatus, et tegemist on finantstehinguga, aga kus on hoiatused laenu andjatele? Peale selle, et kohtutäitur garanteerib võla sisse nõudmise. Teisisõnu, kiirlaenu andjatele kehtib (de facto) reegel, et nemad lihtsalt usaldavad kliendi sõnu, ent kui võla sisse nõudmiseks läheb, töötab nende heaks kohutäitur. Kõlab nagu .. halvasti.

Minu nõudmine

Rahandusminister, Martin Helme, ma pöördun sinu poole isiklikult ja avalikult - võta selle teemaga midagi ette. Sunni kiirlaenude pakkujatele peale laenuvõtja rangem maksevõimekuse kontroll ja keelusta lauseklaam kiirlaenude võtmisele. Kui sa sellega kiiremas korras hakkama saad, oled saanud teise võimaluse.

Ühiskond kannatab, mõistad?

Kapsausside planeet

Kapsausside planeet

Oled sa kuulnud planeedist kus elavad kapsaussid? Jaa, selline planeet on olemas. See planeet on imeilus, roheline ja söödav. Kapsausside arvates imeliselt maitsev, ei oska paremat tahtagi. Peale kapsausside seal kedagi teist ei ela - täielik harmoonia. Asjaolu, et peale planeedi enda muud söödavat ei leidu, ei morjenda kapsausse karvavõrdki, saab söönuks ja jääb ülegi.

Kapsausside ühiskond ja poliitika

Kapsaussid on väga sotsiaalsed ja väga rohelised. Mistõttu ei pea imestama, et nende valitsusse kuuluvad Sotsid ja Rohelised. Sellal kui Sotsid jagavad 'kõigile võrdselt', siis Rohelised 'võimalikult vähe'. Vaidlused, kellele võrdselt ja kellele vähem, kestavad senimaani. 

Kapsausside religioon

Sõltumata planeedi poolkerast ja kapsausside naha värvusest, usuvad kõik kapsaussid, et kui nad pühendavad oma elu õgimisele, sünnivad nad järgmises elus liblikatena. See usk liidab kõiki kapsausse ega lase poliitilistel vaidlustel igapäevast riitust üldse häirida - kõik õgivad elu eest.

Kapsausside teadus

Kapsausside teadus on ütlemata praktiline. Iga lõuatäis söödud pinnast suurendab lõugu, mis ühtlasi suurendab söödava pinna kogust, mis ühtlasi suurendab lõugu, mis ühtlasi suurendab ... Jah, sa saad aru küll.

Mõned üksikud teadlased Kapsausside ühiskonnast on tõstnud kisa, et kui nii edasi jätkub, on planeet varsti otsas. Aga neid ei usu keegi, sest planeet kasvab pidevalt suuremaks ja kes seda ära jõuaks süüa. Pealegi, see läheb vastuollu nende usuga. Kui ei söö mina, siis sööb keegi teine. Ja kuidas siis mina liblikaks saan?

 

.. ja kui nad surnud pole, siis elavad nad õnnelikult senimaani.

Sputnik 5 - uue aja lootus

Venemaa elik Putin teatas avalikult, et nad on töötanud välja vaktsiini Covid-19 nimelise viiruse vastu. Meedia üle maailma läks pööraseks; ja põhjusega. Põhjuseks see, et mitte mingi valemiga pole sedavõrd lühikese ajaga võimalik valmistada vaktsiini, mis oleks ühtaegu toimiv ja turvaline. Kõiksugu katsed loomade ja inimestega on ääretult aeganõudvad. Ajalool on ohtralt näiteid, kus isegi aastate pikkune töö tuleb prügikasti saata, kuna on ilmnenud ebasoovitavad järelnähud, mis ilmnevad näiteks sündivates beebides.

Seega on Venemaa läinud teadlikult riski peale välja; ja põhjusega. Põhjuseid on mitu, lubage ma loetlen.

* kohanemine viirusega on ääretult kulukas
    oodata veel aasta või kaks, asutused kinni asutused lahti, maskid ette maskid eest, keelata lubada, püsivalt hoida ühiskonda hirmu õhustikus - kõik see on oluliselt kulukam kui ilma selleta

* nafta müük on kukkunud kolinal
    nälgiv Venemaa ei rõõmusta kedagi, isegi mitte Putinit

* Venemaa (Putin) vajab respekti nagu õhku
    venelasega ei pea tingimata kaklema, piisab kui väljendud, et respektid teda

* vaktsiini ostmine väljast on kulukas ja alandlik
    maksta ehk Venemaa veel jõuaks, ent alandusega on teine lugu

* riik  toimima, majandus käima
    kujutage ette Venemaad mis paari kuu pärast kogu maailmale näkku naerab - palun tulge ja köhige, meil viirust pole, meie ei karda

* tõestatud vaktsiin on väärt miljardeid
    jah, võib juhtuda nii, et terve maailm on enne jõule Venemaa klientideks: Euroopa, Hiina, isegi USA

 ---

Olgugi et Putin ei kuulu minu lemmikute hulka, tuleb mul tunnustada tema tegutsemist antud olukorras. Mööndusega võib öelda, et tal on käes kaardid mida pole Euroopal, Hiinal ega isegi Donaldil. Aga hästi käidud, tõesti, parim käik üldse.

Mis puutub Donaldisse siis tema seis on üsna nukker. Tal pole ühtegi head trumpi. 

Ahjah, veel pisut Donaldi ja Putini erinevustest. Seda, kas venelased oma juhti armastavad, ei saa kindlalt väita, aga vähemasti piinlikkust ei pea nad tundma.

Kukele koolimajad, teeme nendest õmblusvabrikud

Olukorras, kus koolimajad oma eesmärki ei täida, leiaks neile ehk asisemat rakendust. Aga sellest pisut hiljem. Räägiks esmalt hoopis hariduse omandamise võimalustest.

Kuna e-õpe üha enamat menu kogub, korraldaks ümber kogu senise hariduse omandamise. Mis oleks kui haridust omandataks kui autojuhilube. Inimene kes tahab vastavat luba, registreerub koolitusele, ning kui koolitus läbitud ja tunneb et on valmis eksamiks, maksab riigilõivu, mispeale läheb eksamile.

Samamoodi võiks olla korraldatud ka ülejäänud hariduse omandamine. Pole piiranguid, pole tähtaegu, pole koolivaheaegu. Kui tahad, võtad matemaatika kursuse, omandad selle endale sobivas tempos, olgu kaks kuud või kaks aastat. Materjalid ja õpikud on vähemasti reaalainete tarvis olemas nii paberkandjal kui digitaalselt. Kursuse arvestuse saamiseks saadad tehtud tööd vastavale komisjonile. Tahad eksamile minna, palun, maksa riigilõiv ja mine.

Mis oleks sellise korralduse eeliseks? Esiteks paindlikkus ja otstarbekus.

Enamus ameteid mis töötajatel on, vajavad üksnes murdosa haridusest mida praegune korraldus pakub ja peale sunnib. Mis tähendab ühtlasi seda, et enamus energiast mis kulub õpetamisele ja õppimisele, on raisatud.

Mis saab otudest?

Heakene küll, e-õpe ei sobi kõigile. Selleks on erinevaid põhjuseid. Need võivad olla tervislikud või vaimsed, sotsiaalsed (lärmakas kodune keskkond) või majanduslikud (ei jaksa igale lapsele isiklikku arvutit osta). Näiteks kui inimesele ei sobi e-õpe, kuna ta lihtsalt vajab õpetajat, kes oleks vahetus läheduses, selgitamaks miks negatiivsest arvust ruutjuurt võtta ei saa. Sellisel juhul saadab perearst õpilase vastava eriala asjatundja juurde, kes siis kirjutab tõendi, et jah, see õpilane pole suuteline vastavat haridust omandama üksnes e-õppe kaudu.

Kui nüüd õpilane, kellel puudub vabandus, mille kohaselt ta pole suuteline e-õppega haridust omandama ja soovib sellegi poolest lähedusõpet, peab selle luksuse eest lihtsalt peale maksma.

Koroonapühad

Veel üks võimalus selgemal moel korraldada koolielu, oleks kehtestada koroonapühad. Varasematel aegadel mil Eestis talviti külmemaid kraade võis esineda, kehtisid külmapühad. Nüüd võiks sama asja korraldada ka koroona suhtes. Näiteks, lisaks ilmateatele antakse ka koroonateade. Juhul kui skaala kisub punasesse, jääb koolipäev ära. Kaob vajadus oodata järjekordset valitsuse istungit piirangute kehtestamise kohta. Sama teavet saavad kasutada ka kõik muud teemast sõltuvad asutused.

Mis puutub koolimajadesse, siis mina nendel rakendust ei näe, vähemasti praeguses olukorras. Neid köetakse ja hooldatakse, ometi on nad tühjad. Pakkuge lahendusi.

Düstoopia evangeelium

Düstoopia - kontrollitud ühiskond

Düstoopia suurimaid lubadusi on, et hullemaks enam ei lähe. Vähemasti seni kuniks düstoopia kestab ja valitseb. Samal moel ta ennast ka ühiskonda sisse smugeldab, hirmutades jubedustega, mis kohe juhtuma hakkab kui olukorra üle kontrolli ei võeta. 

Düstoopia esitleb ennast utoopiana, maalides silme ette täiusliku ühiskonna, kus kõigil on eesmärk ja koht, kus kellegil pole puudust, kus valitseb harmoonia ning korrastatus. Et aga selline ideaal püsima võiks jääda, tuleb määrata inimesed, kellede kohustuseks on valvata korra püsimise üle. Vastutusega kaasneb mõistagi õigus.

Hea uus ilm (Brave New World)

Sattusin vaatama väskelt ilmunud TV sarja 'Brave New World'. Sarja sisuks on kõrgelt arenenud tuleviku ühiskond ja selle allakäik. Sari põhineb aastal 1932 ilmunud samanimelise raamatu (a. Aldous Huxley) ainetel. Raamatust on ka varem filme tehtud, aastal 1980 ja 1998, ning seda loetakse üheks märgilisemaks teoseks Orwelli '1984' kõrval.

Selles 'ideaalses' ühiskonnas on inimesed jagatud klassidesse juba eostamisest alates. Vastavalt ühiskonna vajadusele toodetakse vastavate omadustega inimesi. Targematest ja ilusamatest saavad Alfad, neile järgnevad Beetad jne. Lapsepõlvest peale tehakse neile selgeks, et nad on kõige õnnelikumad just sellisena nagu nad on ja klassis nagu nad on. Teravama emotsiooni maha surumiseks ja õnnetunde tekitamiseks tarvitatakse regulaarselt vastavate omadustega tablette. Ja ühiskond ongi õnnelik, kõik töötab kõik toimib, pole nälga, kannatust ega vägivalda. Idüll paraku kestma ei jää, kuna ühiskonda satub 'Metslane', kelle filosoofia kõik vussi keerab.

Religiooni viimane võimalus

Religiooni eesmärgiks on laieneda ning püsima jääda. Seni kuni inimesed karjakaupa ja vabast tahtest religiooni juurde tulevad, on kõik hästi. Lugu läheb pingelisemaks siis kui ilmub konkurent, kelle kõrval vanad uskumised ja rituaalid rahvahulki järjest vähem köidavad. Siis tuleb kasutusele võtta äärmuslikumad meetmed, tehes kompromisse seniste tõeks pidamistega. Seda saadab aegadest tuntud õigustus, mille järgi eesmärk pühitseb abinõu.

Seda protsessi on märgata USA's, seoses Donald Trumpi isiksusega. Donald Trump lubas kaitsta traditsioonilisi väärtusi, olles vastu abortidele, pederastidele ja rätipeadele. Nende lubaduste peale kuulutasid evangeelsete kristlaste tunnustatud prohvetid Trumpi Jumala enda poolt valitud meheks. Ja kui juba selline märk on maha pandud, siis pole enam taganemist.

Viimasel ajal on aga üha sagedamini hakanud kostma kahtlusi, kas Trump ikka õiget asja ajab ja üldse õige mees on. Progressi sõnumites ja meeleolu muutuses on märgata näiteks 'Charisma Magazine' artiklites. Kui varem oli valitsevaks tooniks kiitus ja tänu, siis nüüd manitsetakse inimesi usku Jeesuse, mitte Trumpi peale panema. Tunnistatakse, et Trump pole ideaalne, pigem usule kahju teinud aga alla sellegi poolest ei anta.

Põhjuseks hirm, mille kohaselt vallutab Ameerika sotsialism. See aga on ju kohutavaim asi üldse, mis Ameerikaga juhtuda saab. Ja siis muidugi tapetakse lapsed, tulevad pederastid ja rätipead. Mitte, et seni see kõik puudunud oleks, aga kui Trump saab veel neli aastat võimul olla, küll ta siis korra majja lööb.

---

Hirmu muutuste vastu ja ihalust kõva käe järgi võime kohata ka siin, meie omal maal. Meie oma 'Messias' on juba aristokraadiks kuulutatud, mis siin enam.

Aga pole hullu, küllap leiame meiegi metslase, kes vaba hingamise ilusamaks kuulutab.

anarhia kui ühiskonna nullpunkt

Mine sipelga juurde, sina laisk,  

vaatle tema viise ja saa targaks!

Kuigi tal ei ole pealikut, ülevaatajat ega valitsejat,  

valmistab ta siiski suvel oma leiva  

ja kogub lõikusajal oma toiduse.

See salm on pärit piiblist, õpetussõnadest. Vaevalt, et manitsuse kirjutaja anarhiat silmas pidas, ometigi sellest siin  juttu on. Ühiskonna toimimiseks pole valitsejate olemasolu tarvilik.

Mis asi on anarhia?

Anarhia (kr ἀναρχία 'võimuta olek, valitsemise puudumine') on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond;

Anarhia teema juurde tõi mind hiljuti loetud raamat: "Ilmajäetud 'teisiti mõistetud utoopia'". Autoriks Ursula K. Le Guin, tuntud ulme ja fantaasia kirjanik. Raamat räägib kahest teineteise ümber tiirlevast planeedist ning nende ühiskondadest. Planeet Urras on sarnane meie maaga, ühes lopsaka looduse ja õitsva kapitalismiga. Planeet Anarres meenutab Marssi, pisut rohkema õhu ja veega, ent ometi karm, külm ja kuiv kõrbeplaneet.

Mingil hetkel otsustas käputäis fanaatikuid õitsva kapitalismi kukele saata ning asuda elama Anarresele. Läbikäimine kahe planeedi vahel piirati üksnes hädavajaliku kaubavahetusega; muu suhtlus ja läbikäimine oli totaalselt keelatud - müür oli vahel. Anarrese elanikud leiutasid lausa uue keele, mis vastaks uue ühiskonna ideele. Enam ei saanud ütelda, et 'see tool on minu oma', sest mitte miski polnud kellegi oma - kõik oli ühine, tarvitatav üksnes selge vajaduse korral.

Tingimused Anarresel olid sedavõrd askeetlikud, et kõik oli normeeritud: toit, töö, puhkus, suhtlus jne. Keegi polnud looder, keegi ei söönud ülearu, kellelgi polnud suuremat puudust kui teistel. Üksikuid loodreid aegajalt küll tekkis, ent osutusid ühiskonna poolt tõrjutuks, kuniks nad suundusid vabatahtlikult 'parandusasutusse'. Töökorraldus oli usaldatud arvutisüsteemile, mis suunas inimesi sinna, kuhu oli vaja. Kõik toimis, ühiskond püsis elus ja oli õnnelik oma vabaduses. Suuremalt jaolt.

Peategelane Shevek, mõned põlvkonnad hiljem nii rahul polnud. Shevek oli teoreetiline füüsik, täis fantaasiaid aja, ruumi ja mateeria suhtes. Shevek tahtis oma fantaasiad raamatuna välja anda, ent ühel või teisel või kolmandal põhjusel jäi see ikka ja jälle toppama - klaaslagi oli peal.

Iroonilisel kombel osutus anarhistliku ühiskonna suurimaks ohuks anarhist, revolutsionäär. Revolutsioon oli ära toimunud, idee ellu viidud, mida sa siin enam. 

---

Ulmekirjandusest rääkides arvatakse tihti, et jutt on mingist tuleviku ühiskonnast või mitte kunagi täituvast utoopiast. Nii võibki märkamata jätta, et mõnikord räägitakse hoopis minevikust. 

Iga ühiskond, mis on tardunud oma korda, seadustesse, keelde, rahvusesse või kommetesse, sureb lõppeks. Egiptuse püramiide võid tänasel päeval veel imetlemas käia, ent mõned tuhanded aastad edasi on nende asemel vormitud hunnikud kivipuru. Ainus võimalus püsima jääda on muutuda. Selle nimi on evolutsioon.

Anarhia vastandiks võiks pidada autoritaarset korda, kus üks isik otsustab kõik. Seda kes elab, kes sureb ja kuidas sureb. Elama jäetud nimetavad valitsejat Valgustatud Monarhiks. Sellel on siiski ka teine nimi: Terrorist.

---

Täiuslikku aegade lõpuni püsivat ühiskonna korda ei saavuta me kunagi. Sest nii kui me selle korra kivisse oleme raiunud, sureb see kivi surma - aeglaselt pragunedes, mõranedes, murenedes, kuniks järgi üksnes tolm.

Ameerika Kevad

 

Kas tõesti on see juhtumas just nüüd ja meie ajal? Kas tõesti on Ameeriklased hülgamas vägivalla ja ülbuse? Kas tõesti läheb neile korda pigem õiglus, kui et üle üksteise laipade ronida kõrgemale ja kõrgemale, nimetades seda 'õnne püüdluseks'. Kas tõesti suudab Ameerika põlvitada ja kahetseda omi patte; põlisrahvaste hävitamist, neegrite orjastamist, enda seadmist ülemaks kui kõik teised. Kas tõesti?

'America First', kuulutas Donald Trump, millele vastasid pooled kodanikest. Päris kindlasti ei mõtelnud suurem osa neist, et see tähendab seadusetut vägivalla kasutamist seaduse esindajate poolt. Sest mis mõtet enam üldse seadusel, kui tegusid õigustatakse ideega. Idee, et kui sina oled neeger, siis pead surma surema; idee, et kui usud teist Jumalat, pead surma surema; idee, et kui oled teiselt maalt, pead surma surema. Idee, et kui su larf mulle ei meeldi, pead surma surema.

Kas tõesti juhtub see, et kõrgemal võimupositsioonil olevad inimesed võtavad mõistuse pähe ja noomivad alluvaid, et ärge enam neegreid tapke? Võimalik. Aga vähe usutav.

Mis ma näen, on see, et Ameerika rahvas läheb läbi puhastustulest, mille taga on dragöödia ning laipade hunnikud. Laipu on Ameerika rahvas näinud ka varem, see pole neid takistanud end Suureks Rahvaks nimetamast. Ehk on tõesti hunnikud liiga väikesed olnud.

Mis muud kui varuge soola, vett ja makarone. Võib vaja minna.

KUUM! Ameerika mässab

Juhtus üks õnnetu asi, et politsei tappis töö käigus vahistatu. Ikka juhtub. Selle politsei kohta oli ka varem kaebusi tulnud, et ta kasutavat ülemäärast jõudu. Nüüd sai rahval küll ja küll; nii selle politsei vastu kui kogu süsteemi vastu, mis lubas sellel politseil edasi tegutseda.

Hukkunu nimeks George Floyd ja linna nimi Minneapolis


Tulemus (pmst põletati terve linn maha)
.

Nüüd mässab terve Ameerika

---

Eepilised maasikad

Õnnitlen sind, Eesti kodanik - pole meil varem juhtunud, et maasikate saatus määrab ka rahva tuleviku. Unustatud on kartulid ühes nende koortega, saaks vaid omaenda maasikat.

Nagu valitsus karmilt öelnud, 'igasugu valelikud, orjalikud ja covid-19 haiged hoidku käbarad eemale meie maasikast. Kui on rahval endal jaksu maasikaid korjata, siis korjaku. Kui ei, siis sööme kasvõi mädand maasikaid. Eesti rahva iseseisvus ega tervis pole müüdav. Halleluuja. Hurraa.'

Vestlesin hiljuti ühe kodanikuga, kes oli varem avalikult teatanud, et tema on 'EKRE valija'. Esitasin talle pingevabas õhustikus küsimuse, et miks ometi? Vastas tema, et ega ta programmidest suurt midagi ei tea - tahtis lihtsalt uusi nägusid näha. Reform ja teised olid põhjalikult ära tüüdanud. 

Pean ütlema, et jagan seda tunnet. Tõepoolest, Reform purjetas uljalt parimate sekka, samas kui alamal rahval aina kehvemalt ja kehvemalt läks. 

Ka minul on elus nii paremaid kui kehvemaid aegu olnud. Kogemus ütleb, et kui saabuvad paremad ajad, no lausa nii paremad, et ei pea poes vorsti hinda vaatama, siis tõesti ununevad kõik vaevad mis seni nähtud. Ega tahagi meenutada, kui aus olla. Aga just nii toimibki võimu võõrandumine rahvast. 

Ma mõistan, et rahva esindajaks pürgimine pole odav - sa ohverdad lõppeks oma eraelu ja lähedasedki. Lisaks pead olema sõltumatu võimalikest seaduste ostjatest. Mis kõik lõppeks tähendab seda, et rahva valitul peabki olema palk mis on ka palk.

Ahjah, kuhu ma nüüd jutuga kadusingi; see 'EKRE valija' lisas jutule, et on pettunud. Paraku jäi mul aja nappusel selgusetuks, milles nimelt. Kas ta pettus, kuna programm täideti või jäi hoopis täitmata?

In your face, EKRE, sinu valijad on pettunud sinus. Võimle pisut veel, tee veel midagi, mölise veel, lamise, ma palun, anna tulla. Solva, halvusta, ülbitse - see on ju sinu Trump.

---

Mis puutub õiglasesse töötasusse, siis on üsna suur vahe, kui mina kodanikuna, proletariaadina kui lubate, kutsun üles teisi omasuguseid mitte sõlmima haletsusväärseid töölepinguid - ja selle vahel, kui ettevõtjaid hakatakse valitsuse tasemel käsist väänama. Võin nüüd riigi nimega eksida (parandage mind kommentaariumis), kuid kas polnud see Moldaavia, kus ettevõtjatele määrati sund töötajatele palka maksta. Et siis Euroopa pesamuna, hülgamas orjanduslikku korda, pole tegelikult palju paremat kui Moldaavia. Palju õnne, 'EKRE valija'. 

ps. kingitus Kaitsjatele ühes muusikalise külalisega

ps. ps. olen leidnud oma usu, mida kõigutada on raske. usun, et Eesti riiki ja rahvust ei ähvarda ei reform ei ekre, ei sots ega kesk. isegi mitte eesti 200, rääkimata isamaast. usun, et Eesti riik ja rahvus elab iga inimese südames, kel armas Maarjamaa.

ma ei taha teada, kas ma olen haige

Ma tunnen ennast hästi, sedavõrd hästi, kuidas üks keskeakriisi ületanud heas füüsilises vormis meesterahvas ennast üldse tunda võiks. Ma toitun teadlikult mitmekesiseselt ja rikkalikult. Puhkan, magan, väldin stressi.

Aga ma ei tea, ehk olen ma viirusekandja. Ma tunnen ennast hästi, sümptomeid pole. 

Testimima minna paraku julgust jagub, sest ma võin olla positiivne. Kasutan igapäevaselt ühistansporti, kasutan maski, ent siiski, vahest kui nina tahab sügamist, ma sügan.

Ma tean, et mina elan selle viiruse üle. Minu toitumine ja elustiil annavad selleks kindluse. Paraku sõltun ühiskonnast minu ümber. 

Seega palun ärksamaid meeli järgima eeskuju, mis meie eluolu vähegi normaalsusesse tagasi tooks. 

Sest kui me seda ei tee, siis tuleb teine laine, Jüril läheb katus katki ja kaugel pole Hitleri taassünd.

Ja ma ei tee nalja.

RÕÕMUSÕNUM - VIIRUS ON VÕIDETUD!!!

Jah, nii see on; juba kolm nädalat tagasi puhus legendaarne jutlustaja Kenneth Copeland viiruse peale Jumala tuult. Väga võimas. Muljetavaldav.

Video originaal on siin (viiruse sõitlemine algab 27:15):

Et esinemine sedavõrd  tegus oli, tegid tema sajad, kui mitte tuhanded fännid sellest oma versiooni, pannes sõitlemisele taustaks muusika. Üks neist on siin:

Erinevaid muusikalisi versioone sõitlemisest leiad järgmise lingi abil:
https://www.youtube.com/results?search_query=kenneth+copeland+corona+remix

Halleluuja

Tuhat aastat pärast koroonat

Evolutsiooniteooria räägib meile, et elu algas millestki väga lihtsast; kuivõrd lihtsaks saab pidada ülimalt keerukat molekuli, mis soodsate tingimuste juures suudab ennast paljundada. Katseliselt on seda raske korrata, kuna see kõik toimus miljonite aastate jooksul. Praegune inimkonda põlvili suruv viirus on samuti üks neist keerukatest molekulidest, mida elavaks asjaks oleks nimetada palju, ent ometi, jama rohkem kui rubla eest.

Probleem selle viiruse jaoks on see, et ta kahjustab peremeesorganismi, põhjustades mõnikord ka selle surma. Kõrgemale arenenud organism hävitab lõppeks selle viiruse, olgu hind milline tahes. Õigupoolest on hind määratud - elu või surm.

Evolutsiooniteooria koos teadmistega keemiast ja füüsikast räägivad ka seda, et kõik on muutumises, ehk muteerumises. Keerukaid molekule, keerukaid infokandjaid ootab sama saatus -  nad kõik muteeruvad. Valdav enamus muteerunud infoühikutest on määratud hukule, nad pole lihtsalt konkurentsivõimelised. Liiga kuum, liiga külm, mis iganes on liig, see hävitab nad. Edasi pääsevad üksnes mutatsioonid, mis suudavad elada nii külmas kui kuumas, nii näljas kui külluses.

Mis oleks kui tänane hukatust külvav ja samas hukule määratud viirus muteeruks selliselt, et ta ei kahjusta peremeesorganimi, vaid pigem osutuks kasulikuks. Parandaks näiteks ainevahetuse protsesse või võitleks teiste konkureerivate viiruste vastu. Kui uue muteerunud viiruse üldine signatuur jääks samaks, osutuksid praegused viirusele resistentsed organismid aegunuks. Edu saavutaksid hoopis need, kes on viirusele vastuvõtlikumad.

Tuhande aasta pärast võib meil eksisteerida kaks inimliiki või rassi - üks neist precorona, teine procorona. Procorona rassil või liigil võib olla mingi oluline eelis, mis tasa ja märkamatult võtab võimu üle. Nii nagu homo sapiens võidutses neandertaallaste üle. Ehk siis, tuleb uus rass või liik nimega 'corona sapiens'. 

Võimalik muidugi on, et praegune või tulevane viirus leiab koostööpartneri mõne tähtsusetu mikroobi näol, mis miljonite aastate jooksul areneb uueks ja veelgi intelligentsemaks liigiks. Liik, mis esitab kahtlusi hanerasva kasulikkuse kohta. Näiteks.

Olgu selle võimaliku tuleviku üle kuidas on, kutsun üles levitama meemi, mis toob võidu nii praeguse kui järgnevate piisknakkuse teel levivate tõvede vastu.